Teema: Peale õgimispäeva olen 1,7 kg raskem

No kui mina õgin, siis ma söön just seda mida ma muidu ei sööks. Krõpse, küpsiseid, jäätist, saiakesi, kooki, küüslauguleivakesi, burgereid, friikartuleid, shokolaadi. Muidugi mitte korraga, aga noh, nii kuidas isu ja tuju on. Õnneks viimasel ajal ma pole üldse õginud enam.

Seda ikka tead, et kui süsivesikuid tarbid vähem, siis võiks trenni ka teha? Vähemalt mul endal on nii, et kui ma trenni ei tee, siis võin salatilehte ka närida terve päev, kaal ei lange.

Enne päevi või ovulatsiooni hoiab keha tavalisest enam vett kinni ja see vahe võib olla isegi mitu kilo, nii et võib-olla on asi selles.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul tuli peale õgimisnädalat vaid 400 grammi kaalu juurde. Toitun samuti süsivesikuvaeselt, mingit trenni ei tee, ega hakkagi tegema. Loll jutt, et süsivesikuid vältides tuleb trenni teha – just trenni jaoks on vaja süskareid juurde laadida – kiireks raketikütuseks.[/tsitaat]

Su jutt trennitegemise mittevajalikkusest tuletas mulle meelde, et nägin ühte tüdrukut, kes oli küll sale, aga vormis polnud ja päris mitu meest ütlesid tema kohta, et neiu näeb kole välja. Tead seda ütlust, et kõhn lehm pole veel gasell? See, et sa sale oled ei tähenda, et sa vormis oleks ja trenni tuleb ikkagi teha dieedist olenemata kuna lihased on need, mis teevad keha ilusaks. Proovi järgi kui ei usu.

Päris must-valge see asi ka pole. Mõnel inimesel pole vaja end pooleks treenida, näeb selletagi kena välja. Küll aga tean mitut sellist inimest, kes pidevalt trennis käivad ja tõmblevad ilusama keha nimel, aga mingit kasu pole, nt keskealised naisterahvad, jalad peenikesed, aga kere ühtlaselt jäme. Rämpstoit teeb seda, kui sellest ei loobu, ei vähene päästerõngas ka. Üks hea näide on üks mu sugulane, kes on kehalise õpetaja ja aeroobikatreener, lisaks on tal 3 last ja suur majapidamine, seega rabelemist küll, aga välja näeb nagu orikas, mitte treenitud tips.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ennastki üllatab. Tavaliselt on see kogus nii 1 kg kanti. Muidu jälgin üsna ranget madala süsivesikusisaldusega toitumist ja korra nädalas siis lasen ennast lõdvaks. Mida ma eile sõin:

Hommikusöögiks täisterakaerahelvestest kliidega puder, umbes 300 g, väikse võisilmaga. Ilma suhkruta koorega kohv.

Lõunaks bor¨ hapukoorega, 1 võiga leivaviil.

Õhtuks burger – ainult burger, ei mingeid friikaid ega limonaade.
Magusaks peaaegu terve pakk Kalevi mandleid ¨okolaadis.

Kuna käisin ka marjul, siis paar peotäit vaarikaid ja mustikaid.

Erinevus tavaliste õgimispäevadega oli, et alustasin hommikut kohe süsivesikuga, mitte munaga nagu tavaliselt. Kusjuures paljude jaoks oleks minu eilne menüü ilmselt jumala tavaline päevamenüü, millega nad ei võta ei juurde ega alla.
[/tsitaat]

See on õgimispäev? Helde taevas … Kui ennast näljas hoiad, siis püüab keha muidugi iga kalli kalori kinni.

Süsivesikud hoiavad organismis vett kinni. Loogiline ju, et see vesi ka kaalub. Mis sa arvasid, et 1,7 kg pekki tuli kohe sellest 300 grammist kaerahelbepudrust või?

Sinu igapäevane menüü on muidugi süsikate osas väga vaene. Sellest ilmselt ka vajadus õgimispäevade järele. Söö koguaeg tasakaalustatult ja su kaal ei tee uperpalle.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üks hull kaalutõstaja on säilitusained ja teised e-ained. Nad hakkavad kehas sama tegema, nad ei lagune. Ehk siis säilitama ja hoidma seda keskkonda kuhu satuvad. Ja ained on kõigel, mis ostad töödeldud kujul poest. Ka saial ja leival. Teine asi ,mis kaalu kogub on sool. Ehk siis kui soola saab liiast peab organism jooma vett, et seda soola siduda ja ladestada ja see ladestub rasvalaadse koena. Üks osa seda trennile mittealluvat kude ongi soolase söömise tulemus. Isegi poe marineeritud kurk, mis peaks andma vähe kaloreid võib kaalu juurde tekitada kuna seal on e-ained ja sool sees. [/tsitaat]

Mingit \”rasvalaadset\” kudet sa soolase söömisest ei saa:)
Vesi jääb küll võib-olla organismi kauemaks ja nõrgematel isenditel tõstab seega vererõhku, aga kui mingeid turseid ikka ei teki, siis saab organism ka soolase toiduga hakkama. Trenni tehes kaob ka osa soolast koos veega.
Mina end mar. kurkidest pole küll suutnud paksuks süüa.

