Prügi eest makstakse. Kui niimoodi asi käib, määrab KÜ sellele korterile eraldi suurema tasu.
Ka parkla eest makstakse, kuigi see arvel ehk nii ei kajastu ???? Ei, riik või linn ei kinkinud seda teie KÜ-le niisama. Siis võiks ka parkimiskohtade pikaajalist otsese arvega kostitada.
Jälle mingi udu arvab, et kinnistu, kortermaja, jne jne kuulub mingile müstilisele korteriühistule. Ei kuulu! Riik ega linn pole midagi kinkinud ei kinnistuomanikule ega korteriühistule, kõik maksavad oma pangalaenu ja maamaksu jne jne.
Prügi eest makstakse. Kui niimoodi asi käib, määrab KÜ sellele korterile eraldi suurema tasu.
Ka parkla eest makstakse, kuigi see arvel ehk nii ei kajastu ???? Ei, riik või linn ei kinkinud seda teie KÜ-le niisama. Siis võiks ka parkimiskohtade pikaajalist otsese arvega kostitada.
See ei kajastu kuidagi arvel…
Seda ma juba ütlesingi, aga see ei tähenda, et korterit ostes ostja seda juba kinni ei maksnud. Lisaks kojamehe jms tasud on seda suuremad, mida suurem on parkla. St te ikka maksate selle eest sajaga, aga mitte nii ilmselt kui prügiveo eest. Maksate, aga varjatumalt 🙂
Prügi eest makstakse. Kui niimoodi asi käib, määrab KÜ sellele korterile eraldi suurema tasu.
Ka parkla eest makstakse, kuigi see arvel ehk nii ei kajastu ???? Ei, riik või linn ei kinkinud seda teie KÜ-le niisama. Siis võiks ka parkimiskohtade pikaajalist otsese arvega kostitada.
See ei kajastu kuidagi arvel…
Seda ma juba ütlesingi, aga see ei tähenda, et korterit ostes ostja seda juba kinni ei maksnud. Lisaks kojamehe jms tasud on seda suuremad, mida suurem on parkla. St te ikka maksate selle eest sajaga, aga mitte nii ilmselt kui prügiveo eest. Maksate, aga varjatumalt ????
Ja on selle ka kinni mskdnud TA, kui selle ostis.
Sa ikka saad aru, et me räägime igakuistest makstavatest kuludest? Kojamehel ongi vähem parklat koristada, kui üks inimene vähem ei pillu pabereid maha. Ehk jälle maksab ta teiste eest teenust kinni.
Riik ega linn pole midagi kinkinud ei kinnistuomanikule ega korteriühistule, kõik maksavad oma pangalaenu ja maamaksu jne jne.
Tõsi ka? Mille eest kui mitte oma kinnistu eest KÜ maamaksu maksab ja omab mõttelist osa majaalust maad linnas?
Oh jah, KÜ ei maksa kunagi maamaksu! Seda näete enda arvetelt. KÜ ei oma isegi mitte mõttelist osa “majaalusest maas” ei linnas, alevikus, külas, jne, vaadake Kinnistusraamat.
Rääkimata sellest, et siiani kodualuse maa eest maamaksu ei maksta.
see ei puutu nüüd küll kuidagi asjasse. maamaksust vabastust võin ma saada hoopis kuskil mujal, mitte oma linnakorteris, kus tuleks nii ehk naa vaid mõni euromaksta.
Lumekoristus teostati kenasti ja vaid meie auto ümber jäi mingi 0,5m lund (ja ühe teise naabri auto ümber ka).
