Esileht Pereelu ja suhted Peale abikaasa surma – kui kiiresti uus kaaslane?

Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )

Teema: Peale abikaasa surma – kui kiiresti uus kaaslane?

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa suri sügisel. Paar nädalat hiljem läksin sotsametisse lapsele toitjakaotuspensioni taotlemiseks avaldust tegema. Ametnik täitis arvutis mingeid blankette, aeg-ajalt mulle täpsustavaid küsimusi esitades. Ja siis ühtäkki: “Ega te vahepeal abiellunud pole?” Mina: ” Eee… ei.” “Kirjutame siis “lesk”?” Mina:” Nojah…”

See oli tegelikult esimene kord, kui ma äkki taipasin, et ma olengi nüüd lesk! Aga no kuidas ma selle paari nädalaga uuesti abielluda oleksin pidanud jõudma, pmst siis nädal peale matuseid…

No paljud on ju sellised, kelle abielu on aastaid formaalne.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa suri sügisel. Paar nädalat hiljem läksin sotsametisse lapsele toitjakaotuspensioni taotlemiseks avaldust tegema. Ametnik täitis arvutis mingeid blankette, aeg-ajalt mulle täpsustavaid küsimusi esitades. Ja siis ühtäkki: “Ega te vahepeal abiellunud pole?” Mina: ” Eee… ei.” “Kirjutame siis “lesk”?” Mina:” Nojah…”

See oli tegelikult esimene kord, kui ma äkki taipasin, et ma olengi nüüd lesk! Aga no kuidas ma selle paari nädalaga uuesti abielluda oleksin pidanud jõudma, pmst siis nädal peale matuseid…

  • No paljud on ju sellised, kelle abielu on aastaid formaalne.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa suri sügisel. Paar nädalat hiljem läksin sotsametisse lapsele toitjakaotuspensioni taotlemiseks avaldust tegema. Ametnik täitis arvutis mingeid blankette, aeg-ajalt mulle täpsustavaid küsimusi esitades. Ja siis ühtäkki: “Ega te vahepeal abiellunud pole?” Mina: ” Eee… ei.” “Kirjutame siis “lesk”?” Mina:” Nojah…”

See oli tegelikult esimene kord, kui ma äkki taipasin, et ma olengi nüüd lesk! Aga no kuidas ma selle paari nädalaga uuesti abielluda oleksin pidanud jõudma, pmst siis nädal peale matuseid…

  • No paljud on ju sellised, kelle abielu on aastaid formaalne.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Mis see ametniku asi on. Tema asi on asjaolusid täpsustada, mitte sinuga sõbraks saada.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa suri sügisel. Paar nädalat hiljem läksin sotsametisse lapsele toitjakaotuspensioni taotlemiseks avaldust tegema. Ametnik täitis arvutis mingeid blankette, aeg-ajalt mulle täpsustavaid küsimusi esitades. Ja siis ühtäkki: “Ega te vahepeal abiellunud pole?” Mina: ” Eee… ei.” “Kirjutame siis “lesk”?” Mina:” Nojah…”

See oli tegelikult esimene kord, kui ma äkki taipasin, et ma olengi nüüd lesk! Aga no kuidas ma selle paari nädalaga uuesti abielluda oleksin pidanud jõudma, pmst siis nädal peale matuseid…

  • No paljud on ju sellised, kelle abielu on aastaid formaalne.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Mis see ametniku asi on. Tema asi on asjaolusid täpsustada, mitte sinuga sõbraks saada.

Ja mis see sinu asi on öelda, kelle abielu on formaaalne ja kelle oma mitte? Pole ka ametniku asi tagamaid teada, seda küll.

Mina ei ütlegi midagi. Ma lihtsalt selgitasin ametniku küsimust. Tema  on oma ametis palju variatsioone näinud, sinu jaoks on see ainulaadne juhtum.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegelikult on ju mehega lood hästi, kui ta suutis üldse peale naise surma uue suhte luua. Elu peab  edasi minema ja vähihaiget põetatakse teatavasti aastaid.

