Aga teeme siis ühiskondliku kokkuleppe, et polegi raha rohkem õpetajatele juurde vaja. Kokkuleppe teine pool on leppimine, et õpetajad on puuduliku haridusega ja/või pedagoogiliste oskusteta ja/või sellised, keda erinevatel põhjustel muudesse enamtasustatud ametitesse ei taheta.
Milleks sellist jaburust genereerida? Õpetajate palku on juba tõstetud ja nende palk on võrdluses mõne teise kõrgharidust eeldava ametiga üsnagi elamisväärne. Kõikidel on praegu raske, mitte ainult õpetajatel. Ja muide, ega ka kõrgem palk ja kõrgharidus ei tähenda, et õpetajaametisse ainult väga heade pedagoogiliste oskustega inimesed satuvad või et need inimesed mõnes muus enamtasustatud ametis üldse hakkama saakid.
Aga teeme siis ühiskondliku kokkuleppe, et polegi raha rohkem õpetajatele juurde vaja. Kokkuleppe teine pool on leppimine, et õpetajad on puuduliku haridusega ja/või pedagoogiliste oskusteta ja/või sellised, keda erinevatel põhjustel muudesse enamtasustatud ametitesse ei taheta.
Milleks sellist jaburust genereerida? Õpetajate palku on juba tõstetud ja nende palk on võrdluses mõne teise kõrgharidust eeldava ametiga üsnagi elamisväärne. Kõikidel on praegu raske, mitte ainult õpetajatel. Ja muide, ega ka kõrgem palk ja kõrgharidus ei tähenda, et õpetajaametisse ainult väga heade pedagoogiliste oskustega inimesed satuvad või et need inimesed mõnes muus enamtasustatud ametis üldse hakkama saakid.
Mis sa arvad, kas suhtumine, et teile juba isegi on palka juurde antud ja teistel on veel madalam palk, paneb võimekad inimesed õpetajaameti kasuks otsustama?
Kui palk ongi selline nagu praegu, et umbes 80% riigi keskmisest ja karjääritegemise võimalus puudub, siis ongi õpetajad sellised, kes mõnes muus enamtasustatud ametis hakkama ei saa või lihtsalt mujale ei kvalifitseeru.
Milline on see mõni teine magistrikraadi eeldav amet, kus saab vähem palka kui õpetajad saavad? Õpetajatelt nimelt nõutakse magistrikraadi ja kutset. Usun, et küllap mõned ametid leiduvad, aga tõesti võiks siis siia nimekirja tekitada ja võrrelda ka näiteks töökoormust. Äkki leiavad mõned palgaga rahulolematud õpetajad põhjuse rahuloluks ja töökoormuse üle kurtvad õpetajad uue ameti.
Milline on see mõni teine magistrikraadi eeldav amet, kus saab vähem palka kui õpetajad saavad? Õpetajatelt nimelt nõutakse magistrikraadi ja kutset. Usun, et küllap mõned ametid leiduvad, aga tõesti võiks siis siia nimekirja tekitada ja võrrelda ka näiteks töökoormust.
Ca pooltes riigiametites saavad kõrgharidust nõudvatel erialadel töötavad spetsialistid õpetajatest vähem palka. Tööpäev 8 tundi ja sageli tehakse ületunde, mida ei tasustata.
Jajah… Anu Saagimi kohta räägitakse ka, et ta olla tegelikult tark naine. Väga usutav.
Aga on ju! On suutnud terve elu niimoodi elada, et ei pea palgatööd tegema ja oma lapselegi valis õige isa, kes talle miljonid pärandas. Mis teie oma lastele elu alustamisel kaasa annate peale sooja käepigistuse?
