Tere!
Teen algust…
1. MaiMai
2. vanus: 30
3. PCOSi diangoosi sain 15-aastaselt, kui vajasin tsüstide tõttu ka erakorralist operatsiooni.
4. Ravi osas sain 15 aastat tagasi alustatud metformiiniga, mida ma ei suutnud siis taluda ja mis ei reguleerinud olukorda lõpuks piisavalt, et saaksin normaalselt elada. Günekoloogi abiga leiti mulle sobivad antibeebipillid ja minu elu muutsid nad tohutult palju. Olles pubekaea lõpus neist ka trotsi tõttu loobunud, tuli kaalutõus, jubedad valud ja vererohked päevad, hirsuitism, ühesõnaga kogu komplekt. Kahekümnedates leiti mulle uued sobivad pillid ja siis olid munasarjad tsüste paksult täis. Sain juurde ka metformiini, mida talusin nüüd veidi paremini. Ja alati ikka rutiinsed kontrollid günekoloogi juures, et ei korduks suurte tsüstide tekkimine.
Kui üle aasta tagasi pöördusin günekoloogi juurde lapsesooviga, olid munasarjad nö puhtad. Sain soovituse pillid ära jätta, kui olen valmis ja kohe alustada inositooli ja foolhappe/folaadi võtmisega. Jäingi rasedaks esimesel kuul pärast pillide ära jätmist, kui olin julguse kokku kogunud, oli edukas rasedus. Kuna olen ka korduvalt endokrinoloogi juures käinud ja sattus aeg ka raseduse algusesse, kontrollis ta veel hulga näite üle ja lubas metformiini ära jätta. Ka rasedusdiabeeti ei tekkinud.
Mul teise lapse soovi veel pole, aga tahaksin kirjutada julgustuseks selle, et kõik on võimalik. Kui ma 14-aastasena kohutavate valudega haiglasse sattusin ja pärast seda läbisin nii füüsiliselt kui ka vaimselt keerulise teekonna, et oma tervist stabiliseerida, siis ma ei ootanud üldse kerget rasestumist või edukat rasedust. Ma olen aastaid palunud arstidel endaga aus olla ja olin ka saanud tagasisidet, et kuigi pillid võivad munasarju “hoida”, siis minu kahekümnedates tehtud ultrahelide ja vereanalüüside põhjal ei saa öelda, et saaksin 100% ise rasestuda. Aga on palju asju, mida saan ära teha, sh toituda võimalikult tervislikult, teha trenni ja muretseda iga probleemi üle siis, kui see tekib.
Ma teadvustan endale, et mul vedas rasestumisega. Samas olen ka alati mõelnud, et PCOS on kogum tervisega seotud aspekte, millega tuleks tegeleda nii palju, kui ma saan. Jah, mul on ka jõud otsa saanud vahepeal, aga psühholoogi abiga jõudsin selgusele ühes – ma ravin ennast enda tervise ja heaolu, mitte lapse saamise pärast. Lapse saamisele mitte keskendumine aitas mind igatahes palju. Eriti aitas see trennidega alustada ja toitumine korda saada, et enesetunne oleks hea, kaal ei kasvaks ja mu keha tunneks ennast paremini. Üritan toituda aeglasematest süsivesikutest (noorena tegin ka radikaalsema glükeemilise indeksi dieedi läbi), aga ei pea mingit ranget dieeti. Olen küll veidi ülekaalus, samas arstide sõnul ei ole midagi sellist, mis rasestumist takistaks.
2019. aastal arutasin ITKs günekoloogiga ka neid samme, mida ette võtta, kui ma loomulikult rasedaks ei jääks. Tema plaan oli kõigepealt oodata kolm kuud pärast pillide ära jätmist, siis teha üldine kontroll ja edasi liikuda pooleaastaste sammudega. Mulle igatahes jättis ITK võimaluste pagas väga sümpaatse mulje, samuti arsti positiivne suhtumine, et küll mingi lahenduse ikka leiab, tuleb lihtsalt proovida.
Soovitan igatahes kõigile edukaid ja toredait proovimisi! Loodan, et te ennast ja enda heaolu ei unusta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 01:01; 29.04 01:15;