Probleem oleks niikuinii, sest kuni on olemas jobust naabrid, seni on ka probleemid tühja koha pealt. Ma jätkuvalt imestan, kuidas te kohe nii varmalt TA valetajaks tembeldate, ise toda naabrimeest tundmatagi, ja kuigi tema ise siin sõna ei võta (aga ei tea kah, eksole), siis tema oleks nagu automaatselt õige mees, kuna läks nõudma (asja, millele tal polnud ei teoreetilist, moraalset ega tegelikku õigust).
Aga oletame, et vahepeal TA tütar viis auto ära või tal ei olnudki autot ja see mees ongi harjunud oma teist autot tema koha peale parkima. Ikka põhineme sellel faktil, et parkekohti on korteritega võrdselt, ei luuleta siin mingeid puuduolevaid kohti jne. Nii, ja kui nüüd TA tütar toob auto tagasi või ostab endale auto ja tahaks nagu parkida, sest et kohti on ju võrdselt – aga vot ei saa, sest üks jobu laiutab kahe koha peal. Aga äkki, oletame, et majas on teistelgi kaks autot, siis on omakorda need teised ebavõrdses seisus, et miks tema pargib kahe koha peale. Ja oletame edasi, et tütar ühel päeval leiab, et too koht on vaba ja pargib sinna. Kas arvate, et see mees ei tule siis räuskama ja teda sealt minema ajama, et tema alati seal parkind ja nii. Ja olen kindel, et teda samuti ei huvita see, et tütrel on täieline õigus sellel kohal parkida ja temal ei ole. Teades selliseid tüüpe, ta hakkaks kindlasti tütart ahistama ja ähvardama ja läheks ilmselt ka tegelikuks, sest et “tugevama õigus”.
Mis ma tahan öelda, on see, et teie siin, kui klassikuid tsiteerida, “olete igaüks endile pisuhänna tennü ja kummardave nüid palehigis seda” – st kujutate siin ette tont teab mida ja vastavalt oma rohkem või vähem vääratele oletustele siis materdate TA-d ja süüdistate teda igasugustes olematutes pattudes.