Tegin Pavlova torti ja beseele tulid küpsedes nagu pisarakoogi tilgad peale. Katsudes tundub seest kuidagi pehmem ja vetruvam ka kui muidu. Kas läks totaalselt nässu või kõlbab ikka kasutada?
Kõlbab ikka süüa 😉
Aga Pavlovad ongi ju erinevad.
Üks on selline, mis on otsast lõpuni kõva besee, teine aga krõbeda kooriku ja seest pehme sisuga.
Sul siis tuli see pehme sisuga arvatavasti, nagu see, vahukommilaadne: http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/4886/Nigella-Lawsoni-pavlova-granadilliga
Loomulikult kõlbab süüa!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga Pavlovad ongi ju erinevad.
Üks on selline, mis on otsast lõpuni kõva besee, teine aga krõbeda kooriku ja seest pehme sisuga.
Sul siis tuli see pehme sisuga arvatavasti, nagu see, vahukommilaadne: http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/4886/Nigella-Lawsoni-pavlova-granadilliga
Loomulikult kõlbab süüa![/tsitaat]Pavlovad ei ole erinevad. Pavlova on pealt kõva, seest vahukommine ja valge nii seest kui pealt. See, mille pildi sa siia panid, on mingi liiga kuumas küpsetatud kässerdis mitte pavlova.
Teemaalgataja, ehk vahustasid liiga vähe? Mis temperatuuril küpsetasid ja kaua?
Õige Pavlova on just pealt helebee¸ ja seest valge ja vetruv. Selleks, et jääks seest vahukommine ja pealt kõva lisatakse maisitärklist ja veiniäädikat või sidruni/laimimahla. Ühtlaselt kõva besee on ju beseetort 😀
Mis temperatuuril küpsetad?
Äkki oli liiga suurte teradega suhkur ja küpsetasid natuke vähe? Ma tavaliselt koputan pavlovale kontrollimaks, kas valmis.
Kõik ongi väga õige just. Tilgad on tihti pavlova koogil ja süüa kõlbab
ta kohe kindlasti.
Huvitav et siinsetest pole keegi näinud müügil olevatel beseedel peal neid tilgakesi. Aga näed, söödav on ta ikka olnud
Pavlova (ja ka besee) läheb bee¸iks AINULT liigsest kuumusest. Koduahjudes on see loogiline, sest nende temperatuurid on tihti nihkes, ja retsept, mis toimib ühes ahjus, ei pruugi toimida teises.
Õige temperatuuri ja aja saad kätte vaid oma ahjuga katsetades (või oma ahju TEGELIKU temperatuuri ära mõõtes). Pavlova (ja ka besee) peab ideaalis siiski jääma valge.
Loomulikult ei muutu söömiskõlbmatuks ka pruuniks küpsetatud või pisaraline munavalge, aga siinkohal ei saa rääkida autentsest tulemusest. Kes selles ikka veel kahtleb, külastage mõnd tasemel restorani.
Siin võrdluseks-katsetamiseks veel üks retsept (ja pilt ilusast valgest pavlovast):
http://thredahlia.blogspot.com/2007/06/beseest-ja-balletist-pavlova.html
Mulle meeldib ringõhuga teha. tuleb vaevata selline seest pehmem.
see Pavlova, mis on nö austraalia rahvuskook on pealt just helebee¸! Minu jaoks see just ongi õige Pavlova 🙂 See milliseid pavlova kooke restoranid pakuvad ei ole mingi näitaja.
Üks soovitus küpsetamiseks … algselt pisut kuumem ahjutemperatuur keeratakse kohe maha, kui kook ahju pannakse.
Ilus pealt helebee¸ Pavlova 😀
http://en.julskitchen.com/dessert/pavlova-australian-strawberry
http://australianfood.about.com/od/bakingdesserts/r/Pavlova.htm
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]see Pavlova, mis on nö austraalia rahvuskook on pealt just helebee¸! Minu jaoks see just ongi õige Pavlova 🙂 See milliseid pavlova kooke restoranid pakuvad ei ole mingi näitaja.
Üks soovitus küpsetamiseks … algselt pisut kuumem ahjutemperatuur keeratakse kohe maha, kui kook ahju pannakse.
Ilus pealt helebee¸ Pavlova 😀
http://en.julskitchen.com/dessert/pavlova-australian-strawberry
http://australianfood.about.com/od/bakingdesserts/r/Pavlova.htm%5B/tsitaat%5DKus sa seda bee¸i austraalia pavlovat siis sõid? Sydney restoranid pakuvad küll valget pavlovat. Samuti räägivad pavlova puhul valgest värvist austraalia tippkokad.
PS about.com ei ole just eriline kokandus-sait 🙂
Ei tea, millised need õiged ahjukartulid peaksid olema, et võiks ikka ahjukartuliteks nimetada?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei tea, millised need õiged ahjukartulid peaksid olema, et võiks ikka ahjukartuliteks nimetada?[/tsitaat]Vaata about.com-ist või wikipediast.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vaata about.com-ist või wikipediast.[/tsitaat]
Parem mitte.
… ju ma siis elasin kusagil teises Austraalias 😀 Wikipedia omas ilmselt
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pavlova (ja ka besee) läheb bee¸iks AINULT liigsest kuumusest. Koduahjudes on see loogiline, sest nende temperatuurid on tihti nihkes, ja retsept, mis toimib ühes ahjus, ei pruugi toimida teises.
Õige temperatuuri ja aja saad kätte vaid oma ahjuga katsetades (või oma ahju TEGELIKU temperatuuri ära mõõtes). Pavlova (ja ka besee) peab ideaalis siiski jääma valge.
