Oh sa issand, küll sõimab valimatult.
Õigus, ma ei vali pooli nagu sina.
Sest mul on ükskõik. Ja keegi pole mu automaatne soosik.
Välja arvatud lollidest pole mul ükskõik. Nagu sina, kes valivad pooli ja siis vastavalt kaagutavad.
Tõde on kuskil vahepeal.
Tunnen kaasa!
Õigus, ma ei vali pooli nagu sina.
Sest mul on ükskõik. Ja keegi pole mu automaatne soosik.
Jah, tal on tavaliselt täiesti ükskõik, keda sõimata, peaasi, et oma vaimse solgipange kellelegi kaela tühjendatud saab. Ja seda solki tüübil alles jätkub!
Ämm vast mõtleb selle ütlemisega seda, et kui vähegi saate, tuleksite ikka (mitte et ahah, no hea küll, minge siis, tühja teiega), mitte et ta ei saa seletamise peale aru.
Mina kujutan kyll teemaalgataja olukorda ette.
Mul on mitu kuud tagasi ostetud pilet mulle olulisele kontserdile, olgu see siis Bon Jovi või Verdi reekviem, & kokku räägitud oma vanematega või hea sõbrannaga, kelle juures lapsed vanuses 3 & 5 on varemgi rõõmuga ööbinud. Ega ma ikka loobu oma kauaoodatud muusikaelamusest & põnne pärast yrituse lõppu yles kangutama & läbi poole Eestimaa vedama ka ei hakka.
Uh, mul ikka hea meel, et meil ägedamad sõbrad on.
Minu parimaid sõpru jättis justnimelt kauaoodatud ja -plaanitud kontserdilkäigu ära, sest pidas meie pulma sellest olulisemaks. On alust eeldada, et konkreetse bändi kontserdile saad sa elus veel minna, aga võib loota, et selle konkreetse sõbra või pereliikme pulma rohkem elus enam ei satu.
Oleksin väga kurvastanud, kui sõber oleks meile kontserti eelistanud. Hukka poleks mõistnud, aga kurvaks oleks teinud küll.
Väike kõrvalepõige elust enesest. Mul on tutvusringkonnas üks väga sümpaatne naishing, keda ma tunnen juba pikka aega. Ta on lahutatud, uus mees juba aastaid olemas, kuid käib väga tihti oma eksmehe eakat ema vaatamas, teda abistamas ning kutsub teda mitte (eks)ämmaks, vaid hoopis vanaemaks. Samuti suhtleb ta tihedalt oma eksmehega. Kui ma temalt kord küsisin, et miks sa kunagi teda ämmaks ei kutsu, vaid hoopis vanaemaks, sest Perekoolis kõik ainult ämmatavad: “ämm ütles seda ja ämm tegi toda”. Ta vastas naeratades: “Ma ei kasuta sellist sõna. Ta ju ongi vanaema, mu oma laste vanaema.”
Sa küsisid talt, miks ta oma EKSmehe ema ämmaks ei kutsu?? Kas sa talt seda ka ikka küsisid, miks ta oma eksmeest abikaasaks ei kutsu?
Ta kasutabki sõna “vanaema”, kuna tema seos tolle naisega ongi ainult “minu laste vanaema”, sinu enda jutu järgi aastaid enam mitte “minu ämm”. Oleks ikka suht pealetükkiv kutsuda ämmaks kedagi, kelle pojaga sa enam aastaid abielus pole olnud.
Väike kõrvalepõige elust enesest. Mul on tutvusringkonnas üks väga sümpaatne naishing, keda ma tunnen juba pikka aega. Ta on lahutatud, uus mees juba aastaid olemas, kuid käib väga tihti oma eksmehe eakat ema vaatamas, teda abistamas ning kutsub teda mitte (eks)ämmaks, vaid hoopis vanaemaks. Samuti suhtleb ta tihedalt oma eksmehega. Kui ma temalt kord küsisin, et miks sa kunagi teda ämmaks ei kutsu, vaid hoopis vanaemaks, sest Perekoolis kõik ainult ämmatavad: “ämm ütles seda ja ämm tegi toda”. Ta vastas naeratades: “Ma ei kasuta sellist sõna. Ta ju ongi vanaema, mu oma laste vanaema.”