On selle parkimiskoha kinnihoidmisega kuidas on, aga 0,5 meetrit lund auto ümber takistab muuhulgas kõrvalasuva parkimiskoha kasutamist või selle ümber sõitmist. Me naabritel (ridamaja) on mõnikord auto tänaval, kui sahk tuleb, ja hoobilt on tunda, et selle auto ümbruses on pärast liiklemine muu tänavaga võrreldes takistatud. Tõeliselt nõme oli teist see auto sinna niimoodi seisma panna, et lumekoristuse ajaks ei saanud ka korraks mujale liigutatud. Kui oli tahtmine terveks talveks parkida, siis tõesti oleks pidanud mõtlema välja variandi, et see lumekoristust ei segaks. Mismõttes auto ainuke võti on pool aastat teises riigis üldse, täiesti ajuvaba. 😀
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Ei, sest reaalsuses ta ei ei jõuaks igal päeval täpselt kell 15:00 tagasi + teeks kindlasti mõne sõidu õhtul või nädalavahetusel. Ning isegi kui jõuaks ja ei teeks, oleks siiski teistel võimalus seda kohta vahepeal kasutada.
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Ei, kui ta ei segaks lumekoristust.
Lumekoristust segas see auto 1 kord talve jooksul ja pool meetrit ajamata lund auto ümber on normaalne parkimisvahe. Sa vihkaksid seda autot selle ühe lumekoristuspäeva pärast? Kogu muu parkla koristati lumevabaks, va ühe teise korteriomaniku LC, mis on pargitud keset majaesist ja mille kõrval oli ajamata lumi mõlemal pool autot (kuid samuti vaid 0,5 m x2). See lumi sulas paari päevaga ära ja kusjuures, meie auto on pargitud parkla serva, mitte keskele, ja vaid tema ühte külge jäi pool meetrit ajamata lund – mis ei seganud üldse teisi parkijaid ju. Selle pärast vihkaksid?
Ei, sest reaalsuses ta ei ei jõuaks igal päeval täpselt kell 15:00 tagasi + teeks kindlasti mõne sõidu õhtul või nädalavahetusel. Ning isegi kui jõuaks ja ei teeks, oleks siiski teistel võimalus seda kohta vahepeal kasutada.
Ja mis siis? Kui ühe korteri peale on üks auto, kas siis ka peame hakkama arvestama mingeid kellaaegu? Kui nüüd TA auto tuleb õhtul hilja ja sinu auto on seal juba ees – see segab ju teda samamoodi? Siis ei saagi ju tema seda kohta (vahepeal) kasutada, kuna sina juba ees?
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Ei, kui ta ei segaks lumekoristust.
Lumekoristust segas see auto 1 kord talve jooksul ja pool meetrit ajamata lund auto ümber on normaalne parkimisvahe. Sa vihkaksid seda autot selle ühe lumekoristuspäeva pärast? Kogu muu parkla koristati lumevabaks, va ühe teise korteriomaniku LC, mis on pargitud keset majaesist ja mille kõrval oli ajamata lumi mõlemal pool autot (kuid samuti vaid 0,5 m x2). See lumi sulas paari päevaga ära ja kusjuures, meie auto on pargitud parkla serva, mitte keskele, ja vaid tema ühte külge jäi pool meetrit ajamata lund – mis ei seganud üldse teisi parkijaid ju. Selle pärast vihkaksid?
Vedas sel aastal lihtsalt, et lund palju polnud. Oleks see 0,5m seal sulanud nung uuesti külmunud ning veel lund juurde tulnud, siis oleks see üks auto vägagi teiste parkimist takistanud. Vaevalt, et teemaalgataja teadis ette, milline talv tuleb.
Ei, sest reaalsuses ta ei ei jõuaks igal päeval täpselt kell 15:00 tagasi + teeks kindlasti mõne sõidu õhtul või nädalavahetusel. Ning isegi kui jõuaks ja ei teeks, oleks siiski teistel võimalus seda kohta vahepeal kasutada.
Ja mis siis? Kui ühe korteri peale on üks auto, kas siis ka peame hakkama arvestama mingeid kellaaegu? Kui nüüd TA auto tuleb õhtul hilja ja sinu auto on seal juba ees – see segab ju teda samamoodi? Siis ei saagi ju tema seda kohta (vahepeal) kasutada, kuna sina juba ees?
Kui on nt, 20 autot ja 10 kohta, siis ilmselgelt pooled peavad omale kaugemalt kohta otsima. Aga see pole õiglane kui need on kogu aeg samad inimesed. Ükspäev otsib üks, teine kord teine. Või kui mõnel käivad päeval külalised, siis saavad nad ilusti mõni tund parkida ning õhtuks on jälle koht vaba. See on normaalne. Autode hoiustamine ühiskasutuses parkimiskohtadel ei ole. Kui autot ei vaja, siis müü maha või hoiusta mujal.
