Esileht Pereelu ja suhted Peaga vastu seina

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 153 )

Teema: Peaga vastu seina

Postitas:
Kägu

Ma ei loe välja, et mees karjub. Miks sa…tähendab pigem küsimuse esitamist lapsele. Miks sa seda tegid, kas meie teeme nii- ei tundu eriline karjumine küll. Miks on küsisõna. Kas meie teeme nii? See on eeskuju andmine-meie nii ei tee, miks sina teed. Kas on siis laps pidanud ka küsimusele vastama, miks see pidevalt juhtub?

Retoorilised küsimused ei ole pädev pedagoogiline meetod. Mitte iial.

Ja kui küsimustele vastata ei lasta, vaid kuhjatakse samal teemal järjest uusi küsimusi otsa, ta-ta-ta-ta-ta, siis on tegu retooriliste küsimustega.

Retooriline küsimus on küsimus millele ei oodata vastust. Miks sa siis ei oota vastust ära?

0
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Issand halasta!

Kui viieaastane ajab KOGEMATA piimaklaasi ümber, sest ta on LAPS, siis pikk joru tänitamist ei aita mitte mingil juhul tal ei “paremini käituma” hakata ega oma pahanduse tagajärgi likvideerida. Ja ma ütlesin selgelt – mees alustas oma “kasvatustööd” tänitamisest, mitte ei jõudnud selleni pärast pikaajalist vastuhakku ning meelega halvasti käitumist.

Muide, ka täiskasvanud ajavad asju ümber ja veidi veider on seda peenmotoorika häireks pidada. Kõigil võib juhtuda. Aga esimese asjana eeldada, et seda tehti meelega ning et tänitamine on kuidagi pädev viis lapsevanemdada, see on totter.

Sama totter, kui võrrelda tänaval joovaid ja suitsetavaid täiskasvanud inimesi lapsega, kes söögilauas klaasi kogemata ümber ajas. Muide, see on üksnes näide. Samalaadseid tänitamisi harrastab mees muudelgi lastel sageli ette tulevatel juhtudel. Ja nagu öeldud – ta ei saa aru, et midagi valesti teeks, nii nagu teie ka ei saa aru kogu sellest situatsioonist.

Oled vist teemaalgataja? Meie ei tea, mis olukorrad sul kodus on ja kui tihti su laps midagi ümber ajab ja kui tihti su mees näägutab. Veidi naljakas, et see piimaklaasi ümber ajamine on sinu arust pikemat arutlust väärt.

+4
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on väga ärritav, kui lapsel kogu aeg juhtub selliseid äpardusi. Mõni kord võib juhtuda, aga sageli… kuidas sellele reageerida õigesti? Ok ütled et toob lapi ja koristab. Ta ju koristab sümboolselt. Ikka pead üle pesema, et ei kleepuks või rasva mööda elamist laiali ei kannaks. Kõike ei saa siiski tal lastagi koristada. Siis kui killud taga. Aja neid kilde mööda elamist taga ja mõtle, et kas kõik ikka said kätte. Lõpuks sa tõesti ei ütle enam naeratades et killud toovad õnne. Ei too mingit õnne, kui ei leia kõike kilde kokku ja keegi selle jalga astub.

Kui kogu aeg juhtub ja laps nii pisike on, et ei oska lapiga koristadagi, siis selle tarbeks on ju plastnõud, nokaga tassid jms. 1-aastane ei peagi purunevatest nõudest sööma või tema käeulatusse lillevaase jms panema.

Ise olen täiskasvanu, aga mul ka kogu aeg juhtub, nii külas kui kodus. Ei ole keegi minuga veel lõugama hakanud. Ma tõesti ei viska klaasi ju meelega maha, aga näiteks räägin ja zhestikuleerin ja siis klaas jääb kuidagi küünarnukile ette ja kukub maha. Ei tänita keegi, et no miks sa niimoodi teed, teised ju niimoodi ei tee, no ütle palun, mis sul viga on jne.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täiendan veel eelmist, et loomulikult koristan enda järelt ära ka, nii joogi kui killud ja nokaga tassist seetõttu külas olles jooma ei pea 🙂

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise olen täiskasvanu, aga mul ka kogu aeg juhtub, nii külas kui kodus. Ei ole keegi minuga veel lõugama hakanud. Ma tõesti ei viska klaasi ju meelega maha, aga näiteks räägin ja zhestikuleerin ja siis klaas jääb kuidagi küünarnukile ette ja kukub maha. Ei tänita keegi, et no miks sa niimoodi teed, teised ju niimoodi ei tee, no ütle palun, mis sul viga on jne.

