Tere
Kuidas anda kõige paremini intervjuu käigus teada just seda, et olen viimased 3 aastat kodune olnud?
Millele rõhuda, millele mitte? Kuidas sellest juttu teha? jne? Kellel oleks häid soovitusi 🙂 Või kui siin mõni tööandja, siis kuidas teie arvates tuleks sellest juttu teha, nii et te kohe selle põhjal kandidaati maha ei kannaks.
miks on üldse vaja rääkida kodus olemisest? ega tööandja endale täiskohaga emmet otsi, ikka töötajat.
rõhuda tuleb oma oskustele ja kogemustele. see, et sa olid 3 a kodus, laps hakkas varakult potil käima ja ise sööma jne, ei huvita tööandjat. räägid sellest, mida sa oled õppinud ja teinud, millised on su plaanid jne.
eraelust ei peaks tööintervjuul üldse rääkima
aga kui küsitakse, et millega praegu tegeled? millised on su tööülesanded vms?? ma ei saa ju valetada ja teha nägu, et käin tööl, kuigi tegelikult aastaid kodune olnud.
no siis mainidki põgusalt, et olid lapsega kodune, aga enne seda tegid seda ja toda
kindlasti mõtle välja, milline on su tugisüsteem lapse haiguste ajaks, et su töölkäik ei kujuneks “2 päeva tööl – 2 nädalat hoolduslehel”-tsükliks.
sa enne last ikka tööl käinud oled? mingi haridus?
aga kui küsitakse, et millega praegu tegeled? millised on su tööülesanded vms?? ma ei saa ju valetada ja teha nägu, et käin tööl, kuigi tegelikult aastaid kodune olnud.
Vastadki, et minu praeguse töölepingu järgne(kui leping olemas)/minu eelmise töökoha(kui eelmine leping lõppenud) ametinimetus on/oli…, tööülesanneteks on/olid…
Sa ju mäletad, mis töökoht see oli enne lhp jäämist?
Möödaminnes võid mainida (kui otse küsitakse), et hetkel oled lhp-l aga tegelikult ei puutu sinu lhp kuidagi sinu töövõimesse (kui ei suudaks tööd teha, siis ei kandideeriks ju). Räägi ikka oma tööalastest oskustest, koolitustest, omandatud erialast ja lisaerialadest, oma positiivsetest omadustest.
See, et inimene on olnud lhp-l on täiesti normaalne, ja kindlasti ei peaks seda varjama. Tööandja poolelt täiesti loogiline olukord – inimene oli lapsega kodus, nüüd on laps piisavalt suur, käib lasteaias, saab hakkama hoidjatega, ja ise täis tahet tööd teha.
Kui oled käinud vahepeal koolitustel, teinud mingit organisatoorset tööd – räägi neist.
Kui ei, siis räägi oma oskustest, kogemustest, ootustest, plaanidest.
Imelikult mõjub vestlusel see, kui inimene keerutab, varjab või otse ütleb, et tema isiklik elu ei puutu asjasse. Ei puutugi, aga see kuidas ta suhtleb – see puutub vägagi. Tööle võetakse enamasti asjalik, aval ja meeldiv inimene, selline kellega tõenäoliselt ei kaasne tulevikus probleeme.
Ma ei saa küsimusest üldse eriti aru. Laste saamine on normaalne asi, samuti on tavapärane, et lapse kasvades naine jälle tööle läheb.
Minu kui tööanjda jaoks tekitab hetkel segadust/küsimust hoopis asjaolu, kas kandidaat on vaba või on töölepinguga mingi muu töökohaga seotud, s.t. soovib töökohta vahetada? Sel juhul tunneks ehk huvi, mis põhjusel.
Sellised küsimused võiks ka läbi mõelda.
no ma küll ütleks, et 3+ aasta taguste teadmistega töötaja on enamasti tööturule uuesti sisenedes kehvas seisus. ei tea su eriala, aga ma võtaks aja ja uuriks, kas valdkonnas on vahepeal mingeid huvitavaid arenguid toimunud, et sa ei vaataks tööandjale siniste silmadega otsa, kui ta näiteks otsustab küsida sinu valdkonda puudutava viimase seadusemuudatuse kohta või rääkida konkurentide arengusuundadest. töökohal ja töökohal on vahe, ühel juhul ei juhtu midagi hullu, kui 3 aastat pole töökirju avanud, teisel juhul ilmselt on ainuüksi palganumber teistsugune, kõik muu sinna juurde. igal juhul ära unusta end rääkima oma lastest, koertest või kodusest elukorraldusest. nii mõnigi tööandja võib viisakusest küsida su pere kohta, aga ei oota tegelikult detaile vastuseks. vastsed emad aga ei tarvitse tajuda seda piiri, kust maalt jutt tema lapsest tüütavaks muutub. rõhuta oma eelneva tööelu eduelamusi ja saavutusi, tehtud tehinguid, saadud põnevaid kontakte, mida iganes, peaasi, et tööandja ei tunneks, et ta saab 3 aastat ajast maas inimese.
Miks peaks naine rääkima lapsehoiust ja kes hoiab last haiguse ajal. Kas mehe käest küsitakse seda. Muidugi mitte.
Miks peaks naine rääkima lapsehoiust ja kes hoiab last haiguse ajal. Kas mehe käest küsitakse seda. Muidugi mitte.
ikka küsitakse, kui vestsluse selgub, et mehel väike laps kodus. minu meelest on lapse esimesel lasteaiaaastal peamiselt isad lastega kodus, sest nende puhul pole rahaline kaotus nii suur nagu ema, kes saab 80% miinimumist
Mina töötan tehnilisel erialal. Kui laps lasteaeda oli läinud tegin esimese asjana ühe sertifikaadi eksami ja siis hakkasin alles tööd otsima. See paar aastat tööst eemal on ikka pikk aeg. Isegi kui ma sel ajal osalise ajaga tööd tegin, siis eksamiks valmistumine andis väga hea ülevaate ja kindlustunde.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
