Esileht Ajaviite- ja muud jutud Peale surma

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Peale surma

Postitas:
tavakasutaja

Mis siis ikkagi saab peale surma? Kas tuleb järgmine elu? Kas tuleb elu pärast surma? Kas tuleb tühjus?

+5
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
ninja

Peale surma ei tule enam matustki, sest nähtavasti läheb kirsturaha nüüd el arvete katteks (allikas: Delfi)

+27
-3
Please wait...

Postitas:
kessu765

Ma arvan, et peale surma on täpselt sama “tunne” või olek mis enne sündi ehk siis mitte midagi. Mina küll ei mäleta mingit “eelmist elu ” või hingena rändamist.

+25
-7
Please wait...

Postitas:
Andy

Ma arvan, et peale surma on täpselt sama “tunne” või olek mis enne sündi ehk siis mitte midagi. Mina küll ei mäleta mingit “eelmist elu ” või hingena rändamist.

See, et sa ei mäleta, ei tähenda ju, et seda pole olnud.

+20
-13
Please wait...

Postitas:
Kathryyne

Ma arvan, et peale surma on täpselt sama “tunne” või olek mis enne sündi ehk siis mitte midagi. Mina küll ei mäleta mingit “eelmist elu ” või hingena rändamist.

Eestlasena usun, et minust saab miski muu. Kas sammaldunud kivi vôi kännuseen. Nii tunnen mina panteistina.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
kolja

Mis siis ikkagi saab peale surma? Kas tuleb järgmine elu? Kas tuleb elu pärast surma? Kas tuleb tühjus?

Elu läheb edasi. Tõsi küll, sina selles enam ei osale, küll aga natuke kaude, kui su organism laguneb laiali nö “algosadeks”, uute organismide ehituskivideks.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Tervist

Mis siis ikkagi saab peale surma? Kas tuleb järgmine elu? Kas tuleb elu pärast surma? Kas tuleb tühjus?

Targemad ütlevad, et kui sa ei muutu on see järgmine elu samasugune kui praegu. Nii et vaata kuidas sa elad ja saad teada, kuidas sa hakkad elama. Sul on praegu võimalik elada – ELA! Ja siis vaatab, mis seal on 🙂

+7
-1
Please wait...

Postitas:
nimetamats

Ma arvan, et peale surma on täpselt sama “tunne” või olek mis enne sündi ehk siis mitte midagi. Mina küll ei mäleta mingit “eelmist elu ” või hingena rändamist.

See, et sa ei mäleta, ei tähenda ju, et seda pole olnud.

Ussikesed söövad su ju ära ,see tähendab ,et mingi aeg eksisteerid veel ussikesena ja siis muutud huumuseks .Vaata kui ilusad suured puud surnuaedades on.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
Andy

Ussikesed söövad su ju ära ,see tähendab ,et mingi aeg eksisteerid veel ussikesena ja siis muutud huumuseks .Vaata kui ilusad suured puud surnuaedades on.

Ussikesed söövad ju ainult maha jäänud keret, ega nad hinge ära ei söö. Aga kus hing siis on, seda ei tea keegi. Kindlasti mitte hauas.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
on-ce-c

Lahe kogemus oli. Arst selgitas, et ta peab mulle valu tekitama, sest tuimestuseks tuleb süste teha kätte. Selgus, et ehitati kehavälist vereringet. Siis alandati vere temperatuur … oli vist mingi 32°C ja süda jäi ise klõpsti seisma. Ka hingamine. Sisuliselt surnud ca 2h.

Operatsiooni aruandest hiljem lugesin, et vasak koda võeti lahti ja hiljem suleti, ka ülenev aort. Kuksile jäi õhku ja teostati ka õhutustamine. Kuna VV läks punni, uuesti aordile klemm ning vent tipu kaudu (mida iganes see tähendab).

Hilisemalt pandi surakas elektrit 50J, laperdus muutus virvenduseks, siis laiatati 150J ja virvendus muutus millekski siinusrütmi taoliseks. Kirurgi sõnul tuleb rindkere veel min kaks korda lahti võtta.

Vähemalt lahe kogemus.

+5
-9
Please wait...

Postitas:
nimetamats

Ussikesed söövad su ju ära ,see tähendab ,et mingi aeg eksisteerid veel ussikesena ja siis muutud huumuseks .Vaata kui ilusad suured puud surnuaedades on.