Ja olen minagi terve elu nii elanud, päevagi palgatööl käimata, ja suutnud lastele õige isa valida. Mis siin nii erilist on, neid naisi ikka omajagu, kel selline elu:)
Mul pole seda kunagi olnud, et poolel klassil oleks kontrolltööd kahed. Aga on olnud õpilasi, kes lihtsalt ei huvitu õppimisest. Mõni käib koolis seepärast, et saab süüa, on soe ruum kus olla ja kaasõpilastest seltskond on ka. Olen selliseid isegi käekõrval konsultatsioonitundi vedanud, et ometi õpilane natukenegi edeneks ja saaks kuidagi oma kolmekese kätte. Oi, nad punnivad vastu! Aga neil on kohustus koolis käia kuni vanus täis tiksub. On olnud juhtumeid, kus KOV lastekaitsetöötaja on käinud õpilast kodust kooli meelitamas. Üks ei tahtnud voodist väljagi tulla. Keelitas ema, keelitas lastekaitsetöötaja, aga laps (teismeline juba) jäigi voodisse. Kõik. See konkreetne õpilane, kui ta kooli ilmus ja parasjagu ei lollitanud, siis keelitamise peale sai ta mingeid töid tegema pandud (kasvõi suuliselt) ja minu aines sai ta piisavad hinded kätte. Tema polnud iseenesest vähevõimekas, tema probleemid olid mujal.
Aga kui on selline kombinatsioon, et pole õppimisest huvitatud ja võimed on piiripealsed psühhiaatrilt mingi diagnoosi saamiseks, siis seisa või pea peal, kui ta suures klassis “õpib” (istub, heal juhul), siis ei edene ta kuidagi. Psühhiaatrid on teinekord ka väga ettevaatlikud ja piiripealsel juhtumil pigem ei pane diagnoosi. Rajaleidja omakorda siis leiab, et ei ole ikkagi nii suur erivajadus, et vajaks lihtsustatud õppeprogrammi või väiksemas grupis õppimist. Ja siis polegi õpetajal midagi teha, õpilane ei edene ega hakkagi edenema.
Siin kajastub igas lauses mingi totter distantsilt pandud hinnang ja justkui pettumus, et enda laps ei ole piisav.
Kui asi oleks vaid minu lapses, siis võiks tõesti ehk öelda, et laps on loll ja laisk. Kuigi teistes ainetes pole see millegipärast kajastunud. Aga no okei, on jah. Aga kui klassist 30 õpilasest on üle 20 õpilasel kõik kontrolltööd kahed, siis ei ole see adekvaatne hinnang. Kõik on lollid ja laisad, keda pole võimalik õpetada? Ja teised õpetajad saavad õpetatud, aga ühte ainet keegi ei jaga. Eelmisel aastal andis sama õpetaja tööõpetust, siis olid ka pidevalt lastel kolmed ja kahed. Sinu arust on see normaalne, minu arust ei ole.
Mina arvan, et jah, viga pole õpetajas, vaid mõtled oma kõva peaga ohmule kuldse kuu selga. Või on tegu tõsiste käitumisprobleemidega. Õpeta oma last ise, vaata, kui lihtne on teda keskenduma ja taipama saada.
Mismoodi ja miks õpetaja seda veel eraldi ette teavitama peaks?
Selliseid jõledaid õelaid tädisid ongi kõik koolid täis. Mis mõttes ei pea teavitama, et täna saab järele vastata? Normaalne oleks küll teavitada, mitte suvalisel ajal öelda, et noh, teeme nüüd järeltöö. Igal suvalisel ajahetkel ei ole tõesti lapsed kõike pähe tagunud, on meelest juba ära läinud, kui see asi oli mitu nädalat tagasi jne, jne.Ma usun, et kui sulle öeldakse täna, et teeme sulle mingi teadmise kontrolli, mida sa kunagi oled õppinud ja teadnud, siis sa ka kohe lambist ei suudaks seda ära teha, kuigi kunagi oledki ehk seda asja teadnud. Täiesti rumal jutt.
Veelkord, su laps ise oma hädades süüdi. Mingu õpetaja juurde ja leppigu kokku töö aeg. Korraliste konsultatsioonide ajad on üleval e-koolis. Leppigu kokku, et vot see päev tulen. Ja siis ka mingu. Toidad oma õigustamisega lihtsalt lapse nahhaalsust, muud midagi. Vahelduseks õpeta talle kohuse-ja vastutustunnet, mitte ära süüdista õpetajaid.