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Küll sa võid urgitseda, aga ei, ei vihkaks, sest siis saab seda parklakohta kasutada nt kellelgi hommikune külaline, kuller jnejne, pealegi liigub see auto ka mõnel muul ajal. See pole absoluutselt sama pool aastat koha peal seisva autoga, milell pole võtit, pole akut ja ise liikumagi ei saa, põhimõtteliselt sama mis seisev romu. See hoiab kinni 100% ajast ühte parklakohta ja sinu seletamine ei aita- teistel korteriomanikel on vajadus selle koha järele ja õigus samamoodi kasutada seda kui sinul, aga kuna sinu tütre auto on selle omastanud, siis pole see võimalik. Selliste autode koht on parklas või tuttava kuuri all/garaazis (autole ka tervislikum). Niiet võta arvesse ja kui tütreke väljamaalt tagasi tuleb, siis järgmine kord kauemaks ära minnes palun otsige autole normaalne koht, kus pikemalt seista.
Sa ikka hoiad kinni sellest, et ühe korteri peale on üks auto. Kas ka parklakohti ON iga korteri peale? Suva Mustamäe 8kordses paneelikas on üle 200 korteri, väidad, et maja eest on 200+ parklakohta? Neid on tublisti alla 100, see tähendab, et parklakohtadest on alati puudus, isegi kui paljudel isegi ei ole autot (ja mõnel on 2). Ei tasu väänata ilmselgeid asju, mida igaüks näeb, et sa vähegi õigem paistaks- see parklakoha omastamine ei ole ilus.
Lumekoristust segas see auto 1 kord talve jooksul ja pool meetrit ajamata lund auto ümber on normaalne parkimisvahe.
Vedas sul, et rohkem polnud vaja, mis sa üle-eelmisel talvel oleks teinud? Ja pool meetrit lumevalli kahel pool auto ümber ulatub igal juhul üle parkimiskoha piiri, mis see “normaalne parkimisvahe” siia puutub, see tähendab, et kõrvale parkivast autost peab väljudes mööda lumehange sumpama ja on sinu meelest jokk? Uskumatu ülbus ja oma seletamisega järjest imelikumaks läheb. Jah, see auto segab, ei, sul ei ole õigust seal pikalt ja pidevalt autot hoiustada, sest see koht on teiste oma ka.
See hoiab kinni 100% ajast ühte parklakohta ja sinu seletamine ei aita- teistel korteriomanikel on vajadus selle koha järele ja õigus samamoodi kasutada seda kui sinul, aga kuna sinu tütre auto on selle omastanud, siis pole see võimalik.
Vabandust. Selle korteriomanikul on 24/7/365 õigust seda ühte kohta kasutada (omastada) ei? Mis mõttes on teistel korteriomanikel õigus kasutada just seda ühte kohta ja just selle koha järele on neil vajadus, kui seal pargib selle maja keegi teine korteriomnik? Äkki selgitaksid oma loogikat.
Sa ikka hoiad kinni sellest, et ühe korteri peale on üks auto. Kas ka parklakohti ON iga korteri peale? Suva Mustamäe 8kordses paneelikas on üle 200 korteri, väidad, et maja eest on 200+ parklakohta? Neid on tublisti alla 100, see tähendab, et parklakohtadest on alati puudus, isegi kui paljudel isegi ei ole autot (ja mõnel on 2). Ei tasu väänata ilmselgeid asju, mida igaüks näeb, et sa vähegi õigem paistaks- see parklakoha omastamine ei ole ilus.
Ma ei ela Mustamäel ega isegi mitte Tallinnas. Sul ei ole mingit voli siin oletada, mitu korterit või mitu parklakohta meil on. Minu majas on korterite arv ja parklakohtade arv võrdne. Sina väänad asju, mitte mina, sa eeldad, kuid valesti.
