Teema: PCOS ja kaalu langetamine

Süsivesikute vähendamine ja insuliinresistentsuse ja PCOSi ravivad diabeediravimid (kuna väga suurel % PCOSikatest kas on või tekib elu jooksul insuliinresistentsuse taustal II tüübi diabeet ja otseselt polegi asi kaalus, PCOS on süsivesikute ainevahetuse häire samapalju kui naissuguhormoonide tasaakaalutuse häire. Metformin on aine, mida kasutatakse pcosi raviks, et ov toimuksid, tsükkel käiks ja ka kaalu langetab.

süsivesikute vähendamine toitumises ei tee ka paha, nn pcosi-dieete on ka kümneid või sadu.

Inositool on teine aine, millel on ravitoime, aga see pigem toidulisand kui ravim.

Metformini ja PCOSi seos: https://web.archive.org/web/20140111000923/http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=13984  väga ülevaatlik artikel Maie Välilt (endokrinoloog-günekoloog)

Mul on nii pcos kui oli ka mõõdukas ülekaal, mille sain kontrolli alla ikkagi vähem süües ja rohkem liigutades, ega seal mingit muud võlunippi pole. Tegin vahelduvpaastu ka, pidasin toidupäevikut – mul aitab see hästi isusid ja toidukordi kontrolli all hoida.

Kaalust rohkem häirib mind pcos-ga kaasnev liigne karvakasv näos, kui kellelgi selle vastu võluvahend oleks, ma maksaks ausalt tuhandeid!

#4182149:

Mul on nii pcos kui oli ka mõõdukas ülekaal, mille sain kontrolli alla ikkagi vähem süües ja rohkem liigutades, ega seal mingit muud võlunippi pole. Tegin vahelduvpaastu ka, pidasin toidupäevikut – mul aitab see hästi isusid ja toidukordi kontrolli all hoida.

Kaalust rohkem häirib mind pcos-ga kaasnev liigne karvakasv näos, kui kellelgi selle vastu võluvahend oleks, ma maksaks ausalt tuhandeid!

Elektriepilatsioon aitab üsna hästi.

