Teema: Peale 3. astme rebendit uuesti sünnitamine

Olen teemaalgataja. Minul oli täpsemalt IIIa rebend ning ämmaemanda jutu järgi varasemate rebendite pärast niisama keisrilõiget ei pakuta.

Sünnitusjärgselt ei räägitud mulle suurt midagi rebendi ulatusest ja millele tulevikus tähelepanu peaks pöörama, veel vähem järgmisest sünnitusest. Kuna beebiga olid peale sündi mõningad komplikatsioonid, siis oli tähelepanu mujal ja ma ise ei viinud ka ennast sellega kurssi. Nüüd hakkab uue rasedusega lõpp paistma ja ma sain šoki, kui sain teada, kui väheseid naisi see puudutab ning mis see endaga kaasa võib tuua. Pean tõdema, et teadmatuses oli palju toredam elada ☺️

#4158571:

Tere!

Paluksin kogemusi naistelt, kes on saanud sünnitusel 3. (või isegi 4.) astme rebendi, kuidas läks teie paranemine ja järgmine sünnitus. Kas paranesite ilusti ja mingeid püsivaid tagajärgi rebendid ei toonud? Kas järgmisel sünnitusel saite uuesti ulatusliku rebendi ehk siis 3. või 4. astme rebendi või pääsesite sellest? Kas teile pakuti teise variandina keisrilõiget (kui pakuti, millise variandi kasuks otsustasite)?

Mina isiklikult sain eelmise lapse sünnitamisel 3. astme rebendi, õnneks paranesin kenasti ja raskeid püsivaid tagajärgi nagu soolepidamatust sellest ei tekkinud. Nüüd aga olen uuesti rase ja väga kardan, et sel korral ei õnnestu taas rebenditest pääseda ning eriti kardan soolepidamatust. Ämmaemandaga olen sel teemal rääkinud ning tema vastas vaid, et nad arvestavad sellega. Ilmselgelt see vastus mind ei lohuta, kuna rebendite saamine pole kontrollitav ja see selgub alles peale lapse sündimist, kas pääsesin või mitte… Kui peaks juhtuma, et kõige tulemusena saan ka soolepidamatuse, siis olen oma probleemiga üksi ja kõikidele “arvestajatele” on see siis võõras mure, kuna nemad on oma töö teinud ja lapse ilmale toonud.

Aitäh vastajatele!

Soovitan alates 34.rasedusnädalast lahkliha massaaži, müügil on erinevaid õlisid selle jaoks. Võid pöörduda ka füsioterapeudi vastuvõtule, oluline, et füsioterapeut oskab nõustada vaagnapõhjalihaste jm osas, võid minna ka juba enne sünnitust sinna.  Spetsiaalsed harjutsed on olemas. Ma ei tea, kus haiglas on plaanis sünnitada, kuid mõningates sünnitusosakondades on olemas ka nüüd füsioterapeudid, kes pakuvad tavaliselt ämmaemanda suunamisel konsultatsiooni.  Keisrilõiget niisama ei pakuta, selleks on omad näidustused, sellest võid oma ämmaemandaga/naistearstiga rääkida.

