Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )

Teema: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Postitas:
Kägu

Loodan, et siin on ehk mõni inimene, kel sarnane kogemus või oskab ehk veidi nõu anda. Mure nimelt selles, et oma õpingutest tulenevalt olen ma kohustatud andma lähiajal oma esimesed loengud üliõpilastele. Mul ei ole mitte midagi loengute ettevalmistamise või eksamitööde hindamise vmt-ga, kuid minu jaoks on täiesti ületamatu probleem suure publiku ees esinemine. Oma konverentsiettekanded jmt teen kõik \”suure surmaga\”ära nagu transis, mõte on kinni jooksnud, hing pitsitab, näost lapiline jai se higine. Nüüd siis pean andma üliõpilastele loenguid 2 X 1,5 h järjest!!! Mul on täiesti paaniline hirm selle ees!! See ei ole ju 10-20 minutit konkreetset ettekannet, vaid pean olema autoriteet nende inimeste jaoks. Nagu öeldud – ei kannata ma üldse avalikku esinemist ja teiseks – ma ei tunne ennast ka absoluutselt kindlalt õppejõu rollis, ei ole 100% kodus loetavalt teemal, kardan, et esitatakse küsimusi, millele ma vastata ei oska või teen end mõnel muul moel lolliks. Ma saan aru, et see asi peaks paranema kogemusega, kuid mul on esimesed korrad alles ees ja ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma selle üle élan:(

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

mina tegin selle asja ära xanaxi abil.nõrgemad retseptivabad rahustid ei aidanud. küsi perearstilt xanaxi retsepti. ma arvan, et xanaxi võtmist tuleb ka eelnevalt \”harjutada\”,mitte,et loengus nüüd esimest korda. peaksid enne teadma saama,kui rahustavalt rohi sulle mõjub.
lisaks mängisin ma loengu omaette kodus läbi,alguse,lõpu,kujutasin ette,mida küsida võidakse ja vastasin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Pane väike konjak hinge alla enne… no problemo!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Aga ehk käid mõnes loengus enne kus sama grupp osaleb ja näed ära, milliste inimestega on tegu? Bakalaureuseõppe tudengeid pole küll vaja karta, nad noored ja veel eriti nagunii ei oska kindlatel teemaldel kaasa rääkida. Magistriõppe tudengitega on teine asi, paljud juba töötavad samal alal, mida õpivad ja nendega pigem võib tekkida huvitav arutelu ja diskussioon. Samas mina sinuasemel ennast tutvustades ka mainiks ära, et see on mu esimene kogemus õppejõuna. Siis tudengid oskavad sellega ka arvestada:)
Nõu tasub küsida ka vanematelt kolleegidelt kasvõi tetaud gruppide kohta, keda õpetama asud. Et millised inimesed, millised tüüpküsimused jne. Saad paremini ettevalmistada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

kõigepealt hinga sügavalt sisse ja praagi sõna autorieet koheselt mõtetest ja loengu andmisest välja. hakkas ju kergem!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Kuna ma olen suhteliselt unetu inimene, siis xanaxit vahel harva ka võtnud uinumise eesmärgil – seega teades seda rahusti toimet endal, kardan, et muutun ehk liiga uimaseks.

Konjakitrikki olen tegelikult mõnel esinemisel proovinud ja ta veidi tõesti leevendab, kuid ega ta muidugi täielikku vabanemist ei tekita. Aga ma olen ikka mõelnud, et päris hull lugu, kui alko lõhna levima hakkab…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina tegin selle asja ära xanaxi abil.nõrgemad retseptivabad rahustid ei aidanud. küsi perearstilt xanaxi retsepti. ma arvan, et xanaxi võtmist tuleb ka eelnevalt \”harjutada\”,mitte,et loengus nüüd esimest korda. peaksid enne teadma saama,kui rahustavalt rohi sulle mõjub.
lisaks mängisin ma loengu omaette kodus läbi,alguse,lõpu,kujutasin ette,mida küsida võidakse ja vastasin.[/tsitaat]

