Tere!
küsimus pärimsseaduse kohta. Isa suri, tehtud notaris pärimismenetluse algatamise avaldus.Testamenti tehtud pole. Esimese ringi pärijad on minu ema/abikaasa isale ja kaks tütart.
Pärandiks järgmine vara:
korter , kus ema elab ja isa elas
suvila
2 autot
garaa¸
hoius pangas
Küsimus siis notaris vormistamise kohta pärast pärandi avamist, kuidas oleks mul kõige mõtekam/kasulikum, arvestades, et soovin pärandi avamisel, et:
emale elaks edasi oma korteris, üks auto ongi ema käsutuses ja teine plaanis maha müüa ja saadud raha paneks ema tähtajalisele hoiusele.
Suvila on praegu ema nimel ja seda kasutaksime/käime edasi kõik koos.
Just erinevate lepingute kohta küsimus, et kui soovin eelpool nimetatud ellu rakendada, et milline leping, siis minu ja ema vahel sõlmida, et peale ema( või ka nt. minu) surma mina ja minu lapsed oma osast ilma ei jääks? Arvan ka, et minu õde soovib samamoodi ema suhtes käituda.
Tänan asjakohase info eest!
Teema: Pärimisseadus-erinevad lepingud
Kõige lihtsam variant oleks see, et sina ja su õde lihtsalt loobute pärandist.
Mulle jääb natuke segaseks, miks peaks sina emaga veel mingeid lepinguid sõlmima? Kas sa kahtlustad, et ema ei soovi sulle ja sinu lastele midagi pärandada vms?
No aga kui te õega mõlemad teete emale kinkelepingu? Sain aru, et te mõlemad olete huvitatud sellest, et tegelik pärija oleks hetkel ema? Pärast ema surma ei tohiks ju ka probleemi olla – pärite õega võrdses osas ema vara.
Kas vanemad olid abielus ja see kõik, mis sa loetlesid, oli nende ühisvara?
Sel juhul ei ole pärandiks mitte korter, vaid pool korterit, mitte suvila, vaid pool suvilat jne. Sinul on siis seaduse järgi õigus taotleda 1/6 korterist ja autost jne. Lisaks on korteri pärandamisel ema kasuks veel eriklausel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pärandist ei saa loobuda kellegi kasuks(nt.ema)siis pärivad teise ringi pärijad [/tsitaat]
Oled sa kindel?
Kui minu isa suri, siis mu ema loobus pärandist ja mina sain kõik endale (olen ainus laps), kuigi isal oli veel mitu õde-venda, kes oleksid nagu olnud teise ringi pärijad siis.
Kadunu lapselapsed ei ole teise ringi pärijad. Kui toimub seadusejärgne pärimine ja mõni pärija lastest on surnud, siis asuvad tema lapsed lihtsalt tema asemele. Nt kui kadunukesel ei ole abikaasat, aga on üks elus laps ja teine laps on surnud, aga surnud lapsel on elus kolm last, siis see elusolev laps saab poole kadunukese pärandist, aga teise lapse pool läheb tema kolme lapse vahel jagamisele.
Ma pole päris kindel (ma pole jurist), aga mul on jäänud kusagilt meelde, et kui pärija loobub mõne pärija kasuks pärandist, siis tema alanejad sugulased jäävad lihtsalt ilma.
Miks te õega ei võiks isa järelt pärida? Las ema kasutab edasi oma kodu, autot ja suvilat. Pole ju oluline, kelle omad need on. Minu vanemad elavad näiteks mõlemad korterites, mis on hoopis minu nimel.
Aga kui te õega tahate tõesti loobuda pärandist ema kasuks, siis rääkige oma soovist notarile. Ta oskab öelda, kas saate loobuda ema kasuks (kolm kuud isa surmast on aega loobumiseks, tead, eks?). Sellisel juhul võite notaris teha pärimislepingu, kus kirjas, et teie loobute oma pärandist ema kasuks, aga ema kohustub seda ja toda vara mitte võõrandama ja pärandama selle vara Jutale ja tolle vara Katale. Või siis kõik Jutale ja Katale võrdselt.