Imetlusväärne austus, mis sest et seesama vanaema vahest ka toriseb, aga ju siis see kõik käib asja juurde. Tema meeleolu see ei muuda ja ta ise on jäänud alati positiivseks.
mina näiteks kutsun enda eksmehe ema siiani emaks nagu kunagi kokku lepitud sai. laste jaoks on ta vanaema, mina aga ütlen talle ikka ema. ma ei ole kunagi tema kohta ämm öelnud ja tema poole pöördudes ei ole ma isegi tema eesnime kunagi kasutanud.
kui kellelegi teisele temast midagi räägin, siis ütlengi eksmehe ema, mitte kunagi endine ämm või lihtsalt ämm.
aga teemasse ka.
käod lähevad praegu uudishimust lõhki, kui teada ei saa, mis oluline asi teemaalgatajal segab mehe õe pulma minekut 😀
selliseid asju võib olla üsnagi palju. ja ei pea nendele asjaamistele ju sugugi lapsi kaasa võtma, sest lapsed saab ju näiteks teemaalgataja emale-õele-sõbrannale hoida jätta.
keskendugem probleemile, kus mehe ema pinda käib, kui on öeldud, et ei saa minna, mitte sellele, miks ei saa minna.
aga saan sellest ämmast ka aru. ta ju tahab ikka lapselapsi/miniat näha ja loodab, et see on ehk kuidagi võimalik. las ta palub, see ju ei tee kellelegi haiget.
Kas ämm on sõimusõna või miks ei tohi ämma kohta ämm öelda? Ise olen äsja ametlikult ämmaks saanud ja ma vist oleks väga ehmunud, kui mu minia mind vanaemaks nimetaks.
Mina kujutan kyll teemaalgataja olukorda ette.
Mul on mitu kuud tagasi ostetud pilet mulle olulisele kontserdile, olgu see siis Bon Jovi või Verdi reekviem, & kokku räägitud oma vanematega või hea sõbrannaga, kelle juures lapsed vanuses 3 & 5 on varemgi rõõmuga ööbinud. Ega ma ikka loobu oma kauaoodatud muusikaelamusest & põnne pärast yrituse lõppu yles kangutama & läbi poole Eestimaa vedama ka ei hakka.
Nojah – mu meelest kui sul on mitu kuud tagasi ostetud kontserdipilet, siis see pole mu meelest äkitselt tulnud takistus.
Ma isegi mõistan seda kontserdi valimist siin olukorras. Aga teemaalgataja juhusega see kokku ei lähe.
Mul jääb mulje, et pulmast oldi teadlikud – ning tuli äkiline takistus.
Sinu juhtumil on kontserdi toimumine ammu teada ning pole mingi äkiline takistus.
Ka puudega sugulase hooldamise jutt on noh mõistetav – aga kui seda sugulast hooldavat kordamööda mitu inimest, siis ilmselt saaks vahetust teha.
Ma tegelikult mõistan, kui inimene eriti pulma minna ei soovi. See on tema õigus.
Aga kui ta ämmale serveerib samuti nagu siin, et üks äkiline takistus tuli – siis ämm ehk ka ei suuda mõelda kaugemale kui meie siin. Mõtleb oma peas erinevaid võimalikke takistusi ning arvab, et need on ületatavad. Võimalik, et ämm vajab täpsemat selgitust ning piisava selgitamise korral siiski mõistab, et sa minna ei saa. Noh näiteks on matused hoopis…
Ma tunnen teda nii pikka aega ja tean, et ta ei kasutanud sõna “ämm” ka siis kui nad mehega koos elasid. Loomulikult ei kasuta ta ka kunagi sõna “eks(mees)”, vaid nimetab teda nimepidi.
No ja siis? Ju talle ei meeldi selle sõna (halvustav) kõla (ämma-anekdoodid jne, ei ole meheema kohta nalju, ikka ämm kohta, ju siis on tore ämm, keda ei raatsi ämmaks kutsuda). Ja nimetus on ju praegusel hetkel väga täpne- talle on see eksmehe ema ainult laste vanaema (eriti kui vanaema nimi nagunii lastega rääkides tihedamini tuleb). Tundub tore lastelaste ema 🙂 (sest pojanaine ta ju ka enam pole).
Ja 50 on eriti tähtis ja oluline mille pärast? Sünnipäeva tähistamise pärast pulma minemata jätmine on kummaline.