Mina arvan, et jah, viga pole õpetajas, vaid mõtled oma kõva peaga ohmule kuldse kuu selga. Või on tegu tõsiste käitumisprobleemidega. Õpeta oma last ise, vaata, kui lihtne on teda keskenduma ja taipama saada.
Kolmandat korda ütlen: kui tegemist oleks ainult minu ohmuga ja mu laps oleks kõigis ainetes saamatu, siis võiks süüdistada minu last. Kui ühes aines on üle poolte lastest kahed, kes kõigis teistes ainetes saavad hästi hakkama, on asi õpetajas. Eelmisel aastal said lapsed samas aines hästi hakkama, nüüd ei saa. Ja kui samal õpetajal on mitu ainet, mida ta on andnud ja tal on alati täpselt samad probleemid, siis on õpetajas asi. Ei ole alati lapsed süüdi. Ja sinusugune võikski sealt koolist jalga lasta, kui oled selline lastevihkaja. Kahjuks on koolid selliseid õelaid tädisid ja onusid täis.
Mina arvan, et jah, viga pole õpetajas, vaid mõtled oma kõva peaga ohmule kuldse kuu selga. Või on tegu tõsiste käitumisprobleemidega. Õpeta oma last ise, vaata, kui lihtne on teda keskenduma ja taipama saada.
Kolmandat korda ütlen: kui tegemist oleks ainult minu ohmuga ja mu laps oleks kõigis ainetes saamatu, siis võiks süüdistada minu last. Kui ühes aines on üle poolte lastest kahed, kes kõigis teistes ainetes saavad hästi hakkama, on asi õpetajas. Eelmisel aastal said lapsed samas aines hästi hakkama, nüüd ei saa. Ja kui samal õpetajal on mitu ainet, mida ta on andnud ja tal on alati täpselt samad probleemid, siis on õpetajas asi. Ei ole alati lapsed süüdi. Ja sinusugune võikski sealt koolist jalga lasta, kui oled selline lastevihkaja. Kahjuks on koolid selliseid õelaid tädisid ja onusid täis.
niisiis, “koolid on selliseid õelaid tädisid ja onusid täis” ja las siis jäädagi nii? ei ole meil vaja motiveeritumaid, parema erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega inimesi kooli?
ja veel parem oleks, kui üldse kedagi klassi ees lapsi kiusamas ei olek, eks! või käiks lapsevanemad tunde andmas, et üldse midagigi toimuks.
Ütlesin juba, et see õpetaja ei paku mingeid konsultatsioone, sellest üldse hakkaski ju jutt pihta. Aga sinusugune teab ikka paremini asja.
kas võib olla, et see õpetaja ongi teie koolis nn tühje auke täitmas? täitsa võimalik, et järeleaitamine ei ole tehtud tema ülesandeks.
mu tuttav pensionil lasteaiaõpetaja käib niimoodi kutse peale tööl ja tema roll on tõesti toimetada selles või teises rühmas mingi aeg, igasuguste muude kaasnevate asjadega tegelemist kokkuleppes ei ole.
niisiis, “koolid on selliseid õelaid tädisid ja onusid täis” ja las siis jäädagi nii? ei ole meil vaja motiveeritumaid, parema erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega inimesi kooli?
Kas mina olen öelnud seda, et pole vaja? On vaja küll. Ja peakski tulemustest ka sõltuma see palk. Siin väideti, et õpetajad on kõik head, ainult lapsed on tobud, kes ei õpi ja millestki aru ei saa. Minu väide on, et on ka hulgaliselt halbu õpetajad, kes ei peaks sama palju palka saama kui head õpetajad.
Milline on see mõni teine magistrikraadi eeldav amet, kus saab vähem palka kui õpetajad saavad? Õpetajatelt nimelt nõutakse magistrikraadi ja kutset. Usun, et küllap mõned ametid leiduvad, aga tõesti võiks siis siia nimekirja tekitada ja võrrelda ka näiteks töökoormust.
