Teema: Peaaegu täiskasvanud laps ja lastehaigla

#3983037:

#3983034:

Teeks ehk nii, et kui midagi eriti teemaga ühist pole, siis sõna ei võta?

Sina siin ikka teisi kamandada ei saa, kes sõna võtavad ja kes mitte. Mitmendat korda üritad siin teisi käsutama hakata.

Ei saa, aga ehk siis saad välja tuua koha, kus ma olen väitnud, et laps ise on ju ise hakkama saanud ja koguaeg perearstiga suhelnud, aga tulemust pole?

#3983040:

Ei saa, aga ehk siis saad välja tuua koha, kus ma olen väitnud, et laps ise on ju ise hakkama saanud ja koguaeg perearstiga suhelnud, aga tulemust pole?

Mina pole seda kirjutanud. Mina lugesin ainult seda kohta, kus sa ütlesid, et lastehaiglast pole abi saanud, perearsti poole ei soovi pöörduda, see on nagunii ainult aja raiskamine ja täiskasvanute endokrinoloog on veel pealiskaudsem kui lastehaigla oma. Selle põhjal ütleks, et sul on suhtumisprobleem.

#3983042:

Kellega ma konfiktne olen olnud? Peale sinu?

Kui siin iga asja peale ärritud, siis ilmselgelt oled ju konfliktne. Sulle vastati juba ammu, et mine sinna Lastehaiglasse, 17 aastaseid võetakse seal vastu. Mingit vajadust pole siin edasi ärbelda ja kamandada, mida keegi ütlema peab.

#3983036:

#3983007:

inu postitusest: Noor inimene oli harjunud juba mitu aastat ise perearstiga suhtlema ja oma probleemidele lahendusi leidma, …

Aitäh, kas oskad selle MINU OMA POSTITUSE, kus midagi sellist väidan ka välja tuua?

Jumal, kuidas sa aru ei saa, et see polegi ju SINU OMA POSTITUS, millest juttu oli ja ei küsimus ega vastus sellele ei puudutanud üldse sind? Kaks inimest, kommentaatorit, rääkisid korraks omavahel. Üks vastaja esitas küsimuse teisele vastajale. Sind ei puudutanud see kuidagi.

#3983059:

. Seda ma küll ei ütleks, et vaikimisi on selline vahe, et Lastehaiglas on jube vinged arstid ja täiskasvanute omades mitte.

Ma ei arva, et arstide kvalifikatsioonis on vahe. Kindlasti on väga häid arste ka täiskasvanute endokrinoloogide seas. Vahe on rahastamises ja suhtumises. Laste endokrinoloogias on palju süvenemun suhtumine kui täiskasvanute omas.

Ütleme nii, et laps-diabeetikud langevad pärast täiskasvanuks saamist räästa alt vihma kätte.

#3983095:

Räästa alt vihma kätte tähendaks tegelikult head.

Ehh, ei tähenda! See tähendab, et halvast olukorrast satud vähemalt sama kui mitte veel halvemasse olukorda! 😀

#3983101:

17-aastasega saad kindlasti lastehaiglasse pöörduda. Minu 19-aastane käib jätkuvalt seal, nagu ka üks eelnev vastaja kirjeldas kroonilise haiguse kohta (ei ole ei diabeet ega onkoloogiline probleem).

Aitäh!

#3983113:

#3983101:

17-aastasega saad kindlasti lastehaiglasse pöörduda. Minu 19-aastane käib jätkuvalt seal, nagu ka üks eelnev vastaja kirjeldas kroonilise haiguse kohta (ei ole ei diabeet ega onkoloogiline probleem).

Aitäh!

Sama vastuse andsid ka juba esimesed 3 vastajat  – 17-aastane võetakse lastehaiglas vastu 🙂

TA olen. Lapsel on anoreksia. Ta oli haiglas sees paar aastat tagasi. Saime siis enam-vähem järje peale ja mõnda aega oli rahulik. Väljendasin end eespool valesti – et pole abi saanud. No oleme abi saanud, aga kuna anoreksia on väga salakaval, siis lõplikult terveneda sellest ei saa. Nagu alkohoolikki ei saa enam kunagi päris terveks.