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Jah, ma olen veidi ka vanemate kolleegidega arutanud ja grupi kohta uurinud. Ausalt öeldes ei julge ka varem neid vaatama minna, äkki sellega mõtlen endale veel mingid hirmud juurde.
Hull lugu on, et tegu on avatud ülikooli õppijatega, mis tähendab, et osa inimesi on ilmselt must endast vanemadki…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga ehk käid mõnes loengus enne kus sama grupp osaleb ja näed ära, milliste inimestega on tegu? Bakalaureuseõppe tudengeid pole küll vaja karta, nad noored ja veel eriti nagunii ei oska kindlatel teemaldel kaasa rääkida. Magistriõppe tudengitega on teine asi, paljud juba töötavad samal alal, mida õpivad ja nendega pigem võib tekkida huvitav arutelu ja diskussioon. Samas mina sinuasemel ennast tutvustades ka mainiks ära, et see on mu esimene kogemus õppejõuna. Siis tudengid oskavad sellega ka arvestada:)
Nõu tasub küsida ka vanematelt kolleegidelt kasvõi tetaud gruppide kohta, keda õpetama asud. Et millised inimesed, millised tüüpküsimused jne. Saad paremini ettevalmistada.[/tsitaat]

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
delta

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Hmm…olen olnud samas rollis, ent selle vahega, et naudin esinemisi ja ennekøike kui tekib vestlus.

Ent sulle:

1) Esimesel loengul tutvusta ennast ja lisa mingi fakt enda kohta, mis avaks sind inimesena (loob pingevabama øhkkonna reeglina ja tekitab tudengites huvi ning vøtab eelarvamusi maha).
Samuti maini, et see on sinu esimene loeng, see vøtab vøimalikku pinget maha.

See ei væhenda sinu autoriteeti nende silmis – oled sina ju øppejøud ja nemad tudengite rollis, vøimuhierarhia ei muutu.

2) Oled sa tæhele pannud, et øppejøud justkui suhtleks køigi tudengitega personaalset (juhul kui nad paaniliselt teksti maha ei loe)? Sagedane nipp, mida kasutatakse on valida yks tugipunkt tagaseinas, inimeste peadest natuke kørgemal, kui vaja keskendumisel abi, siis vaata sinna. Sest kogenematul esinejal vøib pilk hakata ekslema auditooriumis ja vøib tekitada ebakindlust, eriti kui loengu sisu ei ole lemmikteema vøi eelnevalt væga tuttav.

3) Teadlasena ei ole see ilmselt su esimene ega ka viimane esinemine, kursuse keskel vøi løpul, tee kysimustik tudengitele tagasiside kohta, selle tulemusi saad hiljem edukalt enda arenemiseks kasutada ning seegi væhendab tulevikus esinemishirmu.

Isiklikult tunnen, et see on vajalik.
Ma ei tea, kas Eestis tehakse øppejøu evalueerimist, nt. Norras tehakse, see on anonyymne, aga kohustuslik kysimustik øppejøu ja øpetatava aine sisukuse kohta. Seda hiljem analyysitakse.

4) Klassikaline viis ebameeldiva vøi tundmatu kysimuse puhul – \” væga hea kysimus…, \”huvitav kysimus,….
kas vøiksid tæpsustada, mida siinkohal silmas pead.. jne. Nii vøidad møned væærtuslikud sekundid endale lisa-aega.

5) Sea kindlad raamid tudengitele loengutest/praktikumidest osavøtule, kui mitu % loengutest peab kohal olema, et pææseda eksamile.

6) Viimane, ent mitte væhetæhtis on ennast kehtestada riietuse abil. Valid teadlikult, vastavalt eesmærgile (røhutada nt. oma autoriteeti) pykskostyyymi vøi kostyymi, mis sobib sinu stiiliga (ka neid on erinevaid) ning mugavad, ent kvaliteetsed jalanæud.

Loodan, et sul oli natukenegi abi neist punktidest.
Me køik teeme elus asju esimest korda ja sageli mitte ainult esimest korda, vaid ka korduvalt. Peab pyydma teha asjadest, millest meil ei ole pææsu, vaid væhem ebamugavaid:).

Usun, et jææd ellu oma hirmudele vaatamata:), vøiksid siia teada anda, kuidas sul læinud on!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Suurepärased ja sisukad ettepanekud! Suur tänu!

[small]delta kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hmm…olen olnud samas rollis, ent selle vahega, et naudin esinemisi ja ennekøike kui tekib vestlus.