Kindlasti ei tänita, kuid sinu seljataga ilmselt vähemalt mainivad küll.

+4
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei tänita, kuid sinu seljataga ilmselt vähemalt mainivad küll.

Jumal, kui nõme võib üks inimene olla. Sa oled päriselus supertänitaja vist, pealegi tagarääkija, et seda iseenesestmõistetavaks pead. Ei, normaalsed täiskasvanud ei räägi nii. (Ja eelmine, kui sa tead, et rääkides kätega vehid, no pane see klaas ja muud pudrunõud laua keskele, kuhu naljalt ei ulatu 🙂 )

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise olen täiskasvanu, aga mul ka kogu aeg juhtub, nii külas kui kodus. Ei ole keegi minuga veel lõugama hakanud. Ma tõesti ei viska klaasi ju meelega maha, aga näiteks räägin ja zhestikuleerin ja siis klaas jääb kuidagi küünarnukile ette ja kukub maha. Ei tänita keegi, et no miks sa niimoodi teed, teised ju niimoodi ei tee, no ütle palun, mis sul viga on jne.

Kindlasti ei tänita, kuid sinu seljataga ilmselt vähemalt mainivad küll.

Ja anna siis mõni nipp, kuidas seda kohmakust endast välja juurida? Ka seljataga tänitamine ei aita ju inimest mitte kuidagi.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Issand halasta!

Kui viieaastane ajab KOGEMATA piimaklaasi ümber, sest ta on LAPS, siis pikk joru tänitamist ei aita mitte mingil juhul tal ei “paremini käituma” hakata ega oma pahanduse tagajärgi likvideerida. Ja ma ütlesin selgelt – mees alustas oma “kasvatustööd” tänitamisest, mitte ei jõudnud selleni pärast pikaajalist vastuhakku ning meelega halvasti käitumist.

Muide, ka täiskasvanud ajavad asju ümber ja veidi veider on seda peenmotoorika häireks pidada. Kõigil võib juhtuda. Aga esimese asjana eeldada, et seda tehti meelega ning et tänitamine on kuidagi pädev viis lapsevanemdada, see on totter.

Sama totter, kui võrrelda tänaval joovaid ja suitsetavaid täiskasvanud inimesi lapsega, kes söögilauas klaasi kogemata ümber ajas. Muide, see on üksnes näide. Samalaadseid tänitamisi harrastab mees muudelgi lastel sageli ette tulevatel juhtudel. Ja nagu öeldud – ta ei saa aru, et midagi valesti teeks, nii nagu teie ka ei saa aru kogu sellest situatsioonist.

Oled vist teemaalgataja? Meie ei tea, mis olukorrad sul kodus on ja kui tihti su laps midagi ümber ajab ja kui tihti su mees näägutab. Veidi naljakas, et see piimaklaasi ümber ajamine on sinu arust pikemat arutlust väärt.

Arutlemist väärt võib olla mehe reaktsioon olukorrale, kuidas see lapsele mõjub jne. Ühest lausest mees ilmselgelt aru ei ole saanud, siis tuleb avada pedagoogika ja lapse aju arengu tagamaid. Täpselt nagu lapsed ei oska sündides kohe kõndida, ei ole ka nende käed ja käte ja silmade koostöö kohe sündides super-arenenud. Või siis anda mehele võimalus selgitada, kuidas tema arvates sellisest reaktsioonist kasu on.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise olen täiskasvanu, aga mul ka kogu aeg juhtub, nii külas kui kodus. Ei ole keegi minuga veel lõugama hakanud. Ma tõesti ei viska klaasi ju meelega maha, aga näiteks räägin ja zhestikuleerin ja siis klaas jääb kuidagi küünarnukile ette ja kukub maha. Ei tänita keegi, et no miks sa niimoodi teed, teised ju niimoodi ei tee, no ütle palun, mis sul viga on jne.

Kindlasti ei tänita, kuid sinu seljataga ilmselt vähemalt mainivad küll.

Ja anna siis mõni nipp, kuidas seda kohmakust endast välja juurida? Ka seljataga tänitamine ei aita ju inimest mitte kuidagi.