Ussikesed söövad ju ainult maha jäänud keret, ega nad hinge ära ei söö. Aga kus hing siis on, seda ei tea keegi. Kindlasti mitte hauas.

pole mingit hinge! Kere ongi .sured ,mädaned ära ongi kõik!

+4
-11
Please wait...

Postitas:
okei

Inimesena uuesti sündida ei tahaks. Kassina aga küll.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
natakas

Ma arvan, et peale surma on täpselt sama “tunne” või olek mis enne sündi ehk siis mitte midagi. Mina küll ei mäleta mingit “eelmist elu ” või hingena rändamist.

Eestlasena usun, et minust saab miski muu. Kas sammaldunud kivi vôi kännuseen. Nii tunnen mina panteistina.

Ära jama, ma küll ei taha seeneks saada…

+2
0
Please wait...

Postitas:
suur lind

Ära jama, ma küll ei taha seeneks saada…

No ma oleks pigem seen kui kivi. Seen millalgi kõduneb ja siis on võimalus jälle sündida, näit. vihmaussina, ja miskit toimetada. Aga kivi lihtsalt on, aastatuhandete kaupa, ühel kohal.

Päris jube perspektiiv tegelikult – kuidas siis elada, et mitte kivi olla järgmises elus?

+7
0
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Nii et siis enamus ikkagi arvavad, et tuleb järgmine elu?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
kolja

Aga kus hing siis on, seda ei tea keegi.

Hing on sealsamas kus romulasse viidud auto mürin.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
JennyBro

Arvestades, mis maailmas toimub, ei tahaks küll siia uuesti sündida. Või kui peab, siis samblikuna.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Vana-Ann

Ärge lõhverdage, te ei tea ju, miks teemaalgataja seda küsib, kas lihtsalt igavusest või on tal vaja leppida peatse äraminekuga. Lugesin, et Kaileen Mägi hakkas usklikuks enne surma, eks inimesel on ikka vaja kinnitust, et tema rabelemine ja siputamine siin ei olnud asjatud. Mina olen üsna kindel, et on hing ja sellel on mitu elu maa peal. Kas just inimesena, aga ka loomana või linnuna. Kividesse ja kännuseentesse ma väga ei usu, aga seda, et võime uuesti sündida kassi, varblase või karuna, usun küll. Ja et see, kellena sa uuesti sünnid, sõltub sinu tegudest eelnevas elus. Kus ollakse kahe elu vahepeal, ma ei tea, kuid kindlasti pole see mingi halb koht, et seda pelgama peaks. Surma ma ei karda, aga kardan, et pean siia uuesti järgmise tiiru peale tulema, kuigi ma seda üleüldse ei taha, sest minu meelest muutub inimkond hoolimata mugavast ja lihtsast elust üha rumalamaks, egoistlikumaks ja hädisemaks. Kui just peab, siis loodetavasti tulen kajaka või pääsukesena, mulle on ikka meeldinud vaadata, kuidas need kõrgel pilvede all lendavad.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
jallemina

Mina ei usu mingit uuestisündi. Siis peaks ju ka eelmisi elusid mäletama, et sellel mingigi mõte oleks. Kui sa nagunii iga kord uuesti puhta lehena ellu pead astuma, siis ei lohuta see elu lõpus küll kuidagi: sina kui isiksus kaod ikkagi jäljetult.

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Vana-Ann

Mina ei usu mingit uuestisündi. Siis peaks ju ka eelmisi elusid mäletama, et sellel mingigi mõte oleks. Kui sa nagunii iga kord uuesti puhta lehena ellu pead astuma, siis ei lohuta see elu lõpus küll kuidagi: sina kui isiksus kaod ikkagi jäljetult.

Ma mõtlen, et kui sa puhta lehena alustad, aga jälle teed samu vigu, siis sa jäädki siia tiirutama, tuled aga uuesti ja uuesti. Äkki need inimeste seletamatud hirmud (kõrgus, vesi, kinnine ruum vms) ja praeguse elu tõekspidamised ongi mingi kogemus eelmisest elust. Aga jah, sina kui isiksus tõesti enam tagasi ei tule, tuled hoopis teisel kujul ja teises kohas. Eks see on muidugi kurb ja hirmutav, et jälle tulevad kevad ja suvi, aga sina neid enam ei näe. Et sa täna muudkui rabeled ja püüad, aga pärast su surma on see kõik tühine ning su vaevaga kogutud mälestused ja kraam, mis teisi ei kõneta, läheb prügimäele. Paraku nii see on ja nii see jääb ja ehk ongi õige. Kui inimesed seda muuta saaksid, siis käkerdaksid mingid võrdõiguse volinikud ja ombudsmanid ka surma ära, nagu inimesed kõik ära käkerdavad, kuhu nad oma sõrmed taha ajavad. Hea teada, et on veel midagi, mis on inimese mõjutusest puutumatu.