Kui suri minu ema, siis loobusin pärandist (et isa saaks kogu vara). Pärandist pidi loobuma ka minu poeg, kui teise ringi pärja. Nii sai kõik isa nimele. Kaasomandis omada mingit jupikest autost või suvilast teeb asjad keeruliseks. Nii käsimegi kolmekesi isa, mina ja minu poeg notaris ja saime asjad aetud.
tänases kohalikus lehes oli just teemakohane artikkel:
http://www.parnupostimees.ee/1049530/paritud-korteri-voi-maja-muuk-eeldab-kulukat-asjaajamist/
Natuke hundijuttu ka. Oletame, et teemaalgataja ja tema õde kingivad isa päranduse praegu emale, lootuses et ema surma järel on nad ikka õigusjärgsed pärijad.
Nüüd aga juhtub selline lugu, et ema uksest astub sisse mõni \”liishaavel\” ja suudab ema panna testamendi täiesti seaduslikult enda kasuks kirjutama? Või kui ema kohtub maailma võrratuima mehega, kelle nimele ta testamendi teeb (minu poolest kasvõi põhjendusega et \”ah neil on juba oma majad/korterid olemas, aga minu kallimal pole midagi\”).
Siis on teemaalgataja ja tema õde pärandusest ilma…
Mina mõtleks kaks korda.
Igal juhul peaks igale asjale jääma ainult üks omanik. Kaaasomand on saadanast ja ei too mitte midagi peale häda ja viletsuse.
Kui muul viisil kokkulepet ei saa, siis peab see üks lõplik omanik lihtsalt maksma teistele sulas kinni nende osa, millest nad ilma jäävad.
Ja kui ei suudeta ka seda, siis tuleb kõik müüki panna ja tulu ära jaotada. Raha on matemaatiliselt lihtsam jagada kui asju. Enne jaotamist muidugi võtab müügi korraldaja saadud summast ära kõik korraldamiskulud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Loomulikult tuleb kõigeks valmis olla ja kõik variandid läbi mõelda. Ise olen nüüd mõelnud, et näiteks korter peale pärndi avamist minu nimele, suvila õele(need praktiliselt ühes hinnas) ja muu siis ema nimele. Ema elaks muidugi korteris edasi, nii kaua kui vaja. See vist on kõige parem lahendus juriidiliselt meile?[/tsitaat]
Ma küll ei kujuta ette, miks peaks sinu ema sellise asjaga nõus olema? Selline variant on ju ilmselgelt kahjulik sinu emale. Kõikide võimaluste arvestamisel peab arvestama ka seda, et lahke ja ullike vanainimene tõstetakse lihtsalt laste poolt tänavale.
Pärimisseaduse järgi kuulub niikuinii 2/3 korterist emale. Samuti on tal seaduslik õigus korterit edasi kasutada sõltumata sellest, mida sina ja su õde tahate või arvate.
Samuti kuulub sinu emale 2/3 ehk siis ülekaalukalt suurim osa kogu ülejäänud varast. Nii sinu kui su õe päritava osa suurus on tegelikult suht marginaalne.
Kõike seda arvestades ei saa ma aru, miks sa üritad välja mõelda mingeid keerulisi kombinatsioone. Kui sind ja su õde huvitavad eelkõige korter ja suvila, siis on ju kõige lihtsam ja loogilisem vormistada need kaasomandisse.
Kõige lihtsam on hoopis kokku leppida kes saab suvila, kes korteri. emal jääb neile isiklik kasutusõigus surmani, aga omanik ei ole. Peale ämma surma tegime meie äiaga just nii, sest ei taha rohkem igasugu notaritasusid maksta.(kui tema sureb).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