Lihtsalt vaatad iga kord hoolikalt seda, mida sa hakkad võtma. Ei rabista. Kui keerad ümber oma telje, siis mitte ei keera-astu-vaata, vaid vaatad-keerad-astud. Kui ma olen hilisteismeline, ei saanud enamasti uksele ka pihta ja vastu kõikvõimalikke nurki peksin end ikka siniseks kogu aeg. Pea laiali otsas, mõtted mujal. Kui aga korra lasin raske pendelukse enda järel tulijale vastu pead ja korteripeol juba teist korda lõhkusin ära veinipokaali, sain aru, et ükskord ma kellegi maha tapan, kui iseennast elementaarselt kontrollida ei suuda. Veiniklaasiga juhtus ju nii, et muidugi ma koristasin (ja teised seisid piinlikult “oh ei ole midagi” näoga) seda punast jooki ja klaasikilde. Rikkusin seltskonnas arenenud jututeema. Lõpuks ikka oli üks või paar kildu lennanud veidi laugemal olnud vaibale, kust muidugi koer selle jala sisse astus, loomaarsti liin, mitusada raha. Oleks siis veel enda koer olnud.

Nüüd on mul juba nii orgaaniline see, et ma kunagi ei pane nt klaasi käest lauale ilma et ma esmalt silmadega seda kohta ei vaataks, kuhu klaasi kavatsen panna ja siis silmadega seda kätt ei saadaks. Rabistan ma muidugi edasi, aga mõttetasandil. Asjade tasandil enam ühiskonnale ega iseendale ohtlik ei ole.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja miks sa arvad, et selline nääks-nääks su Oliverikesele olukorra kuidagi paremini selgeks teeb?

Tegi, absoluutselt. Hakkas teisi lapsi vaatama ja sai mõne nädalaga aru, et korraks keskenduda on lihtsam kui nt planeeritud reedese kinnomineku asemel tormata kooli mahaunustatud vajalike asjade järele ja siis pärast vanaemaga kodus Prillitoosi vaadata, kui õed-vannad vanematega kinos on.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Issand halasta!

Kui viieaastane ajab KOGEMATA piimaklaasi ümber, sest ta on LAPS, siis pikk joru tänitamist ei aita mitte mingil juhul tal ei “paremini käituma” hakata ega oma pahanduse tagajärgi likvideerida. Ja ma ütlesin selgelt – mees alustas oma “kasvatustööd” tänitamisest, mitte ei jõudnud selleni pärast pikaajalist vastuhakku ning meelega halvasti käitumist.

Muide, ka täiskasvanud ajavad asju ümber ja veidi veider on seda peenmotoorika häireks pidada. Kõigil võib juhtuda. Aga esimese asjana eeldada, et seda tehti meelega ning et tänitamine on kuidagi pädev viis lapsevanemdada, see on totter.

Sama totter, kui võrrelda tänaval joovaid ja suitsetavaid täiskasvanud inimesi lapsega, kes söögilauas klaasi kogemata ümber ajas. Muide, see on üksnes näide. Samalaadseid tänitamisi harrastab mees muudelgi lastel sageli ette tulevatel juhtudel. Ja nagu öeldud – ta ei saa aru, et midagi valesti teeks, nii nagu teie ka ei saa aru kogu sellest situatsioonist.

Oled vist teemaalgataja? Meie ei tea, mis olukorrad sul kodus on ja kui tihti su laps midagi ümber ajab ja kui tihti su mees näägutab. Veidi naljakas, et see piimaklaasi ümber ajamine on sinu arust pikemat arutlust väärt.

Arutlemist väärt võib olla mehe reaktsioon olukorrale, kuidas see lapsele mõjub jne. Ühest lausest mees ilmselgelt aru ei ole saanud, siis tuleb avada pedagoogika ja lapse aju arengu tagamaid. Täpselt nagu lapsed ei oska sündides kohe kõndida, ei ole ka nende käed ja käte ja silmade koostöö kohe sündides super-arenenud. Või siis anda mehele võimalus selgitada, kuidas tema arvates sellisest reaktsioonist kasu on.

Tegu on 5-aastase lapsega. Keegi ei anna imikule piimaklaasi kätte ju. Peenmotoorikat saab muuseas treenida.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegu on 5-aastase lapsega. Keegi ei anna imikule piimaklaasi kätte ju. Peenmotoorikat saab muuseas treenida.