Ent sulle:

1) Esimesel loengul tutvusta ennast ja lisa mingi fakt enda kohta, mis avaks sind inimesena (loob pingevabama øhkkonna reeglina ja tekitab tudengites huvi ning vøtab eelarvamusi maha).
Samuti maini, et see on sinu esimene loeng, see vøtab vøimalikku pinget maha.

See ei væhenda sinu autoriteeti nende silmis – oled sina ju øppejøud ja nemad tudengite rollis, vøimuhierarhia ei muutu.

2) Oled sa tæhele pannud, et øppejøud justkui suhtleks køigi tudengitega personaalset (juhul kui nad paaniliselt teksti maha ei loe)? Sagedane nipp, mida kasutatakse on valida yks tugipunkt tagaseinas, inimeste peadest natuke kørgemal, kui vaja keskendumisel abi, siis vaata sinna. Sest kogenematul esinejal vøib pilk hakata ekslema auditooriumis ja vøib tekitada ebakindlust, eriti kui loengu sisu ei ole lemmikteema vøi eelnevalt væga tuttav.

3) Teadlasena ei ole see ilmselt su esimene ega ka viimane esinemine, kursuse keskel vøi løpul, tee kysimustik tudengitele tagasiside kohta, selle tulemusi saad hiljem edukalt enda arenemiseks kasutada ning seegi væhendab tulevikus esinemishirmu.

Isiklikult tunnen, et see on vajalik.
Ma ei tea, kas Eestis tehakse øppejøu evalueerimist, nt. Norras tehakse, see on anonyymne, aga kohustuslik kysimustik øppejøu ja øpetatava aine sisukuse kohta. Seda hiljem analyysitakse.

4) Klassikaline viis ebameeldiva vøi tundmatu kysimuse puhul – \” væga hea kysimus…, \”huvitav kysimus,….
kas vøiksid tæpsustada, mida siinkohal silmas pead.. jne. Nii vøidad møned væærtuslikud sekundid endale lisa-aega.

5) Sea kindlad raamid tudengitele loengutest/praktikumidest osavøtule, kui mitu % loengutest peab kohal olema, et pææseda eksamile.

6) Viimane, ent mitte væhetæhtis on ennast kehtestada riietuse abil. Valid teadlikult, vastavalt eesmærgile (røhutada nt. oma autoriteeti) pykskostyyymi vøi kostyymi, mis sobib sinu stiiliga (ka neid on erinevaid) ning mugavad, ent kvaliteetsed jalanæud.

Loodan, et sul oli natukenegi abi neist punktidest.
Me køik teeme elus asju esimest korda ja sageli mitte ainult esimest korda, vaid ka korduvalt. Peab pyydma teha asjadest, millest meil ei ole pææsu, vaid væhem ebamugavaid:).

Usun, et jææd ellu oma hirmudele vaatamata:), vøiksid siia teada anda, kuidas sul læinud on!
[/tsitaat]

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Sul on liiga kõrged nõudmised endale.

Valmista loeng korralikult ette. Planeeri, mida räägid ja umbes kui kaua. Ära arva, et algul tuleb iseenesest, keskendugi algul sisule. Võid proovida ka arutelusid planeerida. Kui keegi midagi küsib, siis diskussiooni õhutada – see teeb loengu huvitavamaks.

Valmista kursus korralikult ette. Anna alguses teada nõuded ja pea neist kinni. Nõudeid ära tee liiga karme ega liiga lõtvu. Samuti mitte selliseid, kus sul endal on liiga palju tööd – nt kui teed iga kord põhjaliku kodutöö 50 tudengile, siis parandamise kätte kõnged. Eksamilepääsu tingimused ja eksami läbimise tingimused pane kohe paika.

Unusta ära autoriteet olemise mured jms pseudojura. Autoriteet oled, kui sul on loogiliselt ülesehitatud kursus, selged loengud ja selged arvestusnõuded. Jama on siis, kui õppejõud õieti ei tea isegi, mis tudengitest tahab ja tudengid siis peavad siplema ja möllama.

Mulle ka ei meeldi esinemine. Aga loenguandmist ma esinemisena väga ei võtnudki. Minu meelest palju hullem on teha 10-15min konverentsiettekanne kui 1-1.5h loengut.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Avatud ülikoolisse tuleb tõsiselt suhtuda, need ju praktiseerivad õppijad ja neil on kindlasti küsimusi. Kui ei tea, siis ütledki, et pead uurima – ja siis uurid ja räägid järgmisel korral. Siiras tunnistus, et sa hetkel ei tea peaks kõik relvituks tegema.
Minul on avatud ülikooli õppijana ka üks kogemus noore õppejõuga – halb kogemus. Selles mängis peamist rolli tehnika – nimelt rääkis esineja mikrofoni ning tema hääl oli kohutavalt kile ning mikker väga vali – väga õudne oli kuulata seda kriiskamist. Kuulajad muutusid selgelt närviliseks ja kuigi õppejõule öeldi, et on liiga kõvasti, ta kas ei saanud aru või ei osanud midagi teha – aga ka ei öelnud, et ta ei oska, lasi lihtsalt edasi. See oli kole ja seda esinejat ei taha ma iial kuulda enam – õnneks oli ta ainult asendaja. Siit moraal – tegele tehnikaga, tee omale asi selgeks, et sa ei hakka roomama ja otsima, kust juhe seina käib või kust hääletugevust saab muuta.
Esinemishirm on väga levinud, aga see tõesti väheneb kogemusega – ja ka kompetentsuse kasvuga. Tee omale teema nii selgeks kui saad, siis tunned end kindlamini. Mäletan oma esimest esinemist tähtsate juhtide ees, tundsin end rumalana ja kartsin väga. Praegu võiksin küll rääkida nii mõndagi kui tean, et valdan teemat.
Soovitus minna tudengeid üle vaatama on minu meelest asjakohane, kuigi päris loengusse ei istuks – nad ju tunneks su pärast ära ja mõtleks, et mida sa seal passisid. Käi lihtsalt enne loengut mõnest nende auditooriumist läbi ja saad väärtusliku teadmise, mida oodata. Isegi kui tegu on ebameeldiva emotsiooniga, mida sealt saad, oskad end siiski ette valmistada – näiteks kui näed, et on lärmakas seltskond.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mina olen täpselt samasugune, täielik foobia avaliku esinemise ees. Oma magistritöödki ei saanud muud moodi kaitstud, kui sisuliselt lugesin kõne pea maas paberilt maha (teised kõik rääkisid peast) ja küsimuste ajal oli kökkmökk, õnneks sain ikka läbi. Õnneks ei pea ma kuskil loenguid andma hakkama – oeh 🙂

Sulle aga palju jõudu, loodetavasti saad siit häid nõuandeid ja hästi hakkama!

Kuskilt filmist jäi meelde selline nõuanne kõnepidajale, et võtta näpu vahele mingi väike ese, näiteks kirjaklamber ja seda siis mudida rääkimise ajal, pidavat ka rahustama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Suured tänud kõigile asjalike ja heatahtlike soovituste eest. Ausalt öeldes, ei osanud väga lootagi, et siit foorumist nii palju häid mõtteid saan. Aitäh!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mul ka sama lugu, vihkan avalikke esinemisi. Mul on see probleem, et olen pika juhtmega. Kirjalik suhtlus ja kirjalikud tööd, kus saan rahulikult mõelda, teen lõdvalt maksimumi peale ära, aga otse suhtlemises kui midagi küsitakse, jookseb juhe kokku ja alles hiljem tuleb see õige vastus pähe, aga ma ei saa ju küsijale öelda, et oodaku 5 minutit, kuni ma mõtlen mida ja kuidas vastata. Lihtsalt katastroof!

Lastes tuleks maast madalast esinemisharjumus sisse harjutada, koos sellega kasvab ka enesekindlus. Minu lapsepõlves oli NL ja siis oma peaga mõelda ei tohtinud, seega lapsed olid koolis passiivsed kuulajad.

Please wait...
Postitas:
tripsutipsukas

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Võta kuulajaid kui partnereid. Sul on suurepärane võimalus rääkida tarkade ja õppimishuviliste inimestega. TUtvusta ennast ja küsi ka kuulajate kohta, millega nad tegelevad, kuidas nad varem selle temaatikaga on kokku puutunud. Võta eesmärgiks muuta see mida sa teed meeldivaks vestluseks tarkade inimestega, teadmiste jagamiseks mitte teadmiste andmiseks. Täiesti märkamatult võid sellisel juhul sulada ise lektorina- