Inimesed ostsid maja 2010.aastal kaasomandisse 50/50.
Hiljem abiellusid. Üks neist suri mõned aastad hiljem (2017). Ühiseid lapsi pole. Testamenti polnud. Notari poolt on maja jagatud kolmeks, elus abikaasa ja surnud abikaasa kahe lapse vahel. Kõik saavad kolmandiku.
Kas aga see pole viga, peaks ju pool olema ühe abikaasa oma ja ülejäänud pool on jagatud kolmeks?
Notar keeldub vastamast?
Eks ikka kolmeks on jagatud lahkunu 50% osa, kui kogu jutt ikka tõele vastab.
Kusjuures ma ise sama mõelnud, et pärisin vanemate kinnisvaradest pool ja pool jäi teisele vanemale. Vähemalt nii on igal pool kinnisvaras kirjas, et kuuluvus meie vahel on 50/50, arvasin ka, et teisele poolele jääb tema 50 alles, ja surnu 50 jagatakse pooleks, aga jusiis mitte.
Kolmeks on jagatud ikka tinglikult. Sinu 50% on sinu osa ja seda ei päri täna keegi sa ju elad. Sinu surnud abikaasa poolest pärid ka sina 50% ja ülejäänud 50% läheb jagamisele tema tütarde vagel.
Üsna kindel, et kolmeks ongi jagatud see 50%.
Jutt, mis notari dokumentides on, puudutabki ainult pärandit ehk juba seda 50%
PÄRAND läheb kolmeks – lastel ja abikaasal on võrdne õigus sellele.
aga pärimisele läheb vaid surnule kuuluv osa – ehk siis pool kinnisvarast. selle tulemusel kuulub pärast pärimismenetlust 66.6% abikaasale, ja kummalegi lapsele 16.6%.
No aga esmalt või ta lahti kinnisturaamat ja vaata, mis sinna kantud omanike kohta. Võibolla on vea teinud kohtutäitur?
Kui kinnisturaamatus ongi niimoodi kanne, siis peaks saama kinnistusraamatust vaadata ka varasemaid kandeid – st sellele pärimiskandel eelnenud kannet. Äkki ainult arvas elukaaslane, et kinnisvara osteti kaasomandisse? Aga vastav kanne oli jäänud tegemata (nt surnu võttis laenu üksi ja vormistas kõik üksi) ja tegelikult kuuluski kõik 100% lahkunule – kui nii, siis tuleb hakata välja selgitama, kas viga on juba algselt ostmisel tehtud.
ma muidugi ei kujuta ette, kui tegemist on tavalise leumajaga, kuidas täitur loodab seda 1/3 elumajast realiseerida – isegi kui keegi on nii loll ja ostab endale 1/3 majast, siis ülejäänud kahel omanikul on ka õigus seal sees elada 😀 Hoopis teine teema muidugi, kui tegemist nt metsaga – aga ka siis, kui ei ole reaalosadeks jagatud, on see võõraga majandamine keeruline, kui omadki lähevad tülli 😀 Aga ehk ongi see teade kohtutäiturilt rohkem hirmutamiseks saadetud, sest täitekorraldusele on allutatud üksnes 1/3 kinnisvarast
Kaasomandis on meil maja, kus on 2 korterit 50-50. Üks korter siis neist oli ühisvara mu emal-isal 50-50. Kui ema suri, siis ema osa läks minu ja isa vahel jagamisele, 25 talle, 25 mulle. Niisiis jäi talle 75 mõttelist osa ja 25 mõttelist osa mulle. Notar küsis, kas soovime selle notariaalselt ära jagada, aga seda huvi meil ei ole, seega ongi meil kahe peale korter, mõtteliselt on isal siis suurem õigus, aga notariaalselt kinnitamata, seega pooleks.
Kõik siin vastavad nii nagu minagi seni arvasin aga et surnud abikaasa ühe lapse vara kallale läheb kohtutäitur ning kõigile vara omanikele saadeti dokumendid, loen oma üllatuseks, et sellele lapsele kuulub 1/3 majast, ja teisele lapsele samuti 1/3 nagu ka elusolevale abikaasale ja et see jagamine on notari poolt tehtud.