Minu arust peksab siin enamus segast. Äraspidine süsivesikute tarbimise seos trenniga, \”õgimispäev\”, milline peakski normaalse inimese päev välja nägema (võib-olla välja arvatud terve pakk komme), soola poolt tekitatud pekilaadne kude. Appi! Kui palju teil vanust ja haridust on?

Õgimispäeval täidab organism oma glükogeenivarud ning glükogeen seob vett. Pluss veel seedimine võibolla ei käi nii kiiresti teravilja sisaldava söögi korral. Lisaks veel tsükliga seotud veepeetus. Sinna need +- 2 kilo maetud ongi. Ei tasu sellise kõikumise peale paanikasse sattuda. Et pekki kasvaks juurde 1,7 kg, selleks tuleks sisse süüa üpris üüratuid kogused, mis 1 päeva jooksul on ebareaalne. Nimelt, 1 kg rasva tekitamiseks on vaja 7700-9300 kcal (ja sul on ka õgimispäeval ikkagi baasainevahetus ka olemas), seega 1,7 kg rasva tekitab kuskil 13000 kcal+baasainevahetus, minimaalselt. Isegi sellist kogust korraga sisse süües ma kahtlustan, et pool tuleb seedimata kujul tagumisest uksest välja, sest su süsteemid pole selliste koguste imendamisega harjunud.

Ja mina arvan ka nii, et kõhn lehm pole gasell.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul tuli peale õgimisnädalat vaid 400 grammi kaalu juurde. Toitun samuti süsivesikuvaeselt, mingit trenni ei tee, ega hakkagi tegema. Loll jutt, et süsivesikuid vältides tuleb trenni teha – just trenni jaoks on vaja süskareid juurde laadida – kiireks raketikütuseks.[/tsitaat]

Oot oot.
1) Tsüklilise ketogeense dieedi korral peetakse õgimispäeva, mitte õgimisnädalat (-nädalaid). Sinu näide on midagi muud, sina võtsid selle nädalaga tõenäoliselt tõepoolest juurde pekki, aga teemaalgataja tõenäoliselt ainult glükogeeni ja vett (suurenesid lihased).
2) Süsivesikuid on trenni tegemiseks ainult siis vaja, kui su treeningmahud on tippsportlase omad ja keha samuti. Tervisesportlane – kel on kavas veel kaalus allagi võtta – \”raketikütusega\” laadimist ei vaja (PS. mina olin see, kes siin foorumis \”raketikütuse\” mõistet esimesena kasutas). See, et sa võibolla iga päev käid 3 tundi sörkimas ja lisaks teed 1 tund lihastrenni, ei tee sinust veel tippsportlast. Erinevus seisneb eesmärgis. Tippsportlased on need, kes treenivad tiitlivõistlustel saadava tulemuse nimel. Kes treenivad tervise või kehakaalu nimel, nemad on tervisesportlased. Kes treenivad rahvaspordiüritustel eduka osalemise nimel, on rahvasportlased.
3) Regulaarset trenni peab tegema iga inimene igasuguse ilmaga ja igasuguse dieedi korral nagunii. Trenn pole vajalik kaalulangetuseks, vaid tervise jaoks. Kui inimene on juba niigi sale, terve ja tugev, siis on vaja trenni teha selleks, et see nii ka jääks.

Muidugi sa võid teha õgimisnädala või -aasta, kui soovid. Tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et sel juhul pole mõtet tõmmata paralleeli nendega, kes teevad LCHF dieedi raames ühe õgimispäeva. Nimelt on 24 tundi \”laadimist\” täielikult piisav, et täita keha glükogeenivarud. Edaspidi hakkab kere üleliigset energiat juba uuesti pekina salvestama.

See jutt, et trenni tegemiseks on tingimata süsivesikuid tarvis süüa, oli lihtsalt küündimatu, mis ma pean tegema siis? Teemaalgataja jaoks – loe hoolega – oli see HALB NÕUANNE. Mul pole aega taktitundeline olla ja mõistu seda asja selgeks tegema hakata.

Palun vabandust, kui ma liialt moraalitsejana tundun, aga kahjuks siin vohab arvamus, et keha koosnebki ainult pekist. Nagu ka see, et trenni on vaja teha kaalu langetamiseks. Kaalu langetamise kõige olulisemad harjutused tehakse köögis ja toidupoes.