Ja mille pärast need pulmad olulisemad on? Tänapäeval jõuab inimene elu jooksul kolm korda abielluda kui mitte rohkem. Ma ütleks ämmale, et ma õpin sellest veast ja järgmistesse tulen ????
Kas kolmas kord abielluda või viiekümnendat korda sünnipäeva tähistada – huvitav, et neist sünnipäevadest nii lihtsalt kõrini sul ei saa.
Antud juhul ei olnud öeldud, et oleks tegemist mitmenda pulmaga. Pigem ei ole mehe õde teemaalgatajale oluline ja ta ei viitsi minna.
Mina kujutan kyll teemaalgataja olukorda ette.
Mul on mitu kuud tagasi ostetud pilet mulle olulisele kontserdile, olgu see siis Bon Jovi või Verdi reekviem, & kokku räägitud oma vanematega või hea sõbrannaga, kelle juures lapsed vanuses 3 & 5 on varemgi rõõmuga ööbinud. Ega ma ikka loobu oma kauaoodatud muusikaelamusest & põnne pärast yrituse lõppu yles kangutama & läbi poole Eestimaa vedama ka ei hakka.
Nojah – mu meelest kui sul on mitu kuud tagasi ostetud kontserdipilet, siis see pole mu meelest äkitselt tulnud takistus.
Ma isegi mõistan seda kontserdi valimist siin olukorras. Aga teemaalgataja juhusega see kokku ei lähe.
Mul jääb mulje, et pulmast oldi teadlikud – ning tuli äkiline takistus.
Sinu juhtumil on kontserdi toimumine ammu teada ning pole mingi äkiline takistus.
Ka puudega sugulase hooldamise jutt on noh mõistetav – aga kui seda sugulast hooldavat kordamööda mitu inimest, siis ilmselt saaks vahetust teha.
Ma tegelikult mõistan, kui inimene eriti pulma minna ei soovi. See on tema õigus.
Aga kui ta ämmale serveerib samuti nagu siin, et üks äkiline takistus tuli – siis ämm ehk ka ei suuda mõelda kaugemale kui meie siin. Mõtleb oma peas erinevaid võimalikke takistusi ning arvab, et need on ületatavad. Võimalik, et ämm vajab täpsemat selgitust ning piisava selgitamise korral siiski mõistab, et sa minna ei saa. Noh näiteks on matused hoopis…
Ta ju kirjutas, et ämmale on olukorda korduvalt selgitatud. mina sain küll aru, et ämm teab, milles asi.
Kas ämm on sõimusõna või miks ei tohi ämma kohta ämm öelda? Ise olen äsja ametlikult ämmaks saanud ja ma vist oleks väga ehmunud, kui mu minia mind vanaemaks nimetaks.
Tohib ikka öelda ka ämm.
Meie leppisime alguses kokku, et kutsun teda emaks nagu meeski ja ma näe ühtegi põhjust, miks ma 25 aastat hiljem peaksin teda ämmaks kutsuma hakkama.
Samamoodi kutsub mu poja elukaaslane mind emaks või siis eesnimepidi (väga harva). Teistele räägib minust kui Mati emast.
aga oota, kui Sul lapselapsed tulevad, siis võib ka juhtuda, et öeldakse vanaema Sinu kohta 😀
Mis siin ikka ehmuda 😀
Kokkuvõttes arvavad selles teemas käod, et mehele läinud naine peab joonduma edaspidi väljaspool oma väikest uut peret pigem oma mehepoolse suguvõsa sündmuste järgi kui oma sünnipere sündmuste järgi. “Jätab tagasivaatamata maha ematare, nooremad õed-vennad ja läheb mehe ema tütrekeseks”. Minu kõrvale-silmale on see koomiline.
Kui hüpoteetiliselt on näiteks kaks sündmust korraga – ämma juubel ja ema juubel, siis “korralik abielunaisuke” läheb muidugi ämma juubelile. Kui ühel päeval juhtuvad mehele minema enda õde ja mehe õde, tuleb looomulikult minna mehe õe pulma, sest korralik väike abielunaisukene nii ju teeb.
No nagu mida 🙂 Ehk siis mina, kel on kolm tütart (ja poeg), peaksin hoolega valvama, et ma samal ajal maha ei sure, kui mõni mu tütarde meeste emadest. Sest siis mu tütred korralike naistena läheksid koos mehega ikka ämma, mitte ema matustele, sest mida mehe suguvõsa muidu mõtleks! Just selleks, et nendega hästi läbi saada!