Sa tõsimeeli IKKA ei saa aru 5-aastase ja täiskasvanu peenmotoorika tasemest. Täiskasvanu justnimelt on seda treeninud aastakümneid lihtsalt elamisega ja liigutamisega, 5-aastane mitte. Kuidas nii tuhm olla saab…

+4
-6
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Sa tõsimeeli IKKA ei saa aru 5-aastase ja täiskasvanu peenmotoorika tasemest. Täiskasvanu justnimelt on seda treeninud aastakümneid lihtsalt elamisega ja liigutamisega, 5-aastane mitte. Kuidas nii tuhm olla saab…

Ära targuta.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa tõsimeeli IKKA ei saa aru 5-aastase ja täiskasvanu peenmotoorika tasemest. Täiskasvanu justnimelt on seda treeninud aastakümneid lihtsalt elamisega ja liigutamisega, 5-aastane mitte. Kuidas nii tuhm olla saab…

Peenmotoorikat saab treenida, saad sellest aru, tuhm? Miks sa ei treeni, ah?  Ära targuta.

+3
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Tegu on 5-aastase lapsega. Keegi ei anna imikule piimaklaasi kätte ju. Peenmotoorikat saab muuseas treenida.

Sa tõsimeeli IKKA ei saa aru 5-aastase ja täiskasvanu peenmotoorika tasemest. Täiskasvanu justnimelt on seda treeninud aastakümneid lihtsalt elamisega ja liigutamisega, 5-aastane mitte. Kuidas nii tuhm olla saab…

Meil pole mingid imelapsed, aga viieaastaselt võis selline asi juhtuda kord eluaastas, näiteks kui keegi ootamatult ruumi vaikselt sisenes ja teda selja tagant puudutas, kui ta parajast jõi. Kui sellel lapsel ka, siis mehe käitumine oli räigelt nõme. Kui aga nii vana laps ajab anumaid ümber kord nädalas, siis see, mida isa ütles, oli inetu, aga mõistetav. Kasutu? Ei pruukinud olla, aga saaks kenamini.
PS lisaks lasteaias tehtavale tegime meie loomulikult oma lastega peenmotoorikaharjutusi igapäevaselt ikka 3. eluaastast. Joonte seest väikeste pildiosakeste värvimine, harjutused markeerimaks “niit nõela taha”, rohimismängud, punumine, väiksemate paberitükkide kleepimine, voltimine. Mõistagi ei pöörelnud ükski viiene enam laua taga, laua taga söödi. Kui tahtsid eputada, vehelda või keerutada, läksid lauast minema ja see söögikord jäi vahele. Ma saan aru, et 2,5 aastase või isegi kolmeaastasega juhtub, aga viiene on suur laps ja kui ta päris metsikult kasvanud pole või probleemne, siis tema käeline osavus on piisav, et suuta normaalmõõdus klaasist juua.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mjah.

Mul on aegajalt sarnane olukorda. Ainelistes asjades saan küll mehega räägitud, headest ja halbadest eluseikadest heietame ka vastastikku teineteisega aga üks valdkond, kus ta harrastab probleemide eiramist on lapsekasvatus. Ma ütlen talle vahel, et “ära tänita nii palju lapsega, see ei mõju talle ei hästi ega kasvatuslikult” ja siis ta kas hakkab minuga vaidlema või haihtub vestlusest.

Õiendamised on sedasorti nagu… Laps ajab piimaklaasi ümber ja mees hakkab kohe, tõemeeli KOHE, undama: “Miks sa seda tegid? Kas mina ajan piimaklaasi ümber? Kas ema ajab piimaklaasi ümber? Meie ei aja piimaklaasi ümber! Miks sina ajad piimaklaasi ümber?”

Appi, mul on sellistel hetkedel tahtmine talle kolakat anda. Kui olen lapsega kahekesi või mees kohe ei märka, siis ma ütlen rahulikult: “Nonii, too köögist lapp ja pühi piim ära” ja ongi kõik korras. Aga mehe jauramise peale läheb laps stressi ning olukorda lahendama ka ju ei õpi. Rääkimata sellest, et meelega ta seda ju ei teinud.

Ja ise ei saa mees üldse aru, mis valesti on, selgitada ka ei lase.

Olen talle messengeris kirjutatud, siis mossitab natuke ja mõnda aega hoiab ennast vaos, aga siis hakkab see trall jälle peale.

