Esileht Tööelu, raha ja seadused. pärimine kärgperes

Näitan 15 postitust - vahemik 91 kuni 105 (kokku 105 )

Teema: pärimine kärgperes

Postitas:
Kägu

Seadusjärgselt ei läheks, läheks Antsule ja teisele õele-vennale.

Testament on rangelt soovitatav, vaevalt korraldused tegemata jäetakse. Enamasti ikka tehtud.

Eraldi elanud lastega võib samuti midagi juhtuda, siis jaguneb võõra suguvõsa vara teistpidi poolõdede ja -vendade vahel.

Mõlemat pidi on pärija kohustatud täitma ka kõik pärandaja kohustused.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mina katina ei soovi, et mingi idiootliku seaduse järgi jääks võimaluski, et kui minu või ühega minu lastest midagi juhtuma peaks, läheks mingi osa minu lapsepõlvekodust mehe esimesele, nooruse juhusuhtest sündinud lapsele, kes on nö isa nimel, aga kellega tema ema soovil pole meil mingeid sidemeid kunagi olnudki.

ei saa ju välistada, et sinu lastel kasvades tekivad Antsuga soojad suhted. Tore suur vend, kes oskab ja aitab. Äkki peaks keskenduma hoopis sellele, et lapsed oma vennast rohkem kui nime teaksid (ei tea vist hetkel sedagi) mitte oma hüpoteetilise varanatukese otsas kadetseda.
see sinu stsenaarium on ikka väga konstrueeritud.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui nüüd Kati ja Mati on surnud ja surevad ka Mari ja Jüri ning kummalgi lapsi ega abikaasat ei ole, siis kellele Kati tahaks sellisel juhul oma vara üldse jätta?
Või kui Mari ja Jüri on abielus, aga lasteta, siis läheb Kati vara ju samuti võõraste kätte.
Kati ei saa vist üldse rahulikult elada, koguaeg peab muretsema kellele ta vara lõpuks jääb.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oi, sa ei kujuta ettegi kui chill võib olla. Keegi ei soovi vastata, mis siis saab kui oma emalt päranduse saanud Ants juhtub hinge heitma. Ei tea, kas Mari ja Jüri võtaksid vastu või pigem loobuksid?

Kuhu sa Mati jätad, tema pärib ikka esimeses järjekorras. Ja muidugi võtab ta päranduse vastu, saab ka lõpuks midagi endale lubada. 😀

mati (ja ka kati) oli algses teemas selleks ajaks juba surnud, kui mari või jüri pärandit vaja jagada.
antud loo antsu emal pole mingit vara, ka ants ise on lihtne poiss ning juhul, kui just rikast naist ei leia või lotoga ei võida, siis pole tal suurt vara tulemas. erinevalt marist ja jürist, kellele jääb kati suur majapidamine

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui nüüd Kati ja Mati on surnud ja surevad ka Mari ja Jüri ning kummalgi lapsi ega abikaasat ei ole, siis kellele Kati tahaks sellisel juhul oma vara üldse jätta?

Või kui Mari ja Jüri on abielus, aga lasteta, siis läheb Kati vara ju samuti võõraste kätte.

Kati ei saa vist üldse rahulikult elada, koguaeg peab muretema kellele ta vara lõpuks jääb.

kui mari ja jüri mõlemad surevad lastetutena, siis on katil suva, kuhu vara läheb. küll aga ei ole suva, et elusolev mari või jüri peaks hakkama osa oma kodutalust võõrale antsule välja maksma, kellel pole sellele mingit õigust, kuna tegemist on kati suguvõsa, kuhu ants ei kuulu, varaga.

ei saa ju välistada, et sinu lastel kasvades tekivad Antsuga soojad suhted. Tore suur vend, kes oskab ja aitab. Äkki peaks keskenduma hoopis sellele, et lapsed oma vennast rohkem kui nime teaksid (ei tea vist hetkel sedagi) mitte oma hüpoteetilise varanatukese otsas kadetseda.
see sinu stsenaarium on ikka väga konstrueeritud.

toredast suurest vennast on kahjuks asi kaugel. see, et suhtlus puudub, oli antsu ema soov ja valik. kunagi täiskasvanuna tutvudes vaevalt et tekib mingeid sooje suhteid ja kindlasti ei muuda suhtlust soojaks vajadus antsule suur summa maksta. loota, et ants sellest aumehelikult loobuks, ei tasu, sest tegemist on inimesega, kes arvab, et teised peavad selleks rabama, et temal hea elu oleks

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui nüüd Kati ja Mati on surnud ja surevad ka Mari ja Jüri ning kummalgi lapsi ega abikaasat ei ole, siis kellele Kati tahaks sellisel juhul oma vara üldse jätta?

Või kui Mari ja Jüri on abielus, aga lasteta, siis läheb Kati vara ju samuti võõraste kätte.