Loomulikult ei muutu söömiskõlbmatuks ka pruuniks küpsetatud või pisaraline munavalge, aga siinkohal ei saa rääkida autentsest tulemusest. Kes selles ikka veel kahtleb, külastage mõnd tasemel restorani.
Siin võrdluseks-katsetamiseks veel üks retsept (ja pilt ilusast valgest pavlovast):
http://thredahlia.blogspot.com/2007/06/beseest-ja-balletist-pavlova.html
[/tsitaat]
http://www.ohtuleht.ee/510319
Kuidas sa seda lugu kommenteerid?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
http://www.ohtuleht.ee/510319
Kuidas sa seda lugu kommenteerid? [/tsitaat]Mida sa tahad, et ma kommenteeriks? See ei ole mingi uudis, et Austraalia ja Uus-Meremaa Pavlova päritolu üle vaidlevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mida sa tahad, et ma kommenteeriks? See ei ole mingi uudis, et Austraalia ja Uus-Meremaa Pavlova päritolu üle vaidlevad. [/tsitaat]
Mõtlesin eelkõige seda lõiku:
\”Pavlova retsepte on palju. Professor Helen Leach Uus-Meremaa Otago Ülikoolist on kogunud kokku 667 erinevat Pavlova retsepti. 2008. aastal andis ta välja ka raamatu \” The Pavlova Story: A Slice of New Zealand`s Culinary History\”.\”
Kuna sa rääkisid üleolevalt ÕIGEST pavlovast, ühte nimetasid lausa mingiks kässerdiseks, mis ei ole pavlova. Samas tunneb maailm niipalju erinevaid pavlova retsepte. Kas kokandus on täppisteadus või on ka loomingulisus lubatud?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mõtlesin eelkõige seda lõiku:
\”Pavlova retsepte on palju. Professor Helen Leach Uus-Meremaa Otago Ülikoolist on kogunud kokku 667 erinevat Pavlova retsepti. 2008. aastal andis ta välja ka raamatu \” The Pavlova Story: A Slice of New Zealand`s Culinary History\”.\”
Kuna sa rääkisid üleolevalt ÕIGEST pavlovast, ühte nimetasid lausa mingiks kässerdiseks, mis ei ole pavlova. Samas tunneb maailm niipalju erinevaid pavlova retsepte. Kas kokandus on täppisteadus või on ka loomingulisus lubatud?[/tsitaat]Oleneb, mis on eesmärk. Kodus kokates on kõik lubatud: üle- ja alaküpsetatud toidud, liigkõvad tarretised, plögaks keedetud pasta ja kuivaks küpsetatud kala jms. Oleneb ambitsioonidest. Mina üritan kokates siiski väga head tulemust saada, ja kuulsate ning klassikaliste toitude puhul uurin retsepte ja instruktsioone väga põhjalikult. Võib öelda küll, et kokandus teatud tasemel on täppisteadus – ajad ja temperatuurid on väga olulised. Pavlova muide on üks lihtsamaid kuulsaid magustoite. On märksa suuremaid väljakutseid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Oleneb, mis on eesmärk. Kodus kokates on kõik lubatud: üle- ja alaküpsetatud toidud, liigkõvad tarretised, plögaks keedetud pasta ja kuivaks küpsetatud kala jms. Oleneb ambitsioonidest. Mina üritan kokates siiski väga head tulemust saada, ja kuulsate ning klassikaliste toitude puhul uurin retsepte ja instruktsioone väga põhjalikult. Võib öelda küll, et kokandus teatud tasemel on täppisteadus – ajad ja temperatuurid on väga olulised. Pavlova muide on üks lihtsamaid kuulsaid magustoite. On märksa suuremaid väljakutseid. [/tsitaat]
Mnjah. Pole vahet, millisel alal fanatism avaldub: usuhull või kokandushull. Totter on ta ühtviisi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mnjah. Pole vahet, millisel alal fanatism avaldub: usuhull või kokandushull. Totter on ta ühtviisi.[/tsitaat]Alati võib ju hapukoorest ja küpsistest tordi kokku laduda, kui ei taha fanaatik olla. Maitse asi 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Alati võib ju hapukoorest ja küpsistest tordi kokku laduda, kui ei taha fanaatik olla. Maitse asi :)[/tsitaat]
Ja kuigi maailm tunneb üle 600 ERINEVA pavlova retsepti, räägid sina ikka ÕIGEST pavlovast ja ütled, et pavlovad ei ole erinevad.
Kui mingi küpsetise puhul sa isiklikult eelistaksid nt maasika lisandit vaarika lisandile, kas siis teed ikka vaarikatega, kuna ÕIGE retsept näeb nii ette, või teed maasikatega ja nimetad küpsetise ümber?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja kuigi maailm tunneb üle 600 ERINEVA pavlova retsepti, räägid sina ikka ÕIGEST pavlovast ja ütled, et pavlovad ei ole erinevad.
Kui mingi küpsetise puhul sa isiklikult eelistaksid nt maasika lisandit vaarika lisandile, kas siis teed ikka vaarikatega, kuna ÕIGE retsept näeb nii ette, või teed maasikatega ja nimetad küpsetise ümber?[/tsitaat]No mida sa tahad tõestada? Et mõni retsept soovitab pavlova pruuniks praadida? Võimalik.
Kreembrülee kohta on ka sadu erinevaid retsepte, ja mõni neist annab tulemuseks magusa omleti. Ometi ei tähenda see, et ei oleks olemas nö tunnustatud struktuuri ja maitseomadustega kreembrüleed, mida \”fanaatikud\” tunnistavad.
Kokkuvõtteks, nagu ma juba eespool mainisin, on kodus küpsetades vabadus toimetada nii nagu ise tahad ja oskused/teadmised võimaldavad. Minupärast võid sa oma küpsisetorti ka pavlovaks kutsuda. Jumal sinuga 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