Ca pooltes riigiametites saavad kõrgharidust nõudvatel erialadel töötavad spetsialistid õpetajatest vähem palka. Tööpäev 8 tundi ja sageli tehakse ületunde, mida ei tasustata.
Mitte ainult kõrgharidus mingil alal, vaid ainealane + pedagoogiline kõrgharidus.
Mõnes riigiametis on küll kõrghariduse nõue, aga see ei pea olema alati isegi ametialane.
niisiis, “koolid on selliseid õelaid tädisid ja onusid täis” ja las siis jäädagi nii? ei ole meil vaja motiveeritumaid, parema erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega inimesi kooli?
Kas mina olen öelnud seda, et pole vaja? On vaja küll. Ja peakski tulemustest ka sõltuma see palk. Siin väideti, et õpetajad on kõik head, ainult lapsed on tobud, kes ei õpi ja millestki aru ei saa. Minu väide on, et on ka hulgaliselt halbu õpetajad, kes ei peaks sama palju palka saama kui head õpetajad.
mida sa mõtled, kui ütled “palk peaks sõltuma tulemustest”? kas jutt on hinnetest või õpilaste teadmistest?
kui esimene, kas sa ei näe siin ohtu, et head hinded pannakse lihtsalt niisama, et tulemus hea paistaks. kui teine, siis võib tekkida olukord, et aeglasema taipamisega lapsi eriti õpetada ei taheta. või, et neid lapsi jäävad õpetama need, kes parematele kohtadele ei pääse. ehket, mis sinu vaatenurgast teisiti saak olema?
On olemas tasemetestid ja riigieksami hinded. See muidugi ei näita midagi, mida seesama õpetaja lastele hindeks laob. Ei tea, kuidas selline jabur idee sulle pähe tuleb üldse. Ka vanemate pidev kaebamine peaks ka olema natuke ohumärk õpetaja puhul, sest üldiselt tehakse seda ikkagi viimases hädas.
On olemas tasemetestid ja riigieksami hinded. See muidugi ei näita midagi, mida seesama õpetaja lastele hindeks laob. Ei tea, kuidas selline jabur idee sulle pähe tuleb üldse. Ka vanemate pidev kaebamine peaks ka olema natuke ohumärk õpetaja puhul, sest üldiselt tehakse seda ikkagi viimases hädas.
minu arvates on jah jutt, et õpetaja palk võiks tulemustest sõltuda, jaburavõitu.
olgu, ei räägi jooksvatest kontrolltööde hinnetest, ehkki just selle üle siin praegu kurdetakse.
räägime tasemetöödest ja riigieksamite tulemustest, ehk siis sellest, mida eelmises kommentaaris nimetasin õpilaste tegelikeks teadmisteks.
Mõnes riigiametis on küll kõrghariduse nõue, aga see ei pea olema alati isegi ametialane.
Mõni selline amet kindlasti on, aga enamasti eeldatakse ka riigiametis erialast haridust. Inglise kleele õpetaja nüüd vaevalt et vee-spetsialistiks või kehalise kasvatuse õpetaja patendiametnikuks sobib.
Milline on see mõni teine magistrikraadi eeldav amet, kus saab vähem palka kui õpetajad saavad? Õpetajatelt nimelt nõutakse magistrikraadi ja kutset. Usun, et küllap mõned ametid leiduvad, aga tõesti võiks siis siia nimekirja tekitada ja võrrelda ka näiteks töökoormust.
Ca pooltes riigiametites saavad kõrgharidust nõudvatel erialadel töötavad spetsialistid õpetajatest vähem palka. Tööpäev 8 tundi ja sageli tehakse ületunde, mida ei tasustata.
Ma ise töötan riigiametis ja töökuulutuses oli tõesti kirjas, et eeldatakse kõrgharidust. Kuid kõrgharidus on tänapäeval bakalaureusekraad, mitte magistrikraad. Ja vaatamata sellele, mis töökuulutuses kirjas, kandideerib meile ikka ka kõrghariduseta inimesi ning ausalt, see ei ole takistuseks, kui inimesel on vajalikud oskused olemas. Tavaliselt on neil siiski õpingud ülikoolis pooleli või katkenud, aga ametlikult neil kõrgharidust siis pole.