Mulle tundub et kusagil on tekkinud viga, kohtutäitur kahtlemata rõõmustab.
Ma ei ole ükski neist kolmest osapoolest ja minule ükski notar infot ei annaks aga kahjuks otsapidi võib see ka minu peret puudutada, sellepärast tahaksingi aru saada.
Kui on majaosa Teie nimel ja osa ka läheb Teie nimele lahkunu pärandist, siis loomulikult on Teil kogu informatsioonile notarilt. Õigusjärgsel pärijal on õigus informatsioonile ka siis, kui nt testamendiga on õigusjärgne pärija välja jäetud.
Kolmeks on jagatud ikka tinglikult. Sinu 50% on sinu osa ja seda ei päri täna keegi sa ju elad. Sinu surnud abikaasa poolest pärid ka sina 50% ja ülejäänud 50% läheb jagamisele tema tütarde vagel.
Abikaasa ja lapsed on võrdsed. Abikaasa osa läheb 3 võrdseks osaks jagamisele. Mitte et abikaasal suurem õigus.
Olgu, sain nüüd natuke paremini aru. Probleem on, et pärimise käigus ei jagatud osasid notariaalselt ära. Ühe maja puhul on see nagunii totter, sest ei jaga ju kööki sulle, vets mulle. Aga kui antud juhul on kohtutäitur ühe omaniku vara kallal, siis tuleks see kindlasti notariaalselt ära jagada. Seda peaks saama teha igal ajal. Muidugi mind väga huvitaks, mida see kohtutäitur loodab sealt saada. Sundmüüki kolmandik majast? Üsna absurdne. Muidugi kui nii ka läheb, siis need kohtutäiturite poolt müüki pandud majad on enamasti võileiva hinnaga, sest kohtutäituri huvi on kiire müük ja kiire raha. Sealjuures on kaasomandis oleva maja omanikel eelisostuõigus, nii et võite hea hinnaga selle osa välja osta. Loomulikult peale notariaalset jagamist, mitte seda 1/3 tinglikku osa.
Sain nüüd aru, mida see 1/3 tähendab, jutt käib pärandvarast, st. Poolest Majast. teine pool on abikaasa oma. Õnneks on kõik seaduslik lihtsalt need ametlikud kirjad on nii keerulise sõnastusega.
Aitäh asjalike vastuste eest. Huvitav et meil siin niipalju selgeltnägijaid on, kes kohe arvasid, et ma olen see elusolev abikaasa kellel on veel tütred?!
Kust selline info? Eriline tänu muidugi miinustajatele, ???? kas meil on siin mõni palgaline miinustaja? Mis selles minu postituses küll mii ustamiseks oli.
Mingit laenuga ostetud maja pole, kinnisvara võib ka kohe välja osta, eriti kui enne midagi ära müüa. Lesk elab seal majas üksi. Tema mehe lapsed elavad ka omaette, sinna majja ei mahu ja keegi ei planeerige minna, lihtsalt peale mehe/isa surma venitati pärandiasjadega ja siis läks seaduse järgi. Lapsi see maja ei huvita, loobuda täna ka ei saa., kuna üks mehe lastest on suutnud oma elu keeruliseks elada. Selle jaoks kes majas elab on see ainus kodu ja ehmatus tekkinud olukorrast suur. Õnneks selle seadusjärgse osa väljaostmisega tuleb ta toime, kui jutt oleks 33%, oleks asi karmim.
Kõik kes midagi aru ei saand, pange aga julgelt miinus, siis paistab kohe välja, palju teid siis on ????
Noh, tal olekski ju edasiste ehmatuste vältimiseks mõistlik mõlemale lapsele nende osa ehk siis kokku u 33% maja koguhinnast välja maksta.