Kui sain diagnoosi, siis olin 31a ja endokrinoloog dr Kerge ütles, et kuna mul suguvõsas palju II diabeeti, siis selleks, et pikendada oma elu, tuleb mul koheselt hakata võtma metformiini ja tegelema toitumisega. Nutsin kõvasti, aga ostsin rohud välja ja hakkasin asjaga tegelema. Alustasin dieediga samuti koheselt. Esimese 2 nädalat olid kõige raskemad. Kuna dieeditamine seni absoluutselt õnnestunud ei olnud, trenniinimene ei ole, siis leiutasin endale ise sobiva dieedi ja elustiili. Ja see oli järgmine: absoluutne süsivesikuvaba toitumine, toiduportsion maksimaalselt kahe iseenda käelaba suurune, pärast kl 19 õhtul ei söö mitte midagi. Harva lubasin peopesa suuruse portsu süsivesikuid nagu kartul, riis, kaer aga mitte kunagi nisu, sai, makaron vms õudus. Liikusin autoga, päevas umbes 1500 sammu, ei mingit sporti ega trenni, aga võtsin ühe aastaga alla 20kg. Ilma näljata ja ilma naljata. Ei kaalunud ühtki portsu, võtsin käelabade suuruse väikese taldriku, millest veerandi lubasin endale mõnikord riisi, harva kartulit. Ülejäänud salat, liha. Peale selle oli lubatud kõik rasvane. Peekon, 30% hapukoor, taluvõi, ungari pekk, kohvikoor, vahukoor (vahustatult ilma suhkruta!) jne. Ei mingit magustoitu, sh mesi, stevia vms. Harjusin täielikult ära sellise eluga. Suuremat maiasmokka polnud olemas kui mina, aga ainult nulltolerants aitaski. Vahepalaks sihvkad, pähklid, igasugu puuviljad. Ma ei jälginud, et toit oleks vitamiinirikas jne. Sõin tunde järgi. Täna seda, homme teist. Jookide mõttes harjusin meeta teega, ei joonud alkoholi enam, aga see-eest vett jõin palju, sh Värskat. Üllatas, et harjusin elustiiliga ja hakkasin aru saama, mis on nälg ja nälja kustutamine, aga mis on stressisöömine emotsioonist. Varem põhiliselt pugisin kõike, mis ette sattus ja ülesöömine oli igapäevane. Veel üks reegel oli: nii kui tunned, et kõht on täis, kohe tuleb lõpetada söömine. Isegi, kui taldrik veel toitu täis, oled sõbrannal külas või maksid kohvikus salati eest hingehinda. Et kaal langeb, hakkasin märkama u 3 kuu möödudes. Enne ei olnud eriti aru saada, et midagi oleks muutunud. Ma pole olnud kunagi suur enda kaaluja, seega kaalusin end esimest korda selle dieedi ajal, kui olin kaotanud 6kg. Olen 172cm pikk ja kaalusin alustades 72kg. Minu mees, kes oli ka pontsakaks XL kutiks saanud, otsustas minuga koos dieeditada. Ta võttis alla samuti 20kg. Tuju oli oli lõpuks hea, juuksed läikisid, näljatunne polnud probleem (see vastik iha toidu vastu, et tahaks midagi süüa pidevalt). Ei puhitust, valusaid gaase, kõhukinnisust ega midagi. 52kg kaaludes olin suurus S, ükski nahavolt ei jäänud kaalulangusest rippuma, isegi kõht tõmbas kõik kenasti tagasi. PCOS põhilised häirivad tunnused nagu hiigelsuur “raseda kõht”, karvakasv näos, kella kolmene tappev väsimus päeval – kõik kadus. Kahjuks juhtus elus ootamatuid õnnetuid sündmusi ja olin sunnitud enda vaimse tervise päästmiseks hakkama ravimeid tarvitama, mille kõrvaltoimeks on kaalutõus. Nüüd olen võtnud juurde piisavalt palju, et kanda taas suurust XL ja olengi alguses tagasi. Ja minu mees on samuti kaalu tagasi saanud. Teame, et see on meie enda süü. Nüüd tegeleme uuesti tahtemuskli kasvatamisega oleme viimased kuu aega dieeditanud. Hetkel läheb kõik hästi ja näen, et mul on juba võimalik enda kõhuvolti võdistada, nii et paar kilo on vast alla läinud. Muideks, magusaisu leevendamiseks aitab hästi puuviljanätsu nätsutamine 10min. Seal on igast jubedad suhkruasendajad sees, aga väikseks abiks. Täna leidsin rimist näiteks jäätisemaitselise Jenkki. Ilgelt magus. Hakkan ära harjuma vaikselt eluga ilma suhkru ja süsivesikutega. Igaks juhuks mainin, et seda diieti proovida ainult omal vastutusel. Diiedi puhul on oluline vahet teha näljal ja toiduihal. Nälgas olla ei tohi!

Kindlasti ravimid võivad mõjutada, ammugi mure ja stress haiguse pärast.
Siiski minu meelest näitab eelnev jutt üksnes seda, et väga ekstreemselt toitudes, isegi kui tunned end selle ajal valdavalt hästi (sest eduelamus, paranev välimus, tahtejõu tunnetamine, komplimendid jne tekitavadki head tuju ja annavad tahet jätkata), ei ole lõputult jätkusuutlik. Vähemalt enamikule inimestest. Tuleb leida mingi mõõdukas kesktee ja isegi sellisel juhul pead (paraku ikkagi toidusõltlasena) pidevalt valvel olema, et mitte mugavasse vanasse mustrisse tagasi libiseda. Jah, kaal alaneb aeglasemalt, kui oled mõõdukam, aga samas on lootust, et jaksad kauem end joonel hoida.

#4182524:

Nii kaloririkkad ravimid olid, lausa uskumatu?

Steroidhormooni ravimid, mis määratakse teatud kasvajate jms puhul, on põhimõtteliselt igasuguse kaalulanguse surm, kosub ka siis kui sööb absoluutselt nagu enne, sest kortisool on stressihormoon.