Appi…mu ex õiendas kodus, kui laps julges söögikorra vahel piima juua…selline kisa hakkas, mina siis selgitama, et piim on lapse inimõigus…parem on lapsi üksi kasvatada, mehed on viripillid ja iga asja peale lähevad keema…pole ime, et naised meestest kauem elavad 😀

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti ei tänita, kuid sinu seljataga ilmselt vähemalt mainivad küll.

Jumal, kui nõme võib üks inimene olla. Sa oled päriselus supertänitaja vist, pealegi tagarääkija, et seda iseenesestmõistetavaks pead. ???? )

Ma ei ole see, kellele sa vastad, aga see pole nõmedus, see on viisakus.
Elementaarne viisakus on, kui oma lähedasematest inimestest tead, kes võib kukkuda, kes võib asju maha ajada, kes kardab tõmbetuult. Ka seda, et kes käib kellele närvidele ja kes tuleb pudelitest kõige kaugemale istuma panna. Keda ei maksa panna istuma nii, et serveerimislaud kristalliga tema kõrval on, sest ta näiteks on kerge tasakaaluhäirega ja võib tõustes koperdada. Olen väga tänulik oma sõbrannale, kes u mehe paneb alati lauda nii, et ta vasak käsi on vaba, seal ei istu keegi. Põhjus – artriit, mistõttu ta peab sageli selle käega “võimlema”, et valusid peletada. Loomulikult järelikult on nad oma peres mehe ja lastega arutanud, et miks ta selle käega aegajalt vehib ja miks ikka tema peab ükskõik kas neil kodus, suvilas või restoranis istuma nurgas viimasena. Mis tagarääkimine? Suur tänu neile.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh te ei saa ikka aru(piimaklaadi teema)…

Aga teemasse ka. Mu eks oli selline kellega oli võimatu midagi rääkida/arutada. Ta kas lihtsalt oli vihaselt vait või iga asja peal ütles “Ma ei tea”. Isegi siis, kui planeerisin lapse puhkust lasteaiast. Ta kunagi ei teadnud midagi. Või siis oli variamt, et kui ma tema eelneva mhmh peale tuletasin meelde midagi, kukkus ta vihaselt karjuma(jah karjuma lausa), et tem pole asjast kuulnudki ja hakkas enda kaitseks igasugustes muudes asjades mind süüdistama.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh te ei saa ikka aru(piimaklaadi teema)…

Aga teemasse ka. Mu eks oli selline kellega oli võimatu midagi rääkida/arutada. Ta kas lihtsalt oli vihaselt vait või iga asja peal ütles “Ma ei tea”. Isegi siis, kui planeerisin lapse puhkust lasteaiast. Ta kunagi ei teadnud midagi. Või siis oli variamt, et kui ma tema eelneva mhmh peale tuletasin meelde midagi, kukkus ta vihaselt karjuma(jah karjuma lausa), et tem pole asjast kuulnudki ja hakkas enda kaitseks igasugustes muudes asjades mind süüdistama.

Sa vist kisendasid tema peale koguaeg ja teie kodune elu oli vaimne terror ja lõpuks ta oligi vait, sest muidu sa röökisid tema peale ja siis tema röökis sinu peale. Eriti huvitav kuidas sina süüdistad teda perekoolis kuigi ei ela koos enam.

+1
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mjah.

Mul on aegajalt sarnane olukorda. Ainelistes asjades saan küll mehega räägitud, headest ja halbadest eluseikadest heietame ka vastastikku teineteisega aga üks valdkond, kus ta harrastab probleemide eiramist on lapsekasvatus. Ma ütlen talle vahel, et “ära tänita nii palju lapsega, see ei mõju talle ei hästi ega kasvatuslikult” ja siis ta kas hakkab minuga vaidlema või haihtub vestlusest.

Õiendamised on sedasorti nagu… Laps ajab piimaklaasi ümber ja mees hakkab kohe, tõemeeli KOHE, undama: “Miks sa seda tegid? Kas mina ajan piimaklaasi ümber? Kas ema ajab piimaklaasi ümber? Meie ei aja piimaklaasi ümber! Miks sina ajad piimaklaasi ümber?”