Kati ei saa vist üldse rahulikult elada, koguaeg peab muretema kellele ta vara lõpuks jääb.

kui mari ja jüri mõlemad surevad lastetutena, siis on katil suva, kuhu vara läheb. küll aga ei ole suva, et elusolev mari või jüri peaks hakkama osa oma kodutalust võõrale antsule välja maksma, kellel pole sellele mingit õigust, kuna tegemist on kati suguvõsa, kuhu ants ei kuulu, varaga.

ei saa ju välistada, et sinu lastel kasvades tekivad Antsuga soojad suhted. Tore suur vend, kes oskab ja aitab. Äkki peaks keskenduma hoopis sellele, et lapsed oma vennast rohkem kui nime teaksid (ei tea vist hetkel sedagi) mitte oma hüpoteetilise varanatukese otsas kadetseda.

see sinu stsenaarium on ikka väga konstrueeritud.

toredast suurest vennast on kahjuks asi kaugel. see, et suhtlus puudub, oli antsu ema soov ja valik. kunagi täiskasvanuna tutvudes vaevalt et tekib mingeid sooje suhteid ja kindlasti ei muuda suhtlust soojaks vajadus antsule suur summa maksta. loota, et ants sellest aumehelikult loobuks, ei tasu, sest tegemist on inimesega, kes arvab, et teised peavad selleks rabama, et temal hea elu oleks

Tavaline kärgperelumehelbeke siis. Teie pere on äramakstud elatise võrra vaesem, tema ja ta ja ema jaoks on see raha aga suvaline kommiraha. Rahal ja rahal on erinev väärtus erinevate inimeste käes. Teie raha nende pere käes on väärtusetum kui see oleks teie enda käes. Ja küll tuleb ja sirutab käe välja kui võtmise aeg on, ei maksa arvata, et ta seda ei tee. Kindlasti teeb.

Pikk ja õpetlik teema see siin. Soovitan kõigil oma testamendid ja varasuhted üle mõelda.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pikk ja õpetlik teema see siin. Soovitan kõigil oma testamendid ja varasuhted üle mõelda.

Selle aasta huumoripreemia läheb selle teema kommentaaridele. Aitäh, tegite tuju heaks.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

armsad inimesed, tehke testamendid.
Testamendi tegemine maksab 36 eurot umbes, võtke see 1 tund ja tehke oma asjad korda. Vastastikune mehe ja naise vahel 40 eurtsi. Notaribüroodes on konsultandid, kes oskavad küsimustele vastata, saate neilt lahenduse.
Andke või MTÜ-le oma kipskastikesed aga alaealiste laste ja kärgperede, erivajadustega täiskasvanute korral on pärimine keeruline.
Samuti virtuaalse raha osas sotid selgeks.
Ettevõtete korral saab teha ka mõistlikke otsuseid.

Näen pealt praegu kurba varajagamist, mis on nagu õudusfilmis. Vaenlasele ka ei soovita.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oi, sa ei kujuta ettegi kui chill võib olla. Keegi ei soovi vastata, mis siis saab kui oma emalt päranduse saanud Ants juhtub hinge heitma. Ei tea, kas Mari ja Jüri võtaksid vastu või pigem loobuksid?

Kuhu sa Mati jätad, tema pärib ikka esimeses järjekorras. Ja muidugi võtab ta päranduse vastu, saab ka lõpuks midagi endale lubada. 😀

mati (ja ka kati) oli algses teemas selleks ajaks juba surnud, kui mari või jüri pärandit vaja jagada.

antud loo antsu emal pole mingit vara, ka ants ise on lihtne poiss ning juhul, kui just rikast naist ei leia või lotoga ei võida, siis pole tal suurt vara tulemas. erinevalt marist ja jürist, kellele jääb kati suur majapidamine

ja mari ja kati soovivad mõlemad elada seal suures Kati majapidamises?
neil ei teki kunagi elukaaslasi ega muid soove kui elada seal?

Näide sellest, kuidas inimene ei näe oma elust kaugemale ehk et mis sobib talle ei pruugi sobida tema lastele. Mistõttu ongi vajalik teinekord midagi müüa või väljaosta.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

armsad inimesed, tehke testamendid.

Testamendi tegemine maksab 36 eurot umbes, võtke see 1 tund ja tehke oma asjad korda. Vastastikune mehe ja naise vahel 40 eurtsi. Notaribüroodes on konsultandid, kes oskavad küsimustele vastata, saate neilt lahenduse.

Andke või MTÜ-le oma kipskastikesed aga alaealiste laste ja kärgperede, erivajadustega täiskasvanute korral on pärimine keeruline.

Samuti virtuaalse raha osas sotid selgeks.

Ettevõtete korral saab teha ka mõistlikke otsuseid.

Näen pealt praegu kurba varajagamist, mis on nagu õudusfilmis. Vaenlasele ka ei soovita.

küsimus oligi, et kas mari ja jüri peavad kohe 18aastaseks saades seadma sammud notarisse, et kuni laste saamiseni oleks vara antsu eest kaitstud, kui ühega neist peaks lastetuna midagi juhtuma?
katil on ammu tehtud testament, millega jääb kati vara marile ja jürile ja oli kuni siiani eeldus, et kui ühega neist midagi juhtub, siis jääb vara teisele. nüüd alles tuli pähe, et kui ühega midagi juhtub, siis päris õe/venna kõrval võib pärijane mängu tulla ka poolvend ants. mõistusevastane, sest kõne all on kati vara, aga seaduse järgi tulebki. ma olen enam kui kindel, et enamik kärgpere-katisid pole sellise variandi peale mõelnudki, et mehe pereväline laps võib kehvade asjaolude korral nende vara pärijaks saada.

a mari ja kati soovivad mõlemad elada seal suures Kati majapidamises?
neil ei teki kunagi elukaaslasi ega muid soove kui elada seal?

Näide sellest, kuidas inimene ei näe oma elust kaugemale ehk et mis sobib talle ei pruugi sobida tema lastele. Mistõttu ongi vajalik teinekord midagi müüa või väljaosta.

majapidamine on piisavalt suur, et sinna mahuks vajadusel ka mitu peret. isegi juhul, kui kati sureb ja mari ja jüri majapidamise maha müüvad ja endale eraldi kodud soetavad, jääb nende lastetu ja vallalisena suremise korral pool pärandvara arvelt ostetud kodust võõrale antsule.
kati vaatabki kaugemale ja tahab oma laste tulevikku kindlustada. kui 40+ vanuses kati tuli sellele mõttele alles nüüd, siis kuidas peaks sellisele mõttele tulema praegu veel alaealised mari ja jüri, kelle ainus teadmine antsust on see, et ta kusagil on olemas? paljud saavad lapsed alles 30+ vanuses, seega lastetuna elatavat aega on neil veel aastaid ees

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui on pärandvarast ostetud kinnisasi, siis seda Ants enam ei päri.
Lastetuse korral pärib vend ( või õde) või vanemad.
Kui on abielus siis abikaasa ja lapsed võrdsetes osades.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lastetuse korral pärib vend ( või õde) või vanemad.

ants ongi ju (pool)vend ja seega ka lastetu mari või jüri (kelle mõlemad vanemad surnud) pärija – selles probleem ongi. pärimisel ei tehta vahet, mille arvel mari või jüri oma vara saanud on, jagamisele läheb kogu vara ja seda kõigi seadusjärgsete pärijate, sh antsu, vahel

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isa saab ju teha testamendi, kus jätab ühe lapse välja või pärandab kõik oma vara ühele lapsele, kes on kohustatud teatud % varast teisele kompenseerima.

ei saa sellist testamenti teha. Sa ei saa panna testamendiga pärijale mingit uut suvalist kohustust.

Kust sa seda võtad? Muidugi saab. Mina just sellise pärandi sain, pärandi väärtusest pidin kahele pärijale kummalegi 10% rahas maksma. Et kuidas see mingi suvaline kohustus on, kui 80% sellest varast jääb ju endale? Sa vist loobuks või? 🙂

see ei ole suvaline kohustus, kui pärand on jagatud nii, et 80% sulle, 10 % teisele ja kolmandale. Suvaline kohustus on see, et 100% sulle, aga oma venda pead ülal pidama. Üks asi on pärandiosade määramine, teine asi on uute, pärandvarasse mittepuutuvate kohustuste panemine nagu ülalpidamine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pikk ja õpetlik teema see siin. Soovitan kõigil oma testamendid ja varasuhted üle mõelda.

Selle aasta huumoripreemia läheb selle teema kommentaaridele. Aitäh, tegite tuju heaks.

Vara- ja rahaasjad peavad olema paigas, ja seda isegi mitte-kärgperede puhul. Võib olla igati terve ja tore perekond, aga peale pereisa surma selgub, et see on käinud võõras pesas munemas ja järsku on pärijate ringis täiesti võõras inimene, kelle olemasolustki pole teatud.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

see ei ole suvaline kohustus, kui pärand on jagatud nii, et 80% sulle, 10 % teisele ja kolmandale. Suvaline kohustus on see, et 100% sulle, aga oma venda pead ülal pidama. Üks asi on pärandiosade määramine, teine asi on uute, pärandvarasse mittepuutuvate kohustuste panemine nagu ülalpidamine.

Kõik vara pärandatigi mulle, olin ainupärija. Juures sihtkäsund maksta rahas teistele.

See pole mingi suvaline kohustus, mida teha ei ole võimalik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Näitan 15 postitust - vahemik 91 kuni 105 (kokku 105 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. pärimine kärgperes