Jah aga samas on ka PK kägude meelest selge, et mu poja naine osaleb mu tütarde pulmades raudkindlalt, kui ka tal samal ajal oleks vanaisa suremas või ema juubel. Sest ta on naine, tema koht on oma mehe kõrval. Ja ei sammugi eemal, muidu ma hakkan teda vaenama :-), sest olen ju ämm. Rumaluste rumalus gradus gravis.
No ja nüüd ilmub ehk mõni kägu, kes ütleb, et selle matuste näite puhul oleks minul juba ju kama, kas ja kes mu matustel on (aga ämmal ilmselgelt oma surma korral mitte). Mehe suguvõsale peab ju meeldima ja naisuke on ikka seal, kus ta mees – mehe ema matustel.
No ja nüüd ilmub ehk mõni kägu, kes ütleb, et selle matuste näite puhul oleks minul juba ju kama, kas ja kes mu matustel on
Keegi loll mõtles selle “matuseteema” välja ja sina jahud sellest pool lehte?
Milleks?
Teemaalgataja ju ei maininud matust ja sellisel puhul vast ämm poleks ka sinnamaani langenud, et oleks öelnud, et “Tühja neist matustest, tulge ikka pulma, sest surnul on nagunii kama”
Või tõesti arvab keegi, et teemaalgataja ämm on selline?
Keegi loll mõtles selle “matuseteema” välja ja sina jahud sellest pool lehte?
Milleks?Teemaalgataja ju ei maininud matust ja sellisel puhul vast ämm poleks ka sinnamaani langenud, et oleks öelnud, et “Tühja neist matustest, tulge ikka pulma, sest surnul on nagunii kama”
Aga me ju ei tea ka, et seda poleks juhtnud, eks?
PS ära palun asu postituse pikkuse tsenseerimise parandamise nõustamise alamkomisjoni naisesimeheks. Sind pole parteikoosolekul sellele sotsiaalsele töökohale kinnitatud.
Las ikka kõik otsustavad ise, kui pikalt/sageli/harva nad kirjutavad.
Mul oli ükskord mitu kuud ette teada suur ja uhke perekondlik sündmus. Nädal enne sain teada, et rasedus oli 14+ peetunud ja puhastus pandi just selle ürituse päeva hommikule. Loomulikult läksin haiglasse, mitte teiste rõõmsale üritusele. Mees läks üritusele, aga ei hakanud ju tervele suguvõsale jahvatama, et mina olin rase aga katkes ära. Ütleski, et ei saanud tulla. Eks oli piisavalt jutumoore, kes õelutsesid, et ei sobinud tulla jms.
Usutavasti on teemaalgatajal ka midagi sellist. Ja sellised asjad tulebki korda ajada.
Ma ei kujuta küll ette, mis asi saab olla äkitselt tulnud ja vaja 110% korda ajada.
No okei – äkki ongi mingi tähtis asi, aga siis ilmselt päeval? Või kestab mingi 12 tundi?
Ma üritaks oma tähtsa asja joonde ajada – ja siis eraldi autoga teistele pulma järele sõita.
Tseremooniale ehk ei jõuaks aga õhtuseks peoks äkki ikka oleks võimalik?
Äkki võivad tulla muidugi matused näiteks, aga seal jällegi pole 110% midagi enam korda ajada.
Mõni operatsioon – aga sinna ei võtaks ju lapsi kaasa.
Hambaarst – nojaa – võib ka olla, et õnnestus äkki vaba aeg saada – aga kas see just elu viimane võimalus on.
Notari aeg? Ei kesta ka tervet päeva.
Igatahes kui mul oleks tarvis päeval kodukandis olla – siis ikkagi üritaksin pärast oma tähtsat asja järgi minna teistele.
See jätab igatahes mehele, tema õele ja ämmale siiski positiivsema mulje.
Minu meelest on jälle neid variante palju, mis võivad vahele tulla. Ja nagu teemaalgataja ütles, siis lapsed ei saa pulma mitte seepärast, et lapsed tingimata peavad teemalagataaga olema, aga laste isa ei soovi neid pulma kaasa, kui ema kõrval ei ole laste eest hoolitsemas.
Aga variante palju.