 

+3
-2
Please wait...

Postitas:
proxy

Mingil ajal olen lugenud selliste asjade kohta.

Seda, et eelmisi elusid ei mäleta, see olevat sellepärast, et sa eelmistest eludest ei sõltuks ja saaksid nö puhtalt lehelt alustada.

Väidetavalt mõningad inimesed/enamasti lapsed midagi mäletavad ja on rääkinud asju, mida isegi olevat olnud võimalik tõestada, et jah, nii on olnud… aga kes teab…

Inimene tahab ikka millessegi uskuda. See on justkui nende loomuses. Nt minulegi meeldiks mõelda, et on olemas elu pärast elu.

Aga mis tegelikult on, seda meie siin kahjuks ei tea.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Mina ei usu mingit uuestisündi. Siis peaks ju ka eelmisi elusid mäletama, et sellel mingigi mõte oleks. Kui sa nagunii iga kord uuesti puhta lehena ellu pead astuma, siis ei lohuta see elu lõpus küll kuidagi: sina kui isiksus kaod ikkagi jäljetult.

Ma mõtlen, et kui sa puhta lehena alustad, aga jälle teed samu vigu, siis sa jäädki siia tiirutama, tuled aga uuesti ja uuesti. Äkki need inimeste seletamatud hirmud (kõrgus, vesi, kinnine ruum vms) ja praeguse elu tõekspidamised ongi mingi kogemus eelmisest elust. Aga jah, sina kui isiksus tõesti enam tagasi ei tule, tuled hoopis teisel kujul ja teises kohas. Eks see on muidugi kurb ja hirmutav, et jälle tulevad kevad ja suvi, aga sina neid enam ei näe. Et sa täna muudkui rabeled ja püüad, aga pärast su surma on see kõik tühine ning su vaevaga kogutud mälestused ja kraam, mis teisi ei kõneta, läheb prügimäele. Paraku nii see on ja nii see jääb ja ehk ongi õige. Kui inimesed seda muuta saaksid, siis käkerdaksid mingid võrdõiguse volinikud ja ombudsmanid ka surma ära, nagu inimesed kõik ära käkerdavad, kuhu nad oma sõrmed taha ajavad. Hea teada, et on veel midagi, mis on inimese mõjutusest puutumatu.

Pean ütlema, et minul ei ole kurb mõelda, et ei näe enam kevadet ja päikest tõusmas või loojumas. Küll aga huvitab mind väga see, mis peale surma edasi saab, sest tegelikult kogu eksistentsi, või laiemalt –  universumi kontekstis, on vist ikkagi päris naeruväärne arvata, et olemas on ainult see, mida me oleme näinud või tunnetanud. On täiesti võimalik, et asjad on tegelikult hoopis teisiti – näiteks, võib-olla see, mida meie siin peame “eluks”, ei ole seda tegelikult kellegi teise jaoks kusagil “mujal” üldse? Võib-olla see meie “elu” on kellegi teise “elujärgne” vaheetapp? Millele järgneb mingi uus etapp või toimub kõik hoopis periooditi? On see kõigil sama, on see erinev? Keegi ei tea. Aga kõik saame teada siis, kui selleks on (õige?) aeg.

Miks on paljude jaoks surm hirmuäratav? Esiteks kardetakse, et suremine kui selline on valus. Mida see ka kindlasti paljudel juhtudel on (küllaltki vähe on siiski neid, kes lähevad n-ö une pealt, valutult ja naeratus näol). Kuid teine moment on just teadmatus. Inimesed ei tea mis neist peale keha surma saab, see tähendab siis nende hingest või teadvusest. Kuidas iganes seda nimetada. Kui hing on olemas .. Samas siin näiteks võib mõelda, et narkoosis või kunstlikus koomas olevad inimesed sellejärgselt justkui vahest mäletavad midagi .. Osad ei mäleta. Samas teadvus ei ole olnud päris kadunud. Ergo ..?

