Töökaaslase poeg lõpetas kevadel gümnaasiumi. Eile siis tuli jutuks ja küsisin, et mida teeb edasi. Vastus oli, et mitte midagi. Ei lähe ülikooli, ei lähe sõjaväkke ja ka mitte tööle. Ei taha minna. Ääri-veeri uurisin, mingit depressiooni ega midagi ei ole, aga rohkem urgitseda ei tahtnud. Küll aga tuli välja, et paar tema klassikaaslast on samamoodi.
Ja täna kuulsin, et üks mu sugulane istub samamoodi kodus ega tee midagi. KAs mina olen lolliks läinud või see ongi nüüd mingi uus “mood”?
Ma ei tea varasemast ühtki juhtu, kus kooli lõpetanud noor ühtki eelpool mainitud rada ei vali.
Oi jeerum, mu oma vend sarnane, juba 25 kukub, aga ikka vanematelt küsib raha ja töö on noh, vahepeal on ja vahepeal mitte. Kuna mul endal poeg gümnaasiumiealine, siis talle tegin selgeks juba, et sellist tulevikku ei ole kindlasti tulemas meil (kuna isafiguur samuti nadi, siis olen eriti hirmul ses osas – loodrist pojast ikka raskem lahti saada kui exist).
Igatahes jumal tänatud läks kooli kõrvalt tööle, teenib ise osalise koormusega endale taskuraha kultuurses keskkonnas mõnel õhtul nädalas. No ei ole minul ressurssi poputada ja ehk nii ongi parem – vähem aega lollusteks ja hakkab ehk varakult vastutama ja raha hindama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 12.09 15:55; 12.09 16:12; 12.09 18:41; 12.09 19:44; 13.09 09:43; 13.09 22:56; 14.09 07:18; 14.09 18:24; 15.09 09:01;