Enda või mõne lapse terviseprobleem, mistõttu tuleb haiglas olla
Matused
Mingi tähtis üritus (nt juubel või mõne lähedase pulmad või noorema õe koolilõpu aktus) naise suguvõsas
Mingi töine probleem või üritus, mis on naisele kohustuslik
Mingi abivajadus naise lähedastel. No näiteks olen mina üsna ootamatult pidanud hoidma õe last, kui õe teine laps enneaegselt sündis – õde ja õemees olid titaga haiglas, lapse vanaema oli hetkel kaugel ja ei saanud ja mina olin kõige lähem inimene, keda see väike inimene usaldas ja teda hoida sai. Oleks ikka julm olnud küll öelda, et las suvaline võõras hoiab või jätke see titt üksi haiglasse ja kantseldage ise oma vanemat last, mina lähen pulma!
Jnejne. Võimalusi on palju, mis võivad vahele tulla. Minu meelest on ämmast inetu peale pressida. Kui ikka minia ei saa, siis ei saa. Lapsed saaksid, kui mõni lapsi tundev täiskasvanu laste eest hoolitsemise enda peale võtaks, selle võib ämm ise organiseerida, kui ta poeg üksi laste eest pulmas hoolitseda ei suuda. Kui sellist varianti ei leia, ei lähe lapsed ka, pole midagi parata.
Mul oli ükskord mitu kuud ette teada suur ja uhke perekondlik sündmus. Nädal enne sain teada, et rasedus oli 14+ peetunud ja puhastus pandi just selle ürituse päeva hommikule. Loomulikult läksin haiglasse, mitte teiste rõõmsale üritusele. Mees läks üritusele, aga ei hakanud ju tervele suguvõsale jahvatama, et mina olin rase aga katkes ära. Ütleski, et ei saanud tulla. Eks oli piisavalt jutumoore, kes õelutsesid, et ei sobinud tulla jms.
Usutavasti on teemaalgatajal ka midagi sellist. Ja sellised asjad tulebki korda ajada.
Teemaalgatajal ei ole kohe kindlasti midagi sellist, sest tal on ka lapsed, keda ta täiesti ajuvabal põhjusel mehega koos pulma ei saada.
Ja kui on valida, kas lapsed viia matustele või pulma, no kes täiearuline viiks sellise valiku puhul lapsed matustele?
täiesti ajuvabal põhjusel mehega koos pulma ei saada.
Ja seleta, kuidas ta need lapsed pulma saadab, kui mees ei võta? Omnivaga või?
täiesti ajuvabal põhjusel mehega koos pulma ei saada.
Ja seleta, kuidas ta need lapsed pulma saadab, kui mees ei võta? Omnivaga või?
Siis lihtsalt ei ole vaja ohkida, et nõme ämm, vaid peaks kurtma, et nõme mees, ei taha lapsi onu pulma kaasa võtta, mul tähtis asjaajamine, mida kuidagi ära jätta ei saa, nüüd lapsed ka kukil, ei saa rahus haiglasse minna, ei saa rahus matustele minna, ei saa rahus tööd teha…
Ämm on kirjelduse järgi täesti normaalne. Tahab näha lapselapsi, poega, miniat. Nädalavahetusel mõnikord. Või siis pulmas. See ei ole mingi krdi pealetükkivus, see on täiesti normaalne. Pealetükkivus on ikka hoopis midagi muud.
See ei ole mingi krdi pealetükkivus, see on täiesti normaalne
On küll pealetükkiv, kui seletad asja ära ja siis leitakse, et so what, tee ikka nii nagu mina oma peas ette kujutan. Viisakas inimene aktsepteerib teise selgitusi. Ämm ei ole laps, kes jätkab kommi nuiamist, kuigi on öeldud, et ei saa.
Mul oli ükskord mitu kuud ette teada suur ja uhke perekondlik sündmus. Nädal enne sain teada, et rasedus oli 14+ peetunud ja puhastus pandi just selle ürituse päeva hommikule. Loomulikult läksin haiglasse, mitte teiste rõõmsale üritusele. Mees läks üritusele, aga ei hakanud ju tervele suguvõsale jahvatama, et mina olin rase aga katkes ära. Ütleski, et ei saanud tulla. Eks oli piisavalt jutumoore, kes õelutsesid, et ei sobinud tulla jms.
Usutavasti on teemaalgatajal ka midagi sellist. Ja sellised asjad tulebki korda ajada.