Muidugi mind väga huvitaks, mida see kohtutäitur loodab sealt saada. Sundmüüki kolmandik majast? Üsna absurdne. Muidugi kui nii ka läheb, siis need kohtutäiturite poolt müüki pandud majad on enamasti võileiva hinnaga, sest kohtutäituri huvi on kiire müük ja kiire raha.
hiljuti rääkisin tuttava täituriga ja ta ütles, et neid osi ostetakse tihti seetõttu, et saab imeodavalt kätte. siis tehakse ülejäänud pinnal elava kaaselaniku elu põrguks ja too müüb siis ülejäänu ka odava hinna eest maha, et sealt pääseda. koduks neid ei osteta, aga sellise investeeringuna küll
Kõik kes midagi aru ei saand, pange aga julgelt miinus, siis paistab kohe välja, palju teid siis on
Mis probleem nende miinustega on? Mina panin sulle miinuse, sest sa ise ei saanud algul lihtsatest asjadest aru. Neid ametlikke dokumente tulebki väga hoolega lugeda. Aga hea, et on võimalus osa välja maksta ja inimene ei jää oma kodust ilma.
Mina ei arvanud, et sa oled lesk. Kui peaks pakkumise tegema, siis arvaks, et oled lese pärijate ringist. 🙂
Kõik kes midagi aru ei saand, pange aga julgelt miinus, siis paistab kohe välja, palju teid siis on
Mis probleem nende miinustega on? Mina panin sulle miinuse, sest sa ise ei saanud algul lihtsatest asjadest aru. Neid ametlikke dokumente tulebki väga hoolega lugeda.
ei saanud lihtsatest asjadest aru? esiteks, lihtne on mingi asi ainult osade inimeste jaoks, alati on ka neid, kellelele just see konkreetne asi ei ole lihtne (ja see ei käi ekstra teemaalgatuse kohta). teiseks, kas see, et inimene ei saa lihtsast asjast aru ja küsib (ja küsib täiesti õiges uunas, mitte ei vaidle), siis peab miinustama? miks ei võiks lihtsalt selgitada, lihtsalt ja rahulikult? sellest oleks kasu nii küsijale ku ka teistele lugejatele, kel ehk kokkupuude teemaga, kuid mis kasu on miinustamises? ehk siis jah, mis probleem nende miinustega on sul?
Jah, soovitasin talle seda kohe, kui pärandusprotsessi lõpule oli viidud aga tegemist on kangekaelse inimesega, kes arvab et kui seadus talle ei meeldi, siis seda pole olemas. Ja kui asjast ei räägi, siis äkki läheb mööda.
Kaasomandi lõpetamist saab nõuda ka kohtu kaudu. Sel juhul on kaasomanikud sunnitud otsustama, kas ostavad ise teised välja või läheb kogu vara müüki.
Miinused selle imeliku suhtumise pärast, ise pole süvenenudki ega ilmselget kontrollinud (kinnistusraamatut), aga tuled esitlema valeinfot kui reaalset situatsiooni. Korrutasid seda terve vara kolmeks jagamist veel üsna pikalt enne kui kohale jõudis.
pärandvara jaguneb 1/3 lesk, 1/3 laps A, 1/3 laps B
Just! Siin ei ole ju midagi kaheti mõistetavat.
Aga mina lihtsalt selgitasin miinuseid, mille kohta sa ise küsisid, rohkem selgitusi-vabandusi pole üldse vaja.
Soovitan kinnistusraamatust järele vaadata, kas seal on omandid õigesti sisse kantud.
kas see, et inimene ei saa lihtsast asjast aru ja küsib (ja küsib täiesti õiges uunas, mitte ei vaidle), siis peab miinustama? miks ei võiks lihtsalt selgitada, lihtsalt ja rahulikult? sellest oleks kasu nii küsijale ku ka teistele lugejatele, kel ehk kokkupuude teemaga, kuid mis kasu on miinustamises? ehk siis jah, mis probleem nende miinustega on sul?
Minu meelest selgitatigi täiesti rahulikult, miinustada saab ka rahulikult. 😀 Mina muide teemaalgatust ei miinustanudki. Miinustasin seda postitust, kus ta ise targutama hakkas. (Kõik kes midagi aru ei saand, pange aga julgelt miinus, siis paistab kohe välja, palju teid siis on.)
Kui ikka ise korralikult lugeda ei oska, siis ei tasu teisi ka süüdistada. Aga miinuste pärast ei tasu üldse paanitseda, inimestel ongi erinevad arvamused ja arusaamad.