Nüüd palun asuat vastust: kas vihkaksite seda autot ja tema omanikku samamoodi, kui ta nt töötaks õpetajana ja jõuaks iga päev kell 15.00 samale parkimiskohale parkima, seega ikkagi pargiks täpselt samal kohal pidevalt ja keegi teine, kes hiljem tuleb, kunagi seda kohta kasutada ei saaks?
Ei, sest see on kasutuses. Ütleme nii, et kui meil seisab trepikojas ilusasti käiguteelt eemal lapsevanker, mis on turvaliselt kinnitatud ja mida kasutatakse igapäevaselt, on see okei. Kui aga keegi paneb sinna oma kaksikute kelgu ja see seisab seal pool aastat suvel kasutamata, siis tekib küll pahameel, sest keegi saaks suvel seal ju oma jalgratast hoida.
Samamoodi saaks TA tütrekese mittekäivituva auto asemel seda kohta suvel kasutada mõni majaelanik, kes kasutabki oma autot ainult suvel ja talvel hoiab kenasti oma sõidukit kuskil parklas või üürigaraažis!
Sa ikka hoiad kinni sellest, et ühe korteri peale on üks auto. Kas ka parklakohti ON iga korteri peale? Suva Mustamäe 8kordses paneelikas on üle 200 korteri, väidad, et maja eest on 200+ parklakohta? Neid on tublisti alla 100, see tähendab, et parklakohtadest on alati puudus, isegi kui paljudel isegi ei ole autot (ja mõnel on 2). Ei tasu väänata ilmselgeid asju, mida igaüks näeb, et sa vähegi õigem paistaks- see parklakoha omastamine ei ole ilus.
Ma ei ela Mustamäel ega isegi mitte Tallinnas. Sul ei ole mingit voli siin oletada, mitu korterit või mitu parklakohta meil on. Minu majas on korterite arv ja parklakohtade arv võrdne. Sina väänad asju, mitte mina, sa eeldad, kuid valesti.
No mida sa siis üldse siin teematad? Kui teil majas x korterit ja x parklakohta, siis ongi ju igal korteril 1 koht ning pole mingit küsimust. Ja seda infot sa muidugi oma algsesse postitusse ei suutnud panna. Samamoodi nagu ei suutnud oma naabrile öelda, et kõigile jagub 1 koht ning sinu auto ei võta tema kohta ära.
Vedas sul, et rohkem polnud vaja, mis sa üle-eelmisel talvel oleks teinud? Ja pool meetrit lumevalli kahel pool auto ümber ulatub igal juhul üle parkimiskoha piiri, mis see “normaalne parkimisvahe” siia puutub, see tähendab, et kõrvale parkivast autost peab väljudes mööda lumehange sumpama ja on sinu meelest jokk? Uskumatu ülbus ja oma seletamisega järjest imelikumaks läheb. Jah, see auto segab, ei, sul ei ole õigust seal pikalt ja pidevalt autot hoiustada, sest see koht on teiste oma ka.
Minu auto oli pargitud majaesise parkla ühte serva, kahel pool autot ei olnud mingit lumevalli, sina väidad, et lumevall oli mõlemal pool? Palun loe, mis ma olen varasemalt kirjutanud. Mitte keegi ei pidanud meie auto ümber sumpama, auto oli pargitud parkla ühte serva ja kahel pool autot ei olnud mingit lumevalli. *Uskumatu ülbus ja oma seletamisega järjest imelikumaks läheb*. Sry, palun selgitust.
Jah, see auto segab, ei, sul ei ole õigust seal pikalt ja pidevalt autot hoiustada, sest see koht on teiste oma ka.
Oota, aga miks tal ei ole õigust? Kui ta on korteriomanik, siis miks ja millele tal ei ole õigust? Palun selgitust.
Ma ei ole see, kellelt sa küsid, aga söandan anda oma arvamuse. Tal on tõesti ilmselt see õigus, see ei ole kuidagi keelatud. Nagu ei ole seadusega meil keelatud palju asju, näiteks sõbrannaga poe ukseaugus vestlemine. See pole lihtsalt viisakas.