Siin väike jutt stressi ja ülekaalu seostest, see kehtib ammugi siis, kui tabletiga kortisoolhormoone sisse süüakse:

Kui stress on veidi pikaajalisem, siis hakkavad neerupealsed kortisooli tootma. Kortisooli ülesanne on vabastada keahasse talletatud varudest glükoosi ja rasvhappeid, et lihased saaksid stressiolukorras toimismiseks energiat. Kui stress püsib, jääb ka kortisooli tase pidevalt kõrgeks. Söögiisu kasvab, sest ohu eest põgenemiseks või võitlemiseks on ju tarvis täiendavat energiat. Kuna tänapäeva stress on enemasti selline, kus füüsiliseks pingutuseks energiat ei kulu, siis keha talletab liigsed kalorid just rasvana eeskätt kõhu piirkonda, kust organismil on seda energia tootmiseks lihtsam kätte saada.

Kui võitle- või – põgene reaktsioon on pidev seisund ja kestab pikemat aega, siis hakkavad sellega seotud hormonaalsed muutused paljusid keha funktsioone mõjutama. Stressivastus tõstab südame löögisagedust ja paneb selle tugevamalt kokku tõmbuma, verre aga vabaneb rohkem rasvhappeid. Pidev stress soodustab lisaks rasva, eriti vistseraalse (siseorganeid ümbritseva) rasva, ladestumisele ka kudede lagunemist ja pärsib immuunsüsteemi, soodustades haigestumist.

Hakkas äkki Käol nüüd oma ignorantse nõmetsemise pärast piinlik ka?

Kas teemaalgataja on lapsesooviga või oli nö juhuleid? Mina sain PCOS diagnoosi kohe elu esimeses ultrahelis mingi 16-17aastaselt (saadeti, sest päevi polnud ca 3-kuuliste vahedega), ega enne sellega tegeleda ei viitsinud, kui lapsesaamise soov tekkis. Vahepeal kasutasin pille, nende lõpetades läks asi õige hulluks, päevad käisid poole aasta tagant ja munasarjad ei töötanud üleüldse, olid mikrotsüstid ehk absoluutselt mingit lapsesaamise lootust polnud.  Siis tuli metformiin ja igasugused ov stimuleerimised, tablettidest (vana hea sero+duphaston, esimene stimuleerib ja teine on progesteroonile abiks, et tsükkel käiks) kuni IVFil kasutatavate ravimiteni. Aga lapse ikka sain 🙂 ja hiljem veel loomulikul teel otsa, sest sünnitusega läksid kõik hormoonid paika.

Aga ma arvan, et siis võiks metformiiniravi olla küll asjalik valik, ega ta päevapealt ei mõjugi ja poole aastaga võiks juba tsükli päris ilusaks saada, kui ravi hästi mõjub, sh ka kaalulangusele aitab kaasa (isiklikust kogemusest soovitused- kui liiga palju süsivesikuid süüa, võtab kõhu lahti koos metformiiniga ja alkoholiga kokku ei sobi, isegi 1 kokteiliga on pärast tuumapohmell 🙂 ja alguses keha harjub ja võib iiveldada, see läheb üle, kui doosi pikkamööda suurendada). Siis vast pärast pole enam vajagi väga ov stimuleerimisega vaeva näha. Edu!

Ega tavalised naistearstid PCOSist väga palju ei tea, kuigi see on üks põhilisemaid viljatuse ja hormoonhädade põhjusi, ja metformiinist veel vähem, viljakusraviarstid natuke rohkem muidugi.

#4183710:

#4182601:

Steroidhormooni ravimid, mis määratakse teatud kasvajate jms puhul, on põhimõtteliselt igasuguse kaalulanguse surm, kosub ka siis kui sööb absoluutselt nagu enne, sest kortisool on stressihormoon. Siin väike jutt stressi ja ülekaalu seostest, see kehtib ammugi siis, kui tabletiga kortisoolhormoone sisse süüakse: Kui stress on veidi pikaajalisem, siis hakkavad neerupealsed kortisooli tootma. Kortisooli ülesanne on vabastada keahasse talletatud varudest glükoosi ja rasvhappeid, et lihased saaksid stressiolukorras toimismiseks energiat. Kui stress püsib, jääb ka kortisooli tase pidevalt kõrgeks. Söögiisu kasvab, sest ohu eest põgenemiseks või võitlemiseks on ju tarvis täiendavat energiat. Kuna tänapäeva stress on enemasti selline, kus füüsiliseks pingutuseks energiat ei kulu, siis keha talletab liigsed kalorid just rasvana eeskätt kõhu piirkonda, kust organismil on seda energia tootmiseks lihtsam kätte saada. Kui võitle- või – põgene reaktsioon on pidev seisund ja kestab pikemat aega, siis hakkavad sellega seotud hormonaalsed muutused paljusid keha funktsioone mõjutama. Stressivastus tõstab südame löögisagedust ja paneb selle tugevamalt kokku tõmbuma, verre aga vabaneb rohkem rasvhappeid. Pidev stress soodustab lisaks rasva, eriti vistseraalse (siseorganeid ümbritseva) rasva, ladestumisele ka kudede lagunemist ja pärsib immuunsüsteemi, soodustades haigestumist. Hakkas äkki Käol nüüd oma ignorantse nõmetsemise pärast piinlik ka?

Ei hakanud.

Neid ravimeid tarbides inimene teab (alati hoiatatakse ja on ka infolehel kirjas), et kaalutõus tekib suurenenud söögiisust. Ükski tablett ega muu asi ei tekita iseenesest kaalutõusu, seda tekitab ainult ja ainult söömine (see on füüsikaseadus). Seega peavad need haiged ja vastavaid ravimeid tarbivad inimesed SÖÖMA VÄHEM ja ei teki mitte mingit kaalutõusu.

Osad ravimid mõjutavad suuresti ka seda kui palju energiat organism toidust kätte saab ja kuidas see kehale ladestub. Ehk paljud psühhiaatria ravimid mõjutavad ka ainevahetust. Nii väitis arst. Ei ole ainus mehhanism see söögiisu tõus. Võid süüa samamoodi kui enne, aga ikka kosud. Aga ravimi ära jätmisel peaks tagasi minema, kui oma tüüpiline ainevahetust taastub.

#4183788:

#4183746:

Osad ravimid mõjutavad suuresti ka seda kui palju energiat organism toidust kätte saab ja kuidas see kehale ladestub. Ehk paljud psühhiaatria ravimid mõjutavad ka ainevahetust. Nii väitis arst. Ei ole ainus mehhanism see söögiisu tõus. Võid süüa samamoodi kui enne, aga ikka kosud. Aga ravimi ära jätmisel peaks tagasi minema, kui oma tüüpiline ainevahetust taastub.

On ju öeldud – sööma pead vähem. Mis mõttes sööd samamoodi? Kui kosud, siis järelikult tuleb süüa vähem, nii lihtne ongi.

vähem ja vähem.
Ega toit pole ainult kalor. Toidust on vajalik vitamiinid ja mineraalid kätte saada. Samuti on ntx dopamiini  tootmiseks vaja toidust piisavat algainet.  On ju kuulda kuidas maovähendajatel, kelle toidu kogused on ekstreemselt madalad vaevlevad aneemiate ja erinevate defitsiitide käes. Näljatunne teeb aju ärevaks. See ei ole küll õige, et  peab sale püsima, olgu selle hind või ekstreemne dieet. Inimesed on erinevad, erinev on ka suurus. See et on võimalik igasugu ebatervislike liialdustega oma suurust mõjutada, ei tähenda et seda mõistlik ja vajalik teha oleks.

#4183791:

Näljatunne teeb aju ärevaks. See ei ole küll õige, et  peab sale püsima, olgu selle hind või ekstreemne dieet. Inimesed on erinevad, erinev on ka suurus. See et on võimalik igasugu ebatervislike liialdustega oma suurust mõjutada, ei tähenda et seda mõistlik ja vajalik teha oleks.

Selge. Olge siis paksud edasi, ega keegi pole ju keelanud. ‘Näljatunne teeb aju ärevaks. See küll pole õige, et peab sale püsima. ‘

Nii on ja nii jääb, paksude eneseõigustused jäävad igaaveseks kehtima. Jumal teiega, tehke ja olge ja sööge, kuidas tahate. Saledad inimesed ei hakka seda iialgi mõistma, ja miks peakski. Saleda inimese aju ei muutu ärevaks, kui ta ei ole mingi aeg süüa saanud.

