Tere. Mure on seoses peagi 10-kuuse beebi magamisega. Suurim probleem on hetkel öine magamine ja öö jooksul palju kordi ärkamine. Praegu on tema ühelt küljelt avatud võrevoodi suure voodi kõrval ja magama jääb laps küll oma voodipoole äärel, aga minu kõrval, rinna otsas (see on teine probleem). Kui keset ööd üles ärkab, siis rahustan ta rinnaga maha ja jääb uuesti magama. Aga nüüd viimase 7-10 päeva jooksul on ta hakanud liiga palju kordi ärkama, mitmeid kordi järjest, nutuga. Raskem on uuesti unne jääda, roomab mööda oma voodit ringi, istub, “jutustab” veidi. Uinub paariks minutiks, siis jälle ärkab nutuga. Eile öösel kestis see trall vähemalt üle tunni järjest. Uni on ka selline pealiskaudne. Olen lugenud netist, et sedasi juhtub päris paljude beebidega 8-10 kuu vanuses, inglise keeles nimetatakse seda vist “8/9/10-month sleep deprivation”. Kelle beebidel samuti on toimunud – mida olete selles suhtes ette võtnud? Kaua see on kestnud? Kas see on mingi faas, mis ise üle läheb või peaksin mina mingeid muutusi tegema? Olen juba üsna meeleheitel, sest nii lapsel kui ka endal on raske ja tervisele kahjulik nii. Eriti veel selles mõttes minul, et pean juba paari nädala pärast tööle tagasi minema ja laps lapsehoidja juurde (me ei ela Eestis) ja ma ei kujuta ette, mis sellest välja tuleb niimoodi. Või äkki muutub lapse magamine hoidja juures käimisega, et on väsinum ja magab paremini? Teine probleem on see, et ta jääb magama vaid rinna otsas, lutti ei taha, ja päevaunedki teeb kas mul süles või kärus, kui temaga jalutan. Nii kui käest ära panen (võimalikult õrnalt ja sujuvalt), ärkab üles ja protestib ega jää enam magama. Väiksemana oli olukord parem, saime ta magavana panna voodisse, nüüd suuremana on aga väga tundlikuks muutunud. Ideaalne oleks, kui saaksin võrevoodi külje tagasi panna ja laps saaks ise oma voodis magama jääda, minupoolse aitamisega, silitamisega vms. Unekooli lapse üksi voodisse nutma jätmisega ja talle mittereageerimisega ma teha ei taha. Hiljuti sattus mulle kätte ka rootslase Anna Wahlgreni raamat, kus kirjeldab oma meetodit. Samas on see üsna karm meetod ka vastakaid arvamusi tekitanud ja netist loetu põhjal paistab, et Rootsi pediaatrid ja lastespetsialistid on selle meetodi vastased. Igatahes, kui kellelgi on head nõu ja oma kogemusi jagada sarnase olukorra kohta, palun jagage.