Ja veel: minu tööga sarnastel ametikohtadel algab palk umbes praegusest õpetaja miinimumpalgast. Meie asutuses on ka madalamapalgalisi ametikohti, kuid nendes üheski kõrgharidust ei eeldata. Ja samuti on asutuses ametikohti, kus nõuded haridustasemele on samad kui minu ametikohale, kuid palgad algavad 1800-1900 juurest. Nendes eeldatakse kõrgharidust teatud erialadel (magistrikraadiga kandidaatidel on eelis) ja samuti eeldatakse kindlaid oskuseid. Ma ise teenin samuti päris märkimisväärselt rohkem kui õpetajate alampalk.
Tasustamata ületunnitöö on ebaseaduslik ja meie asutuses saab ületunnitöö tegemisel kas tasustatud vabasid päevi (tavaliselt) või lisatasu. Viimati veel kevadel oli tervele asutusele infotund, kus selgitati täpselt kuidas ületunnitöö puhul tuleb käituda ja rõhutati, et lisatasu või vabad päevad tuleb esiteks ette kokku leppida (töötaja ei pea ületunnitööga üldse nõustumagi!) ja teiseks peab kokkulepitud lisatasu või vabad päevad kätte saama mõistliku aja jooksul, soovituslikult järgmise kuu-paari jooksu.
Mul pole seda kunagi olnud, et poolel klassil oleks kontrolltööd kahed. Aga on olnud õpilasi, kes lihtsalt ei huvitu õppimisest. Mõni käib koolis seepärast, et saab süüa, on soe ruum kus olla ja kaasõpilastest seltskond on ka. Olen selliseid isegi käekõrval konsultatsioonitundi vedanud, et ometi õpilane natukenegi edeneks ja saaks kuidagi oma kolmekese kätte. Oi, nad punnivad vastu! Aga neil on kohustus koolis käia kuni vanus täis tiksub. On olnud juhtumeid, kus KOV lastekaitsetöötaja on käinud õpilast kodust kooli meelitamas. Üks ei tahtnud voodist väljagi tulla. Keelitas ema, keelitas lastekaitsetöötaja, aga laps (teismeline juba) jäigi voodisse. Kõik. See konkreetne õpilane, kui ta kooli ilmus ja parasjagu ei lollitanud, siis keelitamise peale sai ta mingeid töid tegema pandud (kasvõi suuliselt) ja minu aines sai ta piisavad hinded kätte. Tema polnud iseenesest vähevõimekas, tema probleemid olid mujal.
Aga kui on selline kombinatsioon, et pole õppimisest huvitatud ja võimed on piiripealsed psühhiaatrilt mingi diagnoosi saamiseks, siis seisa või pea peal, kui ta suures klassis “õpib” (istub, heal juhul), siis ei edene ta kuidagi. Psühhiaatrid on teinekord ka väga ettevaatlikud ja piiripealsel juhtumil pigem ei pane diagnoosi. Rajaleidja omakorda siis leiab, et ei ole ikkagi nii suur erivajadus, et vajaks lihtsustatud õppeprogrammi või väiksemas grupis õppimist. Ja siis polegi õpetajal midagi teha, õpilane ei edene ega hakkagi edenema.
Mis kolmandast Eestist sa oma postituse esimeses lõigus räägid? Kus sellised kaasused eksisteerivad? Ulme.
Kusjuures, ei ole tingimata kolmas Eesti. Kui õigesti mäletan, siis selle noormehe ema ja kasuisa olid korralikult tööl käivad inimesed ja vaesus ega sõltuvused neil probleemiks polnud. Minuteada oli seal peres vaid üks laps ja nad olid enne kasuisa lisandumist tükk aega kahekesi elanud. Spekuleeriti, et lapsele ei sobi kasuisa. Aga kohalikust kolleeg teadis rääkida, et see laps oli olnud juba lasteaias probleemse käitumisega. Ma ei ole psühhiaater, aga mulle näis, et tal oli teatud psühhiaatriline eripära. Psühhiaatrite juures ta käis, aga selles ajaks kui mina sealt koolist lahkusin, ta diagnoosi saanud ei olnud.