Tere,

Minul oli 2017. IIIb rebend, taastumine oli päris pikk ja raske. Samas beebiga oli nii palju tegemist, et polnud aega sellele vága môelda. Kôige raskem oli see, et kuu aega (vb isegi kaks, ei mâleta enam) peale synnitust ei vôinud istuda (ja tôesti oli ebamugav, kui oleksin isegi seda teinud), seega pidin koguaeg pikali imetama. Mul olid imetamisega niigi suured probleemid, see veel raskendas olukorda. Muidugi ômblus mis tehti on ka tâielik ôudusunenâgu (käega katsudes tunnen), otseselt keegi seal piirkonnas vaatamas ei kâi, et selles osas pole hullu. Soolepidamatusega pikas plaanis probleeme polnud, kyll taastumise perioodil kahjuks váljutasin tahtmatult gaasi jne. Igal juhul kartsin samuti vága uut samalaadset rebendit ja rääkisin sellest algusest peale ka ämmakale teise rasedusega. Sûnnitasin teise lapse 2021 talvel. Ämmakas ytles, et see pole näidustus keisriks, aga igaks juhuks ikka suunas arstile, kes siis pidi vastavas osas konsulteerima. Arstiks oli ITK synnitusosakonna juhataja, olin rôômus et saan kindlasti usaldusväärse vastuse. Tema aga samuti keisrit ei näidustanud, kyll aga soovitas synnitada epiduraaliga ja lasta teha lahkliha lôige, et vana haav suvalises suunas ei rebeneks, et siis on ennetavalt parem lappida. Samuti oli jutt, et kui eeldatav kaal kipub suureks, siis vajadusel veidi varem esilekutsumine. Mida ma aga synnitusel ei saanud oli epiduraal. Pôhjuseks toodi, et anestesioloog on hôivatud teise patsiendiga ning samuti pole veel covidi tulemuse vastust, et enne seda nagunii seda ei tehta. Tagant järele môtlen, et vb oli see vabandus. Minu kogemus on, et ITKs nad epiduraali eriti teha ei taha. Ka esimese lapsega ma seda ei saanud, palusin mis ma palusin. Seda kas lahkliha lôige tehti v mitte, ma ei mäleta, aga Tulemuseks oli II b rebendid.  Noh peaks vist rôômus olema, et mitte jâlle kolmas. Hetkel vahest aevastades tuleb vâike kogus uriini pyksi ning vahest köhimise ajal kerge häâletu gaasi váljutamine, aga need pole kindlasti mitte igapäevased asjad. Samuti pole ma eriti ka vaagnapôhja lihaseid treeninud, mis esimese puhul peaksid tegelt aitama. Siiski olin vága pettunud, et epidruaali ei saanud, sest see oleks pidanud lihaseid lôdvestama ja teoorias vàhem vigastusi tekkinud. Eeldasin, et see on kuskil dokumenteeritud, aga ei midagi. Kedagi ei tundunud huvitamagi minu eelnev IIIb rebend. Sûnnitusel esines ka olukord kus olid tugevad valud, aga pressid polnud piisavalt tugevad selleks, et laps synnitusteedes edasi liiguks. Esimese lapsega seda polnud. Seega anti mulle mingit ainet, et tugevamaid presse esile kutsuda. Môlemad synnitused olid minu arust mega valusad, esimene laps ca 3600 gr 52 cm, teine 3800 gr 54 cm ja môlemad kuskil 6-8h, aga terve see aeg algusest lôpuni valudega. Ei olnud nn vaikset ja rahulikku algust. Kokkuvôttes,  mina valiks keisri, kui keegi oleks valida andnud. Anna teada kuidas sul lâks, kui sinnani jôuad. Jäân huviga lugema!

#4160020:

Arutasime täna ämmakaga, et kas IIIc-ga ise sünnitada või mitte. Plaan on, et hindame jooksvalt raseduse jooksul olukorda. Ilmselt siis lõpus sünnikaalu prognoosiks UH ja kui suur beebi, siis ehk tähtajast varasem esilekutsumine. Vaatab jooksvalt. Hetkel olen seda meelt, et sünnitan ise, aga see pidi lõpuks siiski minu valik on ehk siis soovi korral on ka keiser näidustatud.

Tere!

Minul oli ka III astme rebend esimesel sünnitusel. Jäin aasta hiljem uuesti rasedaks ning mind suunati naistearsti juurde, kes on spetsialiseerunud vaagnapõhja allavajede ja sellistele probleemidele. Ta vaatas mind üle ja ütles, et ma ideaalselt paranenud ja tema ei hakkaks riskima uuesti sünnitamisega, aga sain ise otsustada, kas keiser või proovin ise sünnitada.

Mõned nädalad enne tähtaega tehti mulle ka UH, et hinnata lapse suurust ning kuna laps oli prognooside järgi suurem kui esimene laps, siis oli kindel otsus keiser.

Ja no nii õige otsus, minu jaoks oli taastumine palju kergem ja nädala pärast enam väga valusid polnud. Sünnituse järgselt aga ei saanud 3 nädalat normaalselt istuda ja see oli väga tüütu ja raske..

Arvel olin Medita Tartu kliinikus ja naistearst, kes soovitas mitte sünnitamisega riskida oli dr Tiiu Hermlin.

#4179586:

Sünnitasin selili, ämmakas midagi käega aitas ka seal, täpsemalt ei oska öelda kahjuks.

Kaitses lahkliha. Tehakse üldiselt kõigi sünnitustega, järil ei pääse paraku ligi ja kõige parem ongi selili/külili.