Teema: Pärisvanemate otsimine

#3128505:

Siin tulebki mängu dna test, nt kui su emal on õdesi-vendi kes päriselt su (kasu)vanaisa lapsed olid, siis saab võrrelda, või su vanaisa õdede-vendade ja nende laste dna-d. Samuti saab su oletatava bioloogilise vanaisa järglaste dna-d võrrelda.

Nendes dna ja sugulaste leidmiste saadetes on küll palju juhtumeid olnud, kus lapsed on oma vanematele sarnased eri-ja huvialad leidnud ja samade annetega. Nii, et ehk on tõepõhi all, et too teine mees oli su vanaisa.

Väga ootamatu mõte minu jaoks ja absoluutselt ei tekita mingit klikki. Õdesid-vendi on, aga mis vahet? Reaalne vanaisa oli ju ikka see, kes oli. Mingi DNA-test 70 a tagasi toimunud sündmuste kohta, milleks?

Minu eriala inimesi on mul suguvõsas igat liini pidi ning kindlasti kohe ei ole mu valikut mõjutanud kuigivõrd mingi oletatava bioloogilise vanaisa geenid, vaid eeskätt ikka kasvukeskkond, lähikonnas arutlusel olnud teemad jmt. Vanaema kohtuski mõlema vanaisakandidaadiga kolleegide rollis. 🙂

Ja väga tore, et mõistad neid, kes oma päritolu kohta tahavad teada.

Kui ma nüüd täitsa ausalt ütlen, siis ega ma tegelikult ikkagi eriti ei mõista. Lihtsalt ma aktsepteerin, et maailma tajumiseks on erinevaid mooduseid ja kellegi teise teistsugune moodus ei pruugi olla minu omast valem. Samas ma ei saa kuidagi väita, et ma täiel määral aru saaksin emotsioonist, mis bioloogilist põlvnemist nii kangesti tähtsustab. Aga jah, igaühe oma asi muidugi ja emotsioonid on emotsioonid, olgu nad siis millised tahes.

#3128540:

Kui lapsel tekib soov hakata otsima oma pärisvanemaid, siis mina kardaks hoopis seda, et pärisvanem võib tahta last ja lapse uut peret kuidagi ära kasutada. Näiteks on mul sõbranna, kes lapsendasid lapse. Nüüd see laps on 14 ja on teinud vihjeid, et tahab pärisema üles otsida. Sõbranna ja tema abikaasa on heal järjel, lugupeetud ja mõjukad inimesed. Tean, et nende lapse bioloogiline ema oli, ütleme viisakalt, mitte nii edukas ja lugupeetud ???? Kui nüüd sellise põhjakihist pärit naise ukse taha ilmub teismeline, kes särasilmi teatab, et on tema bioloogiline tütar, seljas riided, mis maksavad rohkem kui sinu kuu sotsiaaltoetus, ja näitab ehk telefonist pilte oma ilusast elust, kas siis ei tekiks sul tahtmine ka oma tütre ilusast elust kasu lõigata?

#3128540:

Kui lapsel tekib soov hakata otsima oma pärisvanemaid, siis mina kardaks hoopis seda, et pärisvanem võib tahta last ja lapse uut peret kuidagi ära kasutada. Näiteks on mul sõbranna, kes lapsendasid lapse. Nüüd see laps on 14 ja on teinud vihjeid, et tahab pärisema üles otsida. Sõbranna ja tema abikaasa on heal järjel, lugupeetud ja mõjukad inimesed. Tean, et nende lapse bioloogiline ema oli, ütleme viisakalt, mitte nii edukas ja lugupeetud ???? Kui nüüd sellise põhjakihist pärit naise ukse taha ilmub teismeline, kes särasilmi teatab, et on tema bioloogiline tütar, seljas riided, mis maksavad rohkem kui sinu kuu sotsiaaltoetus, ja näitab ehk telefonist pilte oma ilusast elust, kas siis ei tekiks sul tahtmine ka oma tütre ilusast elust kasu lõigata?

Oi kuidas ma ei salli selliseid inimesi, kes nagu muust kaugemale ei oska mõelda. Rikas olema=kõik tahavad kasu lõigata või rikkusest osa saada. Samuti kui keegi kirjutab, et tahab vana armastuse üles otsida=läheb pere lõhkuma.
Mul on kahju sinu toodud näites sellest tüdrukust. Ta ei saa rahus vastavalt oma sisemisele soovile käituda, sest kasuvanemad on paranoilised, ega mõista tegelikult tütre soovide põhjusi. Aga mis siis oleks, kui kasuvanemad oleks sellise tavalise sissetulekuga ja bioloogilisest emast oleks peale lapsest loobumisest rikas ja jõukas saanud? Siis ka kasuvanemad kardaks, et äkki laps võidetakse neilt üle (pärisema tahab last ära osta) ja laps ei tahagi neid. Hale. Tähendab, et neid endid vaevab miski ebakindlus, teavad sisimas, et pole ikka lapsele pakkunud kõike seda mida laps vajab.
Vana armastuse leidmise teemadega seoses miks arvatakse, et kui tuleb välja, et armastusel uus elu ja pere on ja polegi vallaline, et siis KÕIK seda lõhkuda tahavad? Et sellise fakti ilmsikstulekul teemsle punkti ei panda, st vana armastus on leitud ja lihtsam on elus edasi minna teadmisega, et ta on hõivatud, kui elu lõpuni mitte püüda teda leida ja unistadagi, et mis on saanud temast. Või on perekoolikatel ikka kahju, kui tuleb välja, et nt armastus oli vallaline ja tulebki hea paar neist pärast pikka aega. Nagu jube kahju kui keegi õnnelikuks või lõpuks südamerahu saab. Kõik siin ilmas pole perelõhkujad.

Ole rahulik, see ei ole sugugi selle tüdruku õige vanus ???? Ütleme, et tegelikult on ta 11-16-aastane. Kas on ikka lihtne ära tunda?

Vanus ei olnud nüüd selles loos küll see kõige spetsiifilisem kriteerium, millega mängida “jälgede segamiseks”. Aga sinu jutu puhul õnneks polnud vähemalt tegu sellega, et inimese konfidentsiaalne info tagaselja netti pannakse (nagu aru saada, on tema lapsendamise fakt nagunii avalik), vaid et sa omaenda inetud mõtted sellega seoses välja kirjutasid. Kui oled valmis neid sõbrannale ja tema lapsele ka näkku ütlema, siis hea küll – kuigi siiski jääb arusaamatuks, mis õiguse võtad võõra lapse soove ja mõtteid ning nende pere otsuseid sedasi (aluseltult) arvustada.