Teine inimene tahab lihtsalt sõbralikku ja rahumeelset ärakuulamist. Pea noogutamine ja silmside loomine ei võta sul tükki küljest.
Mu ühel pereliikmel on jällegi sihuke kehv komme, alati hakata teise inimese murele kangesti vastu vaidlema. Ilmselt on eesmärk seda muret pisendada, üritada justkui näidata, et asi polegi hull vms. Ent paraku see nii ei toimi. Nt tulen õhtul koju ja räägin talle, kuidas toidupoes juhtus olema väga tige müüja, kes karjus mu peale ilma põhjuseta ja pärast avastasin, et ta oli ka raha tagasi andnud valesti, ta enda kasuks siis. Ehk siis lisaks pettis.
Ja siis see pereliige hakkab mu jutus kahtlema, ikka et, ei-ei, ilmselt ikka sina ise olid nii- ja naasugune, sa ju ei tervitanud teda, no vot! Mina vastu, et tervitasin küll. Aga tema ikka jätkab, et ju siis vaatasid seda müüjat kuidagi “paha pilguga”, mina jälle üritan talle selgitada, et ei vaadanud mingi pilguga, ladusin vaid kaupa letile. Tema aga hakkab kohe sellest kinni, et näe, miks sa siis müüjale otsa ei vaadanud, miks sa ikka siis ei teinud nii ja ei teinud naa, ja miks sa siis ikka ei lugenud raha kohe kassa juures üle ja miks sa ei võtnud ühendust juhatajaga ja üleüldse, kui müüja varastaski sult raha, siis eks müüja vaeseke tahab ju ka elada, sa peadki teda toetama. Ja nii ma muudkui selgitan ja selgitan temale, ja tema muudkui vaidleb ja vaidleb. Lõpuks olen lihtsalt tüdinud ja väsinud sellest arusaamatust kemplemisest.
Samamoodi, kui hakkan rääkima mingist toredast sündmusest, siis oskab tema sellegi oma vaidlustavate küsimustega mittetoredaks keerata ja lõpuks mõtlen, et ei olnud see nii tore sündmus ju tegelikult midagi!
Minu eesmärk on lihtsalt ventileerida, rääkida oma päevasündmustest – mis mind rõõmustasid, mis pahandasid jne. Kuulaja poolt mõistlikul ja arukal määral täpsustamist ja võimaliku teise aspekti väljatoomist oodata on normaalne. Aga selle pereliikme puhul ületab see igasuguse arukuse piiri ja muutub lihtsalt tülinorimiseks mitte millegi pärast. Ja siis ta veel kurdab, et miks ma temale “ei pihi”, miks ma viimasel ajal kogu aeg vaikivat ja salatsevat. Sellest, et rääkimise puhul sõltub 50% ka kuulajast, ta ei taha aru saada.