Appi, mul on sellistel hetkedel tahtmine talle kolakat anda. Kui olen lapsega kahekesi või mees kohe ei märka, siis ma ütlen rahulikult: “Nonii, too köögist lapp ja pühi piim ära” ja ongi kõik korras. Aga mehe jauramise peale läheb laps stressi ning olukorda lahendama ka ju ei õpi. Rääkimata sellest, et meelega ta seda ju ei teinud.

Ja ise ei saa mees üldse aru, mis valesti on, selgitada ka ei lase.

Olen talle messengeris kirjutatud, siis mossitab natuke ja mõnda aega hoiab ennast vaos, aga siis hakkab see trall jälle peale.

Appi…mu ex õiendas kodus, kui laps julges söögikorra vahel piima juua…selline kisa hakkas, mina siis selgitama, et piim on lapse inimõigus…parem on lapsi üksi kasvatada, mehed on viripillid ja iga asja peale lähevad keema…pole ime, et naised meestest kauem elavad ????

Kui sa teisele vingu surma saadad, siis mees elab vähem.

0
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Oh te ei saa ikka aru(piimaklaadi teema)…

Aga teemasse ka. Mu eks oli selline kellega oli võimatu midagi rääkida/arutada. Ta kas lihtsalt oli vihaselt vait või iga asja peal ütles “Ma ei tea”. Isegi siis, kui planeerisin lapse puhkust lasteaiast. Ta kunagi ei teadnud midagi. Või siis oli variamt, et kui ma tema eelneva mhmh peale tuletasin meelde midagi, kukkus ta vihaselt karjuma(jah karjuma lausa), et tem pole asjast kuulnudki ja hakkas enda kaitseks igasugustes muudes asjades mind süüdistama.

Sa vist kisendasid tema peale koguaeg ja teie kodune elu oli vaimne terror ja lõpuks ta oligi vait, sest muidu sa röökisid tema peale ja siis tema röökis sinu peale. Eriti huvitav kuidas sina süüdistad teda perekoolis kuigi ei ela koos enam.

Okei, no kui lihtne küsimus : “Millal sul võimalik puhkust töölt saada on?” on röökimine, siis las olla…paar korda küsisin, siis loobisin juba ka järgmised aastad isegi küsimast.

Ei mina süüdista midagi. Räägin nii nagu asjad olid.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja millal ta selliseks muutus? Kaua te tundsite, enne kui koos elama hakkasite?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh te ei saa ikka aru(piimaklaadi teema)…

Aga teemasse ka. Mu eks oli selline kellega oli võimatu midagi rääkida/arutada. Ta kas lihtsalt oli vihaselt vait või iga asja peal ütles “Ma ei tea”. Isegi siis, kui planeerisin lapse puhkust lasteaiast. Ta kunagi ei teadnud midagi. Või siis oli variamt, et kui ma tema eelneva mhmh peale tuletasin meelde midagi, kukkus ta vihaselt karjuma(jah karjuma lausa), et tem pole asjast kuulnudki ja hakkas enda kaitseks igasugustes muudes asjades mind süüdistama.

Siis sa ei pälvinud tema tähelepani ja ei osanud rääkida nii, et teine pool kaasa tõmmata.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh te ei saa ikka aru(piimaklaadi teema)…

Aga teemasse ka. Mu eks oli selline kellega oli võimatu midagi rääkida/arutada. Ta kas lihtsalt oli vihaselt vait või iga asja peal ütles “Ma ei tea”. Isegi siis, kui planeerisin lapse puhkust lasteaiast. Ta kunagi ei teadnud midagi. Või siis oli variamt, et kui ma tema eelneva mhmh peale tuletasin meelde midagi, kukkus ta vihaselt karjuma(jah karjuma lausa), et tem pole asjast kuulnudki ja hakkas enda kaitseks igasugustes muudes asjades mind süüdistama.

Sa vist kisendasid tema peale koguaeg ja teie kodune elu oli vaimne terror ja lõpuks ta oligi vait, sest muidu sa röökisid tema peale ja siis tema röökis sinu peale. Eriti huvitav kuidas sina süüdistad teda perekoolis kuigi ei ela koos enam.

Okei, no kui lihtne küsimus : “Millal sul võimalik puhkust töölt saada on?” on röökimine, siis las olla…paar korda küsisin, siis loobisin juba ka järgmised aastad isegi küsimast.

Ei mina süüdista midagi. Räägin nii nagu asjad olid.

Mingite igapäevaasjade pidev arutamine või meeldetuletamine ongi jube tüütu. Sinu jaoks tähtis, tema jaoks mitte. Või ta ei teagi, millal ta puhkust saab, aga sina muudkui küsid.