Korda tuleb ajada küll, aga peetunud raseduse puhul ei pea asju ajama täpselt kindlal päeval korda, loode on surnud nagunii, üks päev sinna vōi tänna ei muuda tavaliselt midagi. Ma küll arutasin arstiga, millal parem ja muuhulgas võtsime arvesse seda, millal on mu mehel kõige valutum vanema lapse hoidmiseks töölt koju jääda. Küllap oleksid sinagi saanud teisele päevale muuta, iseasi, kas oleksid just rõõmsal sündmusel kuigi rõõmus suutnud olla.
No kui teemalagataja seletab ämmale pikalt ja laialt ning ämm ütleb ikkagi, et proovige ikka tulla, siis
• teemaalgataja ilmselt ei ole haiglast – isegi ämm saaks aru, et sealt tulla ei saa
• pole matustel – ka sellest saaks ämm aru
Tegemist on ämma meelest põhjusega, mille puhul äkki ikka saaks kuidagi tulla.
Viisakusest pakubki, et proovige ikka tulla.
Mõtle kui ütles, at ah mis siis et te tulla ei saa, ega keegi teist puudust niikuinii ei tunne.
Ma ei usu, et sellega oleks teemaalgataja rahul.
Küll igatseb eesti inimene taga ameerika naeratust ja lahket juttu. Kui aga ämm temaga viisakat small talki ajab, siis peetakse ämma ebaviisakaks ja pealetükkivaks.
Normaalne oleks eksju, et räägid ämmale, et tulla ei saa ja siis ämm isegi ei vasta selle peale.
Või miks sa seda üldse talle rääkima läksid? hoidnud oma teada ja eks ta oleks pulmapäeval ise ka märganud, et sind pole. Mis sa ootasid kui ämmale seda infot jagama läksid?
Mulle sobiks ükskõik mis põhjus, peaasi, et ei peaks tobedale pulmapalaganile minema.
Korda tuleb ajada küll, aga peetunud raseduse puhul ei pea asju ajama täpselt kindlal päeval korda, loode on surnud nagunii, üks päev sinna vōi tänna ei muuda tavaliselt midagi. Ma küll arutasin arstiga, millal parem ja muuhulgas võtsime arvesse seda, millal on mu mehel kõige valutum vanema lapse hoidmiseks töölt koju jääda. Küllap oleksid sinagi saanud teisele päevale muuta, iseasi, kas oleksid just rõõmsal sündmusel kuigi rõõmus suutnud olla.
Nojah, sina oled sina. Käid rahulikult pulmas, lõbutsed, oled heas tujus ja õnnelik teades, et homme pead minema peetunud rasedust katkestma. Ilmselt lõbutseksid samamoodi ka nt päev enne oma ema matuseid, matused planeeriksid teadlikult pulmajägsele päevale, et mitte mingil juhul pulma minemata ei jääks.
Aga tead, kõigil ei käi see nii lihtsalt. Mõni võib kurb olla (üllatus sulle, eks?) ning lihtsalt ei suuda selle peetunud rasedusega või matuste eelsel-järgsel päeval pulmas rõõmus ja rõõsa olla.
Teemaalgataja olen.
Antud kontekstis põhjus polegi oluline aga see tuli väga ootamatult ja see tuleb 110% korda ajada.
Lapsed ei lähe sellepärast, et mees ei soovi neid sinna kaasa. Üritus toimub teises eestimaa otsas ja lapsed on väga kergesti tüdinevad ja kui nad jonnima hakkavad siis mehel närvid krussis kohe. Ja võõras kohas nad ilmselt ka ei maga väga hästi ja mees tahab ikka hommikutundideni pidutseda.
Tundub ikka kangesti, et põhjus, miks minemata jätad, pole piisavalt tõsiseltvõetav ja tead isegi, et ka perekoolikad arvaks nii, muidu sa seda põhjust saladuses ei hoiaks.
tead isegi, et ka perekoolikad arvaks nii, muidu sa seda põhjust saladuses ei hoiaks.
Mõni mõtleb ka peale minu loogiliselt.
Aga üks hakkas lausa (ema vist) matust siia toppima, kuhu mees ja mehe suguvõsa kindlasti ei tuleks ja eelistaks kuskil pigem pidutseda.
ja ämm ütleks, et tyhja sellest matusest, proovi ikka tulla.
Mõni mõtleb ka peale minu loogiliselt.