Teist või kolmandat Eestit oli ka. Igasuguseid oli. Usun, et üsna sarnase pildi leiab paljudest Eesti maakoolidest (ei olnud väike maakool, ca 150 õpilast) ja linnakoolidestki.
0
0
Please wait...
Postitas:
Kägu
19.11.2023 16:18
See viimane näide on pigem erand. Sotsiaalvaldkonna spetsialistid, raamatukogutöötajad, kultuuri ja noorsootööga seotud spetsialist saavad 1200, erialane kõrgharidus on nõutud. Pead teadma seadusi ja valdkonnatöö nüansse, kõrgem palk on vb ehitusspetsialistil,majanduse või õiguse alal nn riigitööl. Mingid tavalised asjapulgad tervise v töötukassas saavad 1500, aga kõrgharidus valdkonnas on nõutud. Riigipalk on pikk ja peenike, osakonnajuhid saavad head tasu, töömesilased mitte. Vaadake avalikke tööpakkumisi, näete, mis magister maksab.
Õpetaja on nende eelpool nimetatute kõrval sageli lihtsalt keskpärane rumal naine, kes mujale peale peda sisse ei saanudki. Ja nüüd undab oma kõrgest kvalifikatsioonist. Tlü toodab ju tonnide kaupa lolle.
Hmm, huvitav hinnang TLÜ kohta. Kuna TLÜ tootvat lolle, siis miks seda riigi raha eest ülal pidada? Äkki paneks kinni? Vähemalt need erialad, kus neid lolle toodetakse.
Palju õpetajaid tuleb ka TÜst. Kas see toodab ka lolle? Paneme aga kinni, pole meile neid hobusevargakoole tarvis?
0
-2
Please wait...
Postitas:
Kägu
19.11.2023 16:57
Tegin CV.ee lahti ja leidsin tõesti ühe kuulutuse, kus on kirjas, et magistrikraad on soovituslik (võib olla omandamisel) ja palk on madalam kui õpetajal: looduskasutuse spetsialist.
Kõrgharidust eeldavaid tööpakkumisi avalikus sektoris, kus palk on madalam kui õpetajal, on muidugi veel, kuid ei leidnud teisi, kus tahetaks magistrikraadi.
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid, raamatukogutöötajad, kultuuri ja noorsootööga seotud spetsialist saavad 1200, erialane kõrgharidus on nõutud
Nendes ametites ei nõuta ju magistrikraadi. Kultuuritöötajate miinimumpalk peaks 2023. aastal olema 1600 eurot. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide töökuulutustes oli palgaks pigem samuti 1600 eurot. See on jah madalam kui õpetajate miinimumpalk praegu. Aga veelkord, õpetajatel peab olema magistrikraad ja kutse. Mu teada on väljatoodud ametid (sotsiaaltöötajad, raamatupidajad) üldse kõige madalamalt tasustatud avaliku sektori ametikohad, kus tahetakse kõrgharidust.
+5
0
Please wait...
Postitas:
Kägu
19.11.2023 16:59
Ilmselt peaks mõtlema dubleerivate õppekavade kaotamisele.
Kui ülikoolid tõsiselt kandidaate valivad, muutub pilt paremaks. Aga aastaid astusid õpetajaks õppima nõrgad ja keskpärased, sekka mõned kutsumust kuulavad. Vaatan oma laste koolis just neid 35-55 vanuses Erialase Haridusega Kvalifitseeritud Pedagooge…ja nutta tahaks. Tõstame palka, vegeteerivad edasi, ära ajada pole ju põhjust. Tunnid antud, asi korras.
Õpetaja ei vastuta kunagi sita töö eest.
+4
-4
Please wait...
Postitas:
Kägu
19.11.2023 17:01
Baka tänapäeval on lõpetamata kõrgem.
Magister on korralik kõrgharidus.
Bakasid ei tohiks üldse kusagile ligi lasta peale oskustöö
Ilmselt peaks mõtlema dubleerivate õppekavade kaotamisele.
Kui ülikoolid tõsiselt kandidaate valivad, muutub pilt paremaks. Aga aastaid astusid õpetajaks õppima nõrgad ja keskpärased, sekka mõned kutsumust kuulavad. Vaatan oma laste koolis just neid 35-55 vanuses Erialase Haridusega Kvalifitseeritud Pedagooge…ja nutta tahaks. Tõstame palka, vegeteerivad edasi, ära ajada pole ju põhjust. Tunnid antud, asi korras.
Õpetaja ei vastuta kunagi sita töö eest.
Aga mõtleme siis hetkeks, miks on tahtjaid vähe?
Mina pakun, et töö raske , palk väike, koormus suur ning lapsevanemad ja kaaskodanikud aina irisevad.
Mina arvan, et jah, viga pole õpetajas, vaid mõtled oma kõva peaga ohmule kuldse kuu selga. Või on tegu tõsiste käitumisprobleemidega. Õpeta oma last ise, vaata, kui lihtne on teda keskenduma ja taipama saada.
Kolmandat korda ütlen: kui tegemist oleks ainult minu ohmuga ja mu laps oleks kõigis ainetes saamatu, siis võiks süüdistada minu last. Kui ühes aines on üle poolte lastest kahed, kes kõigis teistes ainetes saavad hästi hakkama, on asi õpetajas. Eelmisel aastal said lapsed samas aines hästi hakkama, nüüd ei saa. Ja kui samal õpetajal on mitu ainet, mida ta on andnud ja tal on alati täpselt samad probleemid, siis on õpetajas asi. Ei ole alati lapsed süüdi. Ja sinusugune võikski sealt koolist jalga lasta, kui oled selline lastevihkaja. Kahjuks on koolid selliseid õelaid tädisid ja onusid täis.
Oi, selgeltnägija, ma pole kunagi koolis töötanud. Olen hoopis muul etialal ja kolme koolis hästi hakkama saavad lapse ema.
Milline on see mõni teine magistrikraadi eeldav amet, kus saab vähem palka kui õpetajad saavad? Õpetajatelt nimelt nõutakse magistrikraadi ja kutset. Usun, et küllap mõned ametid leiduvad, aga tõesti võiks siis siia nimekirja tekitada ja võrrelda ka näiteks töökoormust.
Ca pooltes riigiametites saavad kõrgharidust nõudvatel erialadel töötavad spetsialistid õpetajatest vähem palka. Tööpäev 8 tundi ja sageli tehakse ületunde, mida ei tasustata.
Mitte ainult kõrgharidus mingil alal, vaid ainealane + pedagoogiline kõrgharidus.
Mõnes riigiametis on küll kõrghariduse nõue, aga see ei pea olema alati isegi ametialane.
Ära nüüd hulluks ka mine. Tallinna Ülikoolis pedagoogika eriala lõpetada on kõige lihtsam valik üldse. Naljategemine. Kes mujale kardavad minna, lähevad sinna, et oleks ikka paber taskus.
Mul pole seda kunagi olnud, et poolel klassil oleks kontrolltööd kahed. Aga on olnud õpilasi, kes lihtsalt ei huvitu õppimisest. Mõni käib koolis seepärast, et saab süüa, on soe ruum kus olla ja kaasõpilastest seltskond on ka. Olen selliseid isegi käekõrval konsultatsioonitundi vedanud, et ometi õpilane natukenegi edeneks ja saaks kuidagi oma kolmekese kätte. Oi, nad punnivad vastu! Aga neil on kohustus koolis käia kuni vanus täis tiksub. On olnud juhtumeid, kus KOV lastekaitsetöötaja on käinud õpilast kodust kooli meelitamas. Üks ei tahtnud voodist väljagi tulla. Keelitas ema, keelitas lastekaitsetöötaja, aga laps (teismeline juba) jäigi voodisse. Kõik. See konkreetne õpilane, kui ta kooli ilmus ja parasjagu ei lollitanud, siis keelitamise peale sai ta mingeid töid tegema pandud (kasvõi suuliselt) ja minu aines sai ta piisavad hinded kätte. Tema polnud iseenesest vähevõimekas, tema probleemid olid mujal.
Aga kui on selline kombinatsioon, et pole õppimisest huvitatud ja võimed on piiripealsed psühhiaatrilt mingi diagnoosi saamiseks, siis seisa või pea peal, kui ta suures klassis “õpib” (istub, heal juhul), siis ei edene ta kuidagi. Psühhiaatrid on teinekord ka väga ettevaatlikud ja piiripealsel juhtumil pigem ei pane diagnoosi. Rajaleidja omakorda siis leiab, et ei ole ikkagi nii suur erivajadus, et vajaks lihtsustatud õppeprogrammi või väiksemas grupis õppimist. Ja siis polegi õpetajal midagi teha, õpilane ei edene ega hakkagi edenema.
Mis kolmandast Eestist sa oma postituse esimeses lõigus räägid? Kus sellised kaasused eksisteerivad? Ulme.
Kusjuures, ei ole tingimata kolmas Eesti. Kui õigesti mäletan, siis selle noormehe ema ja kasuisa olid korralikult tööl käivad inimesed ja vaesus ega sõltuvused neil probleemiks polnud. Minuteada oli seal peres vaid üks laps ja nad olid enne kasuisa lisandumist tükk aega kahekesi elanud. Spekuleeriti, et lapsele ei sobi kasuisa. Aga kohalikust kolleeg teadis rääkida, et see laps oli olnud juba lasteaias probleemse käitumisega. Ma ei ole psühhiaater, aga mulle näis, et tal oli teatud psühhiaatriline eripära. Psühhiaatrite juures ta käis, aga selles ajaks kui mina sealt koolist lahkusin, ta diagnoosi saanud ei olnud.
Teist või kolmandat Eestit oli ka. Igasuguseid oli. Usun, et üsna sarnase pildi leiab paljudest Eesti maakoolidest (ei olnud väike maakool, ca 150 õpilast) ja linnakoolidestki.
No kui tegu ongi erivajadusega lapsega, siis milleks sellist näidet tuua? Terve laps saab kenasti hakkama.
Mis kolmandast Eestist sa oma postituse esimeses lõigus räägid? Kus sellised kaasused eksisteerivad? Ulme.
Kusjuures, ei ole tingimata kolmas Eesti. Kui õigesti mäletan, siis selle noormehe ema ja kasuisa olid korralikult tööl käivad inimesed ja vaesus ega sõltuvused neil probleemiks polnud. Minuteada oli seal peres vaid üks laps ja nad olid enne kasuisa lisandumist tükk aega kahekesi elanud. Spekuleeriti, et lapsele ei sobi kasuisa. Aga kohalikust kolleeg teadis rääkida, et see laps oli olnud juba lasteaias probleemse käitumisega. Ma ei ole psühhiaater, aga mulle näis, et tal oli teatud psühhiaatriline eripära. Psühhiaatrite juures ta käis, aga selles ajaks kui mina sealt koolist lahkusin, ta diagnoosi saanud ei olnud.
Teist või kolmandat Eestit oli ka. Igasuguseid oli. Usun, et üsna sarnase pildi leiab paljudest Eesti maakoolidest (ei olnud väike maakool, ca 150 õpilast) ja linnakoolidestki.
No kui tegu ongi erivajadusega lapsega, siis milleks sellist näidet tuua? Terve laps saab kenasti hakkama.
Sest see laps õppis tavaklassis ja tavaprogrammi alusel. Erivajadusega lapsi jagub sisuliselt igasse klassi, mõnes on neid isegi rohkem kui paar. Võiksin veel igasuguseid huvitavaid näiteid erinevatest õpilastest tuua, aga läheb teemast välja.