+3
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mina saan teemaalgatajast täiesti aru. Mul oli endal ka selline mees. Kui suhtlusteema ei meeldinud, siis läks toast välja ja ignoreeris. Ei olnud mingid halateemad. Näiteks kui lapse laagrite rahastamine. No ei saanud mehega sel teemal arutada, pole tema mure, tema pole last trenni pannud. Kus me elame, kuidas kodulaenu võtame. Ei ole mehe teema, vaata ise kuidas saad. Purjus peaga sõitmine, lapsele lasteaeda järgi minemine. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Kodu ehitamine. Ise tahtsid, nüüd saa ise hakkama. Ühesõnaga igasugused teemad, kus peaks vastutust inimene kandma, ta lihtsalt kõnnib toast välja. Ja siis kõndisin mina sellest suhtest välja.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mingite igapäevaasjade pidev arutamine või meeldetuletamine ongi jube tüütu. Sinu jaoks tähtis, tema jaoks mitte. Või ta ei teagi, millal ta puhkust saab, aga sina muudkui küsid.

Täpselt. Mida on iga asja arutada. Mul jälle selline mees, kes tahab kõike arutada. Minuga pole vaja arutada, mis päeval auto ülevaatus on. Kuidas mina sinna puutun või miks iganes saaksin mina öelda teise inimese auto kohta “ei, sellel päeval sa seda ülevaatusele ei vii”. Tema auto, mina sõidan selles ehk kaks korda aastas, vii millal tahad. Täna hommikul näiteks tuli mulle lausa õue järele, et arutada, mida tema välismaal elavale vennale sünnipäevaks kinkida. Püha taevas, sinu vend, sina otsusta. Mina olen teda kaks korda elus a pool minutit autoaknast näinud, ma ei tea temast midagi. Eile võttis teema üles, et mis päevaks kes tellib e-selveri. Jauras kalendri ja külmutuskapi vahet joostes ligi 20 minutit, kas võtaks keefiri või piima (mõlemat joob ainult tema) ja kas on parem tellida N õhtuks või R hommikuks ning kas võtaks hambapastat ka, kuigi veerand tuubi on alles. Mida siin arutada on? Kodus oleme niikuinii. Telli, mis sul vaja ja minu puhul piisaks küsimusest, et mida ta mulle võtab. Ja kui maksta ei taha või ei, mida soiguda ja arutleda, ütle mulle lihtsa lausega, et kraami on vaja, telli. Tunnen, kuidas aeg haua poole lendab, kui pean iga päev tundi paar kulutama asjade arutamisele, mida saab lihtsalt otsustada.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mjah.

Mul on aegajalt sarnane olukorda. Ainelistes asjades saan küll mehega räägitud, headest ja halbadest eluseikadest heietame ka vastastikku teineteisega aga üks valdkond, kus ta harrastab probleemide eiramist on lapsekasvatus. Ma ütlen talle vahel, et “ära tänita nii palju lapsega, see ei mõju talle ei hästi ega kasvatuslikult” ja siis ta kas hakkab minuga vaidlema või haihtub vestlusest.

Õiendamised on sedasorti nagu… Laps ajab piimaklaasi ümber ja mees hakkab kohe, tõemeeli KOHE, undama: “Miks sa seda tegid? Kas mina ajan piimaklaasi ümber? Kas ema ajab piimaklaasi ümber? Meie ei aja piimaklaasi ümber! Miks sina ajad piimaklaasi ümber?”

Appi, mul on sellistel hetkedel tahtmine talle kolakat anda. Kui olen lapsega kahekesi või mees kohe ei märka, siis ma ütlen rahulikult: “Nonii, too köögist lapp ja pühi piim ära” ja ongi kõik korras. Aga mehe jauramise peale läheb laps stressi ning olukorda lahendama ka ju ei õpi. Rääkimata sellest, et meelega ta seda ju ei teinud.

Ja ise ei saa mees üldse aru, mis valesti on, selgitada ka ei lase.

Olen talle messengeris kirjutatud, siis mossitab natuke ja mõnda aega hoiab ennast vaos, aga siis hakkab see trall jälle peale.