Aga üks hakkas lausa (ema vist) matust siia toppima, kuhu mees ja mehe suguvõsa kindlasti ei tuleks ja eelistaks kuskil pigem pidutseda.
ja ämm ütleks, et tyhja sellest matusest, proovi ikka tulla.
Kui sa matuste teema toomisega mind mõtlesid, siis ei, ma ei mõlenud ema matust. Kelleiganes matus, mitte tingimata ema oma. Ja palju muid variante pakkusin veel, mis võivad põhjuseks olla. Jajah, nüüd sa ütled kohe, et kui naise suguvõsas on kellegi matus, siis peaks tingimata mees ka minema. Aga ei pruugi. No nt kui suri mu ema onutütar, siis mu ema tahtis sinna matusele minna, nad olid lapsena väga palju koos, lähedased. Mina lähedane ei olnud, aga mu ema vajas transporti ja tuge. Niisiis mina läksin, mu mees ei tundnud lahkunut üldse, nii et ei tulnud.
Ema matust mainisin ka, siis kui muutusin irooniliseks inimese pihta, kes arvas, et raseduse peetumise korral võiks katkestamiseks ju teise päeva valida kui mehe õe pulm. Et no peab ikka väga empaatiavõimetu olema, et arvata, et inimene mingi isikliku tragöödia sees tahaks veel pulma minna, olgu selleks tragöödiaks siis oodatava lapse või mõne lähedase kaotus. Sellisel juhul ei suudaks mina küll pulma minna ka siis, kui see katkestamine või matus toimuks päev-paar enne või pärast pulma. Lihtsalt ma oleks pulma jaoks liiga õnnetu ja ei läheks.
Ja loogiline mõtlemine ütleb mulle, et teemaalgataja on juba niigi piisavalt avaldanud. Kui ta nüüd lisaks avaldaks ka täpse põhjuse, miks pulma minna ei saa, siis tuntaks ta juba kindlasti ära. See võib olla põhjus, miks ta täpset põhjust välja ei too. Ja lõpeks, kas see ongi nii oluline, kas paerekoolikad seda põhjust pärispõhjuseks peavad või ei? Fakt on see, et täiskasvanu teeb oma otsuse, mingil põhjusel ta ei saa mehe õe pulma minna. Ja mehe ema püüab hirmsasti teda ümber veenda. Milleks? Selline ümberveenmine on igal juhul ebaviisakas, ka siis kui põhjus ämmale piisav ei tundu.
Fakt on see, et täiskasvanu teeb oma otsuse, mingil põhjusel ta ei saa mehe õe pulma minna. Ja mehe ema püüab hirmsasti teda ümber veenda. Milleks? Selline ümberveenmine on igal juhul ebaviisakas, ka siis kui põhjus ämmale piisav ei tundu.
Mis ta nüüd ikka nii hirmsasti ümber püüab veenda. Mulle tundus selline tavaline jutu lõpetamine, et “proovige siis ikka tulla”. Umbes sama, et “meil oleks ikkagi hea meel teid näha”. Ei tasu igast asjast kohe leili minna. Teemaalgataja vast ise liiga tundlik hetkel.
Mis ta nüüd ikka nii hirmsasti ümber püüab veenda. Mulle tundus selline tavaline jutu lõpetamine, et “proovige siis ikka tulla”. Umbes sama, et “meil oleks ikkagi hea meel teid näha”. Ei tasu igast asjast kohe leili minna. Teemaalgataja vast ise liiga tundlik hetkel.
No ma ei tea.. Kui inimene on pikalt selgitanud, miks ei sobi, siis see “proovige siis ikka ka tulla” jätab mulje, et teine üldse ei kuulanud. Ja lisaks räägib ta kuidas ämm veel eraldi helistab ja kirjutab mehele. Minu jaoks jätab see kirjeldus küll pealepressiva, mitte lihtsalt tavalise jutu lõpetamise muljet.
Ja mehe ema püüab hirmsasti teda ümber veenda. Milleks?
Ilmselt sell pärast, et tal on ükstaskama, mis teemaalgatajal seljas on.
Viimane aga on 10kg juurde võtnud, järgmisel aastal plaanis veel 10 juurde võtta, mistõttu kleidi ostmine praegu oleks mõttetu.
Ainult üheks korraks. Järgmisel aastal ju juba väike.
Aga ämm, va lollike, sel ei jõua see kostüümidraama kohale ja seetõttu ongi ebaviisakas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