#4183808:

#4183797:

#4183791:

Näljatunne teeb aju ärevaks. See ei ole küll õige, et peab sale püsima, olgu selle hind või ekstreemne dieet. Inimesed on erinevad, erinev on ka suurus. See et on võimalik igasugu ebatervislike liialdustega oma suurust mõjutada, ei tähenda et seda mõistlik ja vajalik teha oleks.

Selge. Olge siis paksud edasi, ega keegi pole ju keelanud. ‘Näljatunne teeb aju ärevaks. See küll pole õige, et peab sale püsima. ‘

Nii on ja nii jääb, paksude eneseõigustused jäävad igaaveseks kehtima. Jumal teiega, tehke ja olge ja sööge, kuidas tahate. Saledad inimesed ei hakka seda iialgi mõistma, ja miks peakski. Saleda inimese aju ei muutu ärevaks, kui ta ei ole mingi aeg süüa saanud.

Et sul näljatunnet ei teki? Vabsee imeinimene… Sa ajad praegu sassi inimesed, kes õgivad ja on sellepärast paksud ja inimesed, kes on paksud rohtude tõttu, aga söövad mõistikud kogused – kas on tõesti nii raske aru saada, et kui nad koguseid nii suurelt langetavad, siis nad on enamuse ajast näljas?

Pole küll see, kellega vaidled, aga tõde on see, et mingid rohud kaalu ei tõsta. Kaalutõus tuleb ikka ja ainult söögist. Ravimid võivad tõsta söögiisu ja iseenda arvates mõistlik kogus toitu ei pruugi seda tegelikult üldse olla.

#4183797:

#4183791:

Näljatunne teeb aju ärevaks. See ei ole küll õige, et peab sale püsima, olgu selle hind või ekstreemne dieet. Inimesed on erinevad, erinev on ka suurus. See et on võimalik igasugu ebatervislike liialdustega oma suurust mõjutada, ei tähenda et seda mõistlik ja vajalik teha oleks.

Selge. Olge siis paksud edasi, ega keegi pole ju keelanud. ‘Näljatunne teeb aju ärevaks. See küll pole õige, et peab sale püsima. ‘

Nii on ja nii jääb, paksude eneseõigustused jäävad igaaveseks kehtima. Jumal teiega, tehke ja olge ja sööge, kuidas tahate. Saledad inimesed ei hakka seda iialgi mõistma, ja miks peakski. Saleda inimese aju ei muutu ärevaks, kui ta ei ole mingi aeg süüa saanud.

Teadmised on nigelad küll tõesti. Nälg teeb ärevaks, sest keha tõlgendab toidu puudust kui ohtu eksistentsile. See on evolutsiooniliselt nii kujunenud. Toitumishäirega inimest teeb aga täiskõhutunne ärevaks ja ta suundub trenni või oksendama. Samuti teeb tühi kõht tigedaks, nagu siingi teemas näha. Ja aju ei tööta ka hästi. Lihtsalt raiuda kogu aeg nagu inimese kehakaalu ainus mõjutaja oleks toit, on ikka äärmiselt lihtsameelne. Teadus kinnitab ju, et 40% on geneetika, aga millegipärast osad ajud keelduvad seda infot vastu võtmast. Nagu blokk oleks ees.

#4183859:

#4183820:

Näiteks diabeediravimid põhjustavad glükoosi paremat imendumist ja see põhjustab kaalutõusu. Ei maksa seda söögiisu tõusu juttu ikka nii kergekäeliselt ajada siin, kui teadmised nigelad on.

Siis see diabeetik sööb vähem, kui tema ravimid põhjustavad paremat glükoosi imendumist. Ei? Miks ta siis ei söö vähem, mis seda takistab?

Jeesus, sa oled mingi häirega või mille pärast sulle ei jõua loetu kohale? See  diabeetik ei saa vähem süüa, kui ta sööb juba isegi tavalises koguses toitu, sest kui ta sööks vähem, siis ta oleks kogu aeg tühja kõhuga.