Mul tegi mees minuga sama. Kui midagi kogemata läks nässu, siis kohe õiendas. Rääkisin siis temaga ilusti, et mis tunde see tekitab ja tõin ka näite, et näed mäletad kui ühe mu tassi ära lõhkusid – mis siis oleks muutunud kui ma oleks õiendama hakanud? mitte midagi, mõlemal oleks ainult halvem tunne sellepärast.

Mees oli nõus ja sai aru, et tema isa tegi temaga kunagi sama. Ja oligi suur ebaõigluse tunne sees iga kord kui lapsena kogemata midagi valesti tegi ja suure sõimu sai. Hakkas külge ja nüüd tegi ise sama. Oma isaga ta praegu väga hästi läbi ei saa, kuigi üritab oma tunnetest üle olla, sest pere on pere.

Mehele võib öelda, et kui keegi tema iga vea peale tänitaks, siis kas ta eelistaks selle inimese seltskonnas aega veeta, vanaduses tema eest hoolt kanda jne?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tundub, et mul samalaadne probleem.. vöi ma ise ka ei tea, mis mul viga on, seda on raske sönadesse panna. Ma olen elukaaslasega koos olnud üle 6a ja meil on 4a6k laps. Köik on pealtnäha hästi, aga tegelikult sisimas ma tean, et kumbki meist ei ole önnelik. Iga päevaga see rusuv tunne südames kasvab ja ei oska sellega midagi peale hakata. Elukaaslasega arutada on vöimatu, probleeme korralikult lahendada ei saa, sest ta lihtsalt ei taha neil teemadel rääkida. Olen öppinud elama nii, et neelan kogu jama alla, sest muud lahendust lihtsalt ei ole paistnud. Rusuv tunne ilmselt tulebki sellest, et sisemine ”anum” on täis saanud ning ajab üle, köik asjad ärritavad ja ei suuda enam röömu näha meie suhtes (elukaaslase lähedusest ei ole mötet üldse rääkida, ma lihtsalt ei kannata seda enam.. seksiga on sama, teen seda vaid tema jaoks ja ise ei naudi absoluutselt.. ja mul ei ole nö teist meest, et asi selles oleks).. Iga päevaga mötlen järjest rohkem lahkuminekule, aga ma ei suuda seda asja ette kujutada, sest tegu on maailma parima isaga meie lapsele ja tean, et me ei saa iial rahumeelselt lahku mindud..

Ma isegi ei tea, mis mu kommentaari point on, aga vähemalt sain südamelt ära

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tundub, et mul samalaadne probleem.. vöi ma ise ka ei tea, mis mul viga on, seda on raske sönadesse panna. Ma olen elukaaslasega koos olnud üle 6a ja meil on 4a6k laps. Köik on pealtnäha hästi, aga tegelikult sisimas ma tean, et kumbki meist ei ole önnelik. Iga päevaga see rusuv tunne südames kasvab ja ei oska sellega midagi peale hakata. Elukaaslasega arutada on vöimatu, probleeme korralikult lahendada ei saa, sest ta lihtsalt ei taha neil teemadel rääkida. Olen öppinud elama nii, et neelan kogu jama alla, sest muud lahendust lihtsalt ei ole paistnud. Rusuv tunne ilmselt tulebki sellest, et sisemine ”anum” on täis saanud ning ajab üle, köik asjad ärritavad ja ei suuda enam röömu näha meie suhtes (elukaaslase lähedusest ei ole mötet üldse rääkida, ma lihtsalt ei kannata seda enam.. seksiga on sama, teen seda vaid tema jaoks ja ise ei naudi absoluutselt.. ja mul ei ole nö teist meest, et asi selles oleks).. Iga päevaga mötlen järjest rohkem lahkuminekule, aga ma ei suuda seda asja ette kujutada, sest tegu on maailma parima isaga meie lapsele ja tean, et me ei saa iial rahumeelselt lahku mindud..

Ma isegi ei tea, mis mu kommentaari point on, aga vähemalt sain südamelt ära

Mis on alternatiiv? Lahku te kindlasti ei lähe, samas laps juba varsti koolijüts. Ehk siis rohkem lapsi ei soovi kui üks? Kui soovid, siis mina sinu asemel saaks veel lapse/lapsi ja hiljem vaataks edasi muud.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

…või räägiks lihtsalt ja saaks sinna vanusesse, kus ei saagi enam isegi laste soovi täidetud. Ja siis on veel jubedam.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 153 )


Esileht Pereelu ja suhted Peaga vastu seina