Ja siis kõik need arvamused, oletused, mida siitki lugeda saab, a la jääd ringlema, kinni kusagile, saadetakse tagasi eelmises elus tehtud vigu korrigeerima .. Kui inimesed teaksid, et see elu, mis lõpeb ju alati surmaga, on ometi eelduseks järgmise elu kvaliteedile, siis elaksid vist kõik paremat elu? Kui elad head elu, siis tuleb su järgmine elu veel parem? Või sind ei saadeta tagasi? Osad e taha tagasi, osad tahavad ilmselt “edasi”?

Kas me võiksime kuidagi kunagi kusagil veel kohtuda lahkunutega, oma armsate inimestega, kes on surnud. Kas me kohtume siis, kui me ise ka sureme?

..

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Vana-Ann

Kas me võiksime kuidagi kunagi kusagil veel kohtuda lahkunutega, oma armsate inimestega, kes on surnud. Kas me kohtume siis, kui me ise ka sureme? ..

Eks see on kohati kummaline, et vallutame kosmost ja meresügavust, aga surmajärgsuse kohta on ainult spekulatsioonid. Äkki teadlased teavad rohkemgi, aga ei taheta inimeste hulgas paanikat tekitada? Või vastupidi – kollektiivseid enesetappe? Väga tahaks teada muidugi. Ja ma ikka loodan, et kohtun seal veel nendega, kellega siin olnud lähedasem side.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Alfa

Mingit hinge ei ole olemas. On aju biokeemilised protsessid, mis loovad meile teadvuse. Kui aju sureb, see teadvus kustub ja midagi ei ole peale surnud keha, mis hävib. Kõik muutub samaks nagu oli enne sündi – st meid ei ole olemas.  Mingit hinge ja muid selliseid lollusi saavad vaid uskuda inimesed, kes bioloogiatunni ajal kooli ei sattunud.

+6
-9
Please wait...

Postitas:
Mortal

Mingit hinge ei ole olemas. On aju biokeemilised protsessid, mis loovad meile teadvuse. Kui aju sureb, see teadvus kustub ja midagi ei ole peale surnud keha, mis hävib. Kõik muutub samaks nagu oli enne sündi – st meid ei ole olemas. Mingit hinge ja muid selliseid lollusi saavad vaid uskuda inimesed, kes bioloogiatunni ajal kooli ei sattunud.

Mõnele on mitukümmend aastat nõukogude aega ikka väga tugeva jälje jätnud. Ju sa pole surma ja surnutega ligemalt kokku puutunud, kui sellist juttu ajad.

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Mumm28

Olen lugenud, et kunagi tehti mingi katse – inimene kaotab surmahetkel paarkümmend grammi oma kaalust. Et see olevat siis hing, mis kehast lahkus.

Netflixi dokumentaalsari Surviving Death arutleb selle teema üle.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
vassilissa

Minu nägemus on selline, et tuleme kuskilt ja läheme edasi kusagile ja siinne elu on, et saada kehas elamise kogemust. Keha on “mullast võetud” ja saab jälle mullaks, hing, aga, on igavene. Elu peale surma jätkub kahtlemata, aga kas just siin, planeet Maal? Jeesus ütleb “Minu Isa majas on palju eluruume”. Võimalusi on mõõtmatult. Kes Maa peal palju kurja teinud, lähevad otseteed vanglasse või sünnivad kurjadesse kohtadesse. Surma kardame, sest igaüks ise teab ju oma sisemist kurjust ja patutegusid, vbl ka teiste vastu suunatud halbu môtteid ja tegusid, aga me ei tea, mis karistus sellele järgneb või kuhu meid edasi saadetakse. “Kohtuistung” järgneb igale elatud elule – seda kardamegi. Ega enne sündi siia ilmagi on päris  kõhe tunne tulla, või mis?

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Tahesara

Mind on elus korduvalt mingi nähtamatu jõud ära hoidnud ohtudest (näiteks käisin mitu kuud kella 8-ks bussi ootamas, ainult ühel päeval ei saanud minna ja seal sai siis naabrimees just sel ajal avariis surma, sõideti otsa) ja lükanud ette häid võimalusi. Seega loodan, et pääsen ka inglite hulka enda järeltulijaid jt häid inimesi aitama.

 

+3
-3
Please wait...

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Peale surma