me maksame ju niikuinii tänu hinnatõusudele suuremaid makse, aga riigikassa nagu tühjeneks kogu aeg….
Tegelikult on kahju, et inimesed mõtlevad pigem, et mulle meeldib see erakond ja too teine ei meeldi, aga ei küsita, mida saab kodanik oma makstud maksude eest riigilt vastu või kuhu need maksud lähevad. Tean, et osa praeguse valitsuse poolehoidjatest leiavad, et kodanik ei peakski nii küsima, aga tegelikult peaks ikka küll. Sest riik, see oleme ju meie ise. Ega Kallas (ükskõik milline) pole rohkem kodanik kui sina või mina. Riik ei kuulu ei peaministrile, presidendile ega opositsioonile, vaid rahvale.
EKREIKE võttis laenu, meie riigivõlg natuke kasvas. Aga suuri pikaajalisi kohustusi riigi rahakotile tegelikult vastu ei võetud. Ettevõtete toetamine, koroonavärgiga seotud kulud, aktsiisilangetus jne olid ühekordsed või ajutised kulud. Meenutagem, et haridusminister Reps tahtis neljaks aastaks õpetajate palgad hoopis külmutada. Aga Reps kadus koos selle valitsusega. Järgmine valitsus tõstis õpetajate palkasid ja lastetoetuseid, mis on püsiv täiendav kulu riigi rahakotile. Esimene võib meeldida ja teine mitte, aga me vähemalt teame, kuhu see osa maksurahast läheb ja teame ka nende otsuste kulu (aastate kaupa on prognoosid olemas ja need on küllalt täpsed). Kallase valitsus otsustas oluliselt täiendavalt rahastada riigikaitset. Ka need numbrid on olemas ja maksumaksja teab, kuhu see raha läheb. Üldjoontes on teada, kui palju kulub Ukraina põgenike peale, kuigi sellest palju ei räägita, sest osad pahandavad. Aga kulud Ukraina põgenikele on ajutise iseloomuga nagu koroonast tingitud kulutused. Kallase valitsused on võtnud päris palju laenu ja ütleme siis, et need laenud katavad lahedalt ajutise iseloomuga kulud riigikaitsele ja põgenikele. Aga mis mulle kui maksumaksjale on arusaamatu, on see, et mis on need täiendavad kulud, miks riigikassa on tühi?
Ma selgitan: õpetajate, politseinike, päästjate palgatõus ja lapsetoetuste tõus ning püsivalt suurendatud kulud riigikaitsele ei ole ju nii suured, et need iga-aastaselt eelarve puudujääki tekitaksid. Viimastel aastatel on olnud väga suur inflatsioon ja selle tõttu on käibemaksu varasemast palju rohkem laekunud (senimaani, kuni ostujõud pole täielikult raugenud, umbes sama palju on käibemaksust raha rohkem laekunud kui on inflatsioon).
Kuhu see riigi raha on siis kadunud? Valitsuse asi oleks see maksumaksjale selgelt välja tuua ja siis saaks edasi arutada, milliseid riigikassast pärinevaid hüvesid (toetuseid, abi) vähendada või suurendada (koos maksutõusudega) ja mida maksumaksja ikkagi riigilt oma maksude eest peaks saama.
Võibolla meil ei peagi olema magistrikraadiga õpetajad? Ehk piisaks keskharidusest ja aasta-paarisest kutseõppest? Võibolla ei peagi maal lapsed haridust saama (korraldaks neile näiteks veebipõhise õppe)? Või pole vaja pakkuda tavakoolis erilahendusi erivajadustega õpilastele? Kaotame väikeklassid ja käitumisraskustega lapsed õppigu kodus?