Kas keegi pk-katest teab selle maja korteritest, miks nüüd korraga neid 2008.a. valminud majas nii palju müügis? Kas maast laeni aknad muudavad elamise külmaks?
See on büroo-ja ärihoone.
Kas aadress õige?
Võibolla on nagu kasutatud autodega. Üle 10 a. on valmimisaastast möödas ja senised omanikud tahavad uuemaid pindu. Ei viitsi remondiga tegeleda ja 15 a. pärast tuleb see maja ehk nii või naa maha lammutada. Selline see kontorihoone stiilis ehitatud majade saatus ole. Külm on kindlasti ka, kui päris talv oleks aga praeguse kliimasoojenemise valguses ilmselt see pole nii määrav müügiargument.
Sain nüüd aru. Hoone kasutusotstarvet on hiljuti (10.01.2020) muudetud.
Osadest büroopindadest tehtud korterid.
https://www.ehr.ee/app/w/page?5
Kui büroohoonet suuremaks tahetakse ehitada või lausa lammutada, mis siis elanikest saab? Kas kott+kepp+koer ja kuuse alla?
Tallinnas on ju piisavalt hotelle ja HOSTELEID kus endale peavarju leida. Ei pea kuusealla kepikoti ja koeraga minema.
Sain nüüd aru. Hoone kasutusotstarvet on hiljuti (10.01.2020) muudetud.
Osadest büroopindadest tehtud korterid.
no just, büroodest on tehtud korterid ja müüki pandud. miks neid ükshaaval peaks müüma? ikka pannakse pärast valmimist korraga müüki. kõik ju ühe maakleri all. millest kahtlused?
majal vahetus omanik, üürnikele pakuti- kas ostad kalli raha eest välja või aidaa
need nn.korteid on üldiselt väga halva planeeringuga, toa nurgas võib sul olla nt. post
muideks- enamus majas kontorit rentinud firmadest koliski välja, eelmise aasta algus muud polnudki kui kolimisautod maja ees 🙂
Tallinnas on ju piisavalt hotelle ja HOSTELEID kus endale peavarju leida. Ei pea kuusealla kepikoti ja koeraga minema.
Kas korter nö ostetakse tagasi kui pärast (järjekordset) ümberehitust sinna kortereid enam ei jäägi, makstakse hotellis elamise aeg kinni kui korterid jäävad, aga ümberehituse ajal seal elada ei saa, vms.
See info saab sul olema, kas lepingul või maakleri käest küsitav. Ma eeldaks, et kindlustus katab mul sel juhul kõik kulud.Seega ka nemad võiks midagi täpsemalt teada asjade korraldusest, kui sellist kindlustuskatet pakuvad üleüldse.
Kunagi oli ühe Pärnu mnt majaga asi, et alt suured ruumid ehitati korteriteks ja see kes ehitas sai sellega võimu korteriühistu üle, enam ei saanud korteriühistu ühtegi otsust teha ei keldri ega katuse ega kasutustingimuste kohta. Kes mäletab? Mingi maja kus alla spordipood oli?
Külm on kindlasti ka, kui päris talv oleks aga praeguse kliimasoojenemise valguses ilmselt see pole nii määrav müügiargument.
Alati ajavad naerma need teemad, et kas “vot selline ja selline maja on külm”. Eks iga maja annab soojaks kütta – isegi ilma soojustuseta paneel- või silkaattellismaja annab kütta nii,et korterites on soe. Rääkimata siis juba moodsatest soojustatud majadest. Erinevus on vaid selles, kui palju kulub kütet – näiteks gaasi – ja kui suur tuleb küttearve.
Ehk siis rääkida võiks näit. talvisest küttearvest. Soe võib pmst olla igasugune maja.
Kunagi oli ühe Pärnu mnt majaga asi, et alt suured ruumid ehitati korteriteks ja see kes ehitas sai sellega võimu korteriühistu üle, enam ei saanud korteriühistu ühtegi otsust teha ei keldri ega katuse ega kasutustingimuste kohta. Kes mäletab? Mingi maja kus alla spordipood oli?
Dünamo? Liivalaias Swedi vastas.
Kunagi oli ühe Pärnu mnt majaga asi, et alt suured ruumid ehitati korteriteks ja see kes ehitas sai sellega võimu korteriühistu üle, enam ei saanud korteriühistu ühtegi otsust teha ei keldri ega katuse ega kasutustingimuste kohta. Kes mäletab? Mingi maja kus alla spordipood oli?
Dünamo? Liivalaias Swedi vastas.
just, tahtsin sama kirjutada, et see oli liivalaias.
See maja sai kunagi 3-kordsena projekteeritud kui õigesti mäletan ja kandvate postide betoneerimisega oli jama, ei kasutatud külmakindlat betooni, st see oleks isegi algses kõrguses probleemne olnud. Millalgi ehitati sinna veel korruseid peale.
Mingit ühtset KÜ laadset kogu maja asjadega tegelejat ju ei ole?
Seadus nõuab juba 2 aastat, et peab olema.
Ja nüüd on lausa 8 korrust. Huvitav kuidas selline paljude omanikega kompoti majandamine käiks. Korterid on enamuses viimasel korrusel, kui ühel korteril katus läbi jooksma hakkab, siis on teistel korteritel ja allpool asuvatel äridel sellest suva või? Mingit ühtset KÜ laadset kogu maja asjadega tegelejat ju ei ole?
miks sa kirjutad sellist jama? kas kortermajadel on muidu üks omanik või?
korterid on olnud seal majas algusest peale, ühistu on tegutsenud üle 10 aasta.
Katuseremont jagatakse proportsionaalselt kõigi majas kinnisvara omavate – nii korteriomanike kui ka äripindade omanike – vahel. Kuidas seda nimetakse (kas korteriühistu või mingi muu ühistu), täpselt ei tea. Aga nii küll olla ei saa, et keegi on omanik, aga ütleb, et ah, ma olen allpool ning katus pole üldse minu asi.
miks sa kirjutad sellist jama? kas kortermajadel on muidu üks omanik või?
korterid on olnud seal majas algusest peale, ühistu on tegutsenud üle 10 aasta.
No ei ole seal algusest peale kortereid olnud, vähemalt 3.korruselises variandis polnud mingeid kortereid.
miks sa kirjutad sellist jama? kas kortermajadel on muidu üks omanik või?
korterid on olnud seal majas algusest peale, ühistu on tegutsenud üle 10 aasta.
No ei ole seal algusest peale kortereid olnud, vähemalt 3.korruselises variandis polnud mingeid kortereid.
no selle 98. a majaga ei ole mõtet võrrelda, sellel ei olnud ju praegusega mingit pistmist. alates 2008. a ehitusest on seal olnud ka korterid.