Minu jaoks tähendab tema haigus igapäevast kontrollimist ja jälgimist. Paar aastat olemegi päris hästi hakkama saanud, kuid nüüd hiilib haigus tagasi. Selgus, et tütrel ei ole enam aasta algusest olnud päevi. Ehk siis, ta on jälle hakanud vaikselt nälgima.

Tema tervise mure on siiski nii spetsiifiline, et perearstil ei ole seal vahel suurt midagi teha. Kui ehk, siis ainult konstateerida fakti, et jah, haigus jälle ägenemas.

#3983252:

Siis on küll Einberg õige arst, teeb kõik mis vaja. Anoreksia on ravitav. Edu!

Aitäh!

Enkrinolooge on väga oalju ja igaühel oma lemmik valdkond ja spetsialiseerumine. Otsi, selline arst, kes tegeleb just sellise teemaga, mida Sul vaja.

kui mu laps 16 aastaselt Lastehaiglasse sattus epilepsiapärast, siis oli jah natukeimelik sealseidküsitluslehti täita, sest selles vanuses mina juba ei tea,kas lapse nahk on puhas kõikjalt. Aga voodioli ok  mõõduka.iljem tartus EEG uuringutel käies on laps oma pleedi kaasa võtnud, sest tekid on lühematele mõeldud.

Ja kuigi laps on nüüd 18 aastane, siis käib neuroloogil edasi lastehaiglas Tartus, kuni kooli lõpetab. Eks näis mis siis edasi saab.

Kui jutt käib psühhiaatrile pöördumisest, siis seal on eraldi reeglid ja tavad. Tallinna Lastehaigla ja PERHi vahel on jaotus üldiselt selline, et lastehaiglas tegelevad psühhiaatrid vaid kuni 12-aastaste patsientidega, 13-aastased ja suuremad lapsed peab suunama PERHi lastepsühhiaatri juurde. Esmase haigena ei õnnestu praegu kahjuks kumbagi asutusse aega saada, ilma et perearst e-konsultatsiooni koostaks. Iseasi kui on varasemast raviarsti kontakt ja saab temaga otse ühendust võtta — siis võib raviarst ise aja leida ja vahel pigistatakse ka vanuselise jaotuse osas veidi silma kinni.

Aga esmase psühhiaatrilise probleemiga tuleb paratamatult pöörduda just perearstile, muidu ei saa kuidagi löögile. (Ja palun mitte arvata, et see mind rõõmustab, jube suur lisatöö tuleb psühhiaatriliste patsientide suunamisest, keda ma seaduse järgi nagu üldse suunama ei peaks.)

Endokrinoloogile ja muudele erialadele jah lastehaiglasse kuni 18 aastani (ja “vanu” patsiente kutsutakse vahel kauemgi).

Kui lapsel oli varem oma raviarst ja tema kontaktid on olemas, soovitaksingi kõigepealt raviarstiga ühendust võtta. Kui seda varianti ei ole, siis peab ikka perearst suunama.

Anoreksia on eelkõige psühhiaatriline probleem jah, aga sageli on vajalik arstidevaheline koostöö (endokrinoloog, günekoloog, kardioloog, sisearst jt erialade esindajad). Üks eriarst saab ka teisele eriarstile edasi suunata, ehkki sageli on nad mugavad ja jooksutavad patsienti perearsti vahet, et küsige perearstilt saatekiri, mitte ei kirjuta seda ise, nagu seadus nõuab.

Soovin edu ja rahulikku meelt! Haige lapse vanema roll ei ole kerge. 🙁

Perearst

#3983587:

#3983446:

Anoreksiat ravib üldse psühhiaater mitte endokrinoloog.

Kui hormoonid on sassis (päevad on ära jäänud), siis on see ka endokrinoloogi teema.

Ärajäänud päevad on ju tagajärg, mitte põhjus. Sellist tagajärge ei saa ilma põhjuse kõrvaldamiseta ravida.

Kui on varasemast raviarst olemas, siis tuleks kindlasti uuesti pöörduda just oma raviarstile. Ka võiks temalt küsida, kuidas toimub täiskasvanute poolele üleminek, kelle juures võiks edaspidi jälgida. Mõni arst suunab ise kolleegi juurde edasi ja annab info üle. Kahjuks on nii, et kui psühhiaatriline ravi ei õnnestu, tuleb selle häirega maadlema jäädagi. ITK-s dr Jakovlev tegeleb täiskasvanud anorektikutega näiteks.