Üksikuid ja õnnetuid inimesi on Eestis liiga palju. Inimesed, hakake elama! Olge õnnelikud kohe! Ja las teised ka olla …

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei tea ju tausta, äkki olid selle surnud naisega juba enne lahus ja mees oli lihtsalt haiguse tõttu ta kõrval lõpuni. Minu arvates pole õiget või vale aega. Kui õige inimene siis aeg ei loe.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa suri sügisel. Paar nädalat hiljem läksin sotsametisse lapsele toitjakaotuspensioni taotlemiseks avaldust tegema. Ametnik täitis arvutis mingeid blankette, aeg-ajalt mulle täpsustavaid küsimusi esitades. Ja siis ühtäkki: “Ega te vahepeal abiellunud pole?” Mina: ” Eee… ei.” “Kirjutame siis “lesk”?” Mina:” Nojah…”

See oli tegelikult esimene kord, kui ma äkki taipasin, et ma olengi nüüd lesk! Aga no kuidas ma selle paari nädalaga uuesti abielluda oleksin pidanud jõudma, pmst siis nädal peale matuseid…

  • No paljud on ju sellised, kelle abielu on aastaid formaalne.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Isegi sellisel puhul on päris keeruline paari nädalaga abielluda, juba formaalsuste tõttu. Enne lesestumist ju avaldusi sisse anda ei saaks.

Mis see ametniku asi on. Tema asi on asjaolusid täpsustada, mitte sinuga sõbraks saada.

Ja mis see sinu asi on öelda, kelle abielu on formaaalne ja kelle oma mitte? Pole ka ametniku asi tagamaid teada, seda küll.

Mina ei ütlegi midagi. Ma lihtsalt selgitasin ametniku küsimust. Tema on oma ametis palju variatsioone näinud, sinu jaoks on see ainulaadne juhtum.

Ametnik ei tea ju, kas vbl te pole laste isaga enam ammu koos ja olete ammu enne laste isa  surma abielus hoopis teise inimesega.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võin tuua hoopis teistsuguse näite. Minu ema suri viis aastat tagasi, aga isal uut naist tulemas ei paista mitte kuskilt, kuigi ta võiks nn turul nõutud kaup olla. Ka on tal tervis hea ja oma eluga saab hästi hakkama.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võin tuua hoopis teistsuguse näite. Minu ema suri viis aastat tagasi, aga isal uut naist tulemas ei paista mitte kuskilt, kuigi ta võiks nn turul nõutud kaup olla. Ka on tal tervis hea ja oma eluga saab hästi hakkama.

Ju ta siis ei taha. Väärtustab sinu ema naisena kõrgelt ja ei ole kellegi teise jaoks silmi ega südant. Ta ei pruugi tahtagi “eluga edasi minna”.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul tuttav naine suri ootamatult, maha jäid abikaasa ja 4a laps. Aastal peale surma leidis mees uue kaaslase. Me kõik olime selle üle väga rõõmsad sest elu peabki edasi minema ja see on tore kui mees saab mõtted eemale ja lapsel ka naiselik n-ö eeskuju. Nüüdseks nad juba aastaid koos ja kõik hästi.

Ega uue leidmine ei tähenda, et eelmist ei armastanud. Inimese hinges ei ole piiratud mälumaht armastuse jaoks. Need lihtsalt on kaks erinevat armastust, üks mälestus, teine reaalne elu.

Uus naine saab ka surnud naise vanematega (ehk siis lapse vanavanematega) hästi läbi. Kõik üks suur pere.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et see on asjaosaliste ja vahel nende perede siseasi, mis pole kellegi teise kritiseerida.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ikka ise otsustan, mis on mulle hea ja keegi teine ei tule minu suhte kohta ütlema, et see on ebaterve või valedel alustel. See, et üksiolek on vastik ja talumatu ei tähenda, et ma üksinda toimida ei suudaks või suhtes poleks iseseisev, et peaks kõike koos tegema, teisest rahaliselt sõltuma jne. Paljud üksiolemise propageerijad ei oskagi üldse suhtes olla ega seda luua.

Sinu ennastõigustav ja ründav vastus näitab vaid, et panin naelapea pihta. Pole midagi uut öelda tegelikult, kui et hale…See kõlab julmalt ja karmilt, aga ma ei oska teisiti väljendada seda, kui täiskasvanud inimene (eriti veel 40+ vanuses) ei suuda (mingi aeg) üksi olla ega toime tulla.

Pole minu asi ega absoluutselt huvitagi, mis alustel sa suhtes oled või mis sulle su meelest hea on. Lihtsalt tõin välja sulle endale teadvustamiseks, et sinu alused on see, et “üksi olla on talumatu ja vastik” ja see lihtsalt ei olegi õige alus suhete loomiseks. Normaalsel juhul ei tohiks inimesel mõnda aega üksi, vallaline olles kuidagi talumatult vastik hakata.

Korrutad mantrana, üksi olemise vihkamine ei tähenda, et üksi toime ei tuleks, aga just seda see tähendab. Kui üksiolek on su jaoks talumatu, siis see tähendab,et sa ei talu üksiolekut ehk siis ei saa üksi hakkama. Kogu aeg on vaja, et keegi oleks kõrval. Sa räägid vaid rahast ja iseseisvusest. Emotsionaalselt ilmselgelt iseseisev pole, kuna sõltud emotsionaalselt teisest ja üksi on vastik-vastik ja ei talu seda.

Öelda ja arvata võib muide mida iganes. Sa ei saa kontrollida seda, mida teised inimesed sinust ja su suhtest arvavad. Mina võingi su jutu põhjal arvata, et su suhtumine suhetesse ja üksiolemisse on ebaterve. Mul on õigus oma arvamusele.

Ma ei propageeri muide kuidagi üksindust, aga sa ainult vastandad mustvalgelt. Ma propageerin seda, et inimene peab olema ka üksi olles endaga kooskõlas, toimiv ja mitte õnnetu, rahulolematu ja kuidagi “vastikus, talumatus” seisundis. See on kõike muud kui uudne mõte. Sellest räägivad kõik, et tervikliku suhte loomiseks pead olema ise terviklik ja rahulolev.

Ma propageerin seda, et inimesed valivad endale kaaslase, sest see inimene tõesti ja siiralt meeldib neile, mitte sellepärast, et üksi olla ei taha ja ükskõik keda oleks lohutuseks kõrvale vaja.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ametnik ei tea ju, kas vbl te pole laste isaga enam ammu koos ja olete ammu enne laste isa  surma abielus hoopis teise inimesega.

Abielutunnistus oli ametniku ees laual. Kogu info on tänapäeval samal ajal ka ametniku ekraanil nähtav, ka see, et me olime surma hetkel ametlikult abielus.

Ega ma ei süüdistagi ametnikku ebadelikaatsuses vms, lihtsalt antud kontekstis oli küsimus täiesti ootamatu ja sürreaalne. Hoopis rohkem vapustaski mind hetkel hoopis see, et ma sain reaalselt aru, et ma pean nüüd enda kohta ütlema ” lesk” .

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ikka ise otsustan, mis on mulle hea ja keegi teine ei tule minu suhte kohta ütlema, et see on ebaterve või valedel alustel. See, et üksiolek on vastik ja talumatu ei tähenda, et ma üksinda toimida ei suudaks või suhtes poleks iseseisev, et peaks kõike koos tegema, teisest rahaliselt sõltuma jne. Paljud üksiolemise propageerijad ei oskagi üldse suhtes olla ega seda luua.

Sinu ennastõigustav ja ründav vastus näitab vaid, et panin naelapea pihta. Pole midagi uut öelda tegelikult, kui et hale…See kõlab julmalt ja karmilt, aga ma ei oska teisiti väljendada seda, kui täiskasvanud inimene (eriti veel 40+ vanuses) ei suuda (mingi aeg) üksi olla ega toime tulla.

Pole minu asi ega absoluutselt huvitagi, mis alustel sa suhtes oled või mis sulle su meelest hea on. Lihtsalt tõin välja sulle endale teadvustamiseks, et sinu alused on see, et “üksi olla on talumatu ja vastik” ja see lihtsalt ei olegi õige alus suhete loomiseks. Normaalsel juhul ei tohiks inimesel mõnda aega üksi, vallaline olles kuidagi talumatult vastik hakata.

Korrutad mantrana, üksi olemise vihkamine ei tähenda, et üksi toime ei tuleks, aga just seda see tähendab. Kui üksiolek on su jaoks talumatu, siis see tähendab,et sa ei talu üksiolekut ehk siis ei saa üksi hakkama. Kogu aeg on vaja, et keegi oleks kõrval. Sa räägid vaid rahast ja iseseisvusest. Emotsionaalselt ilmselgelt iseseisev pole, kuna sõltud emotsionaalselt teisest ja üksi on vastik-vastik ja ei talu seda.

Öelda ja arvata võib muide mida iganes. Sa ei saa kontrollida seda, mida teised inimesed sinust ja su suhtest arvavad. Mina võingi su jutu põhjal arvata, et su suhtumine suhetesse ja üksiolemisse on ebaterve. Mul on õigus oma arvamusele.

Ma ei propageeri muide kuidagi üksindust, aga sa ainult vastandad mustvalgelt. Ma propageerin seda, et inimene peab olema ka üksi olles endaga kooskõlas, toimiv ja mitte õnnetu, rahulolematu ja kuidagi “vastikus, talumatus” seisundis. See on kõike muud kui uudne mõte. Sellest räägivad kõik, et tervikliku suhte loomiseks pead olema ise terviklik ja rahulolev.

Ma propageerin seda, et inimesed valivad endale kaaslase, sest see inimene tõesti ja siiralt meeldib neile, mitte sellepärast, et üksi olla ei taha ja ükskõik keda oleks lohutuseks kõrvale vaja.

Ahah siis, sellised solvangud. Minu suhe on aus ja siiras hoolimata sellest, et see tuli kohe pärast eelmise suhte lõppu. Eks kui elu lõpp on käes ja see hale suhe on kestnud aastakümneid, siis saab teha järeldusi. Ma oleks olnud loll, kui oleks ta minema saatnud ainult sellepärast, et suhe just lõppes. Mina propageerin ka, et inimesed valivad endale kaaslase, keda nad siiralt armastavad, aga nad ei pea ühiskonna pärast ootama, kartuses, et nende suhet ebaterveks peetakse. Üksinda saan hakkama igatpidi, emotsionaalselt ka, aga see on lihtsalt vastik, õnnetu ja igav elu. Ega paljud pole kogenudki head ja armastavat paarisuhet.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Antud juhtumis on minu jaoks äärmiselt veider, et leidus naine, kes oli valmis alustama suhet mehega, kellel naine just surnud ja 3 väikest last… milleks sellist draamat endale kaela võtta??? Kas naisel pole üldse mingeid kriteeriume? On valimatult kõigega nõus, peaasi, et mees oleks?

Kui ma ise veel vallaline olin ja palju kohtamas käisin, lükkasin kõrvale kohe kõik sellised mehed, kes siplesid mingis jamas ja vajasid lohutust. Väkk! Vajan endaga võrdset kaaslast, et suhe oleks rajatud õigetele alustele. Ma ei taha, et mind ära kasutataks ja mul puudub lugupidamine selliste meeste suhtes, kes sujuvalt oma koorma uue naise kaela tahavad panna, et see neid lohutaks ja lapsi kantseldaks. Nad on nagu vampiirid, kel endal midagi pakkuda pole, tahavad vaid saada.

Normaalne oleks sel mehel rahus leinata, saada aja jooksul taas emotsionaalselt terveks, hakata elust rõõmu tundma peale naise surma, hoolitseda korralikult oma laste eest ja suhet nendega tugevdada läbi selle. Kogu protsess tuleb läbida ja alles siis võiks hakata ringi vaatama uue kaaslase järele, kui ise ollakse ka valmis midagi uuele kaaslasele pakkuma emotsionaalselt. Muidu on nii, et ei viitsita ise kogu tööd ära teha, vaid otsitakse uus naine, kelle kaela kogu oma sasipundar jätta.

<!– <i class=”fa fa-chevron-up”></i> –>

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elasin kaasa ühele noorele naisele, kes suri augustis vähki, siia jäi abikaasa ja kolm last. Nüüd vaatasin, et mehel juba uus naine, koos poseerivad jõulupildil. Kuidagi valus oli vaadata 🙁

Sellest tekkis ka küsimus, millal oleks õige leida uus kaaslane?

Mu vanaisa ja tema uus elukaaslane said tuttavaks surnuaias – kui kaks leske käisid oma abikaasade haudasid hooldamas. Aasta jooksul hakkasid suhtlema ja kaks aastat hiljem kolisid kokku.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin peabki selgeks tegema mis mida, kes keda. Naistel on kergem leida tühipaljast seksi, küll aga mitte normaalset partnerlussuhet, sest keskmine mees on seksi peal väljas näljas, aga tõelist partnerlussuhet tunduvalt raskem leida. Meestel jälle kergem neid karjakaupa lohutajaid leida, kes kaasa tunnevad, aga lihtsalt sekspartnerit leida juba raskem(jätame välja prostituudid jt sellised) samas lohutab mees end just seksiga, naine kaasatundva ja mõistva kaaslasega.

Miks need mehed koguaeg seksi peal väljas on, mingi lõputu stamparvamus. Loomulikult meestele on seks tähtis ja suhte tekkimisel tulebki seksida ja näha sobivust. Aga mis see mees siis tegema peab, aasta naisega käest kinni käima nagu 15 aastaselt tegi? Kui naisele seks ei meeldi, siis ei peaks meestega tutvumagi, sest see on enesepettus naisele ja mehele.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Antud juhtumis on minu jaoks äärmiselt veider, et leidus naine, kes oli valmis alustama suhet mehega, kellel naine just surnud ja 3 väikest last… milleks sellist draamat endale kaela võtta??? Kas naisel pole üldse mingeid kriteeriume? On valimatult kõigega nõus, peaasi, et mees oleks?

Kui ma ise veel vallaline olin ja palju kohtamas käisin, lükkasin kõrvale kohe kõik sellised mehed, kes siplesid mingis jamas ja vajasid lohutust. Väkk! Vajan endaga võrdset kaaslast, et suhe oleks rajatud õigetele alustele. Ma ei taha, et mind ära kasutataks ja mul puudub lugupidamine selliste meeste suhtes, kes sujuvalt oma koorma uue naise kaela tahavad panna, et see neid lohutaks ja lapsi kantseldaks. Nad on nagu vampiirid, kel endal midagi pakkuda pole, tahavad vaid saada.

Normaalne oleks sel mehel rahus leinata, saada aja jooksul taas emotsionaalselt terveks, hakata elust rõõmu tundma peale naise surma, hoolitseda korralikult oma laste eest ja suhet nendega tugevdada läbi selle. Kogu protsess tuleb läbida ja alles siis võiks hakata ringi vaatama uue kaaslase järele, kui ise ollakse ka valmis midagi uuele kaaslasele pakkuma emotsionaalselt. Muidu on nii, et ei viitsita ise kogu tööd ära teha, vaid otsitakse uus naine, kelle kaela kogu oma sasipundar jätta.

<!– <i class=”fa fa-chevron-up”></i> –>

Kui teine sureb 3 aastat vähki, siis see 3 aastat ongi nagu vanadekodus teise hooldamine. Kui teine on surnud, siis oledki vaba ja miks siis veel leinata, kas see leini toob vähihaige kuidagi tagasi? Teine on juba ahjuski ära põletatud ja ikka peab leinama? Lein oleks siis okei kui elukaaslane saab ootamatult surma, terviserike või õnnetus. Aga kui teine 3 aastat juba sureb, siis vist pole mõtet enam surnule elada…

Aga eks see ongi nii, et kui elukogemus endal puudub, siis elatakse mingisuguses romantilises raamatuelus kuidas mees aastaid leinab ja siis alles uue naise leiab. Siis on suhe õige.

Eks mehedki ole erinevad, mõni ei tahagi kunagi enam suhet, tõmbub endasse, teine tahab elada ja olla jälle armastatud… ega tema jaoks ei peaks elu samuti lõppema.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ametnik ei tea ju, kas vbl te pole laste isaga enam ammu koos ja olete ammu enne laste isa surma abielus hoopis teise inimesega.

Abielutunnistus oli ametniku ees laual. Kogu info on tänapäeval samal ajal ka ametniku ekraanil nähtav, ka see, et me olime surma hetkel ametlikult abielus.

Ega ma ei süüdistagi ametnikku ebadelikaatsuses vms, lihtsalt antud kontekstis oli küsimus täiesti ootamatu ja sürreaalne. Hoopis rohkem vapustaski mind hetkel hoopis see, et ma sain reaalselt aru, et ma pean nüüd enda kohta ütlema ” lesk” .

ametnikul ei ole kõikidele andmebaasidele ligipääsu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võin tuua hoopis teistsuguse näite. Minu ema suri viis aastat tagasi, aga isal uut naist tulemas ei paista mitte kuskilt, kuigi ta võiks nn turul nõutud kaup olla. Ka on tal tervis hea ja oma eluga saab hästi hakkama.

Mis vanuses isa on (kirjutad, et on turul nõutud kaup). Niisama huvi pärast küsin.

0
0
Please wait...

Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )


Esileht Pereelu ja suhted Peale abikaasa surma – kui kiiresti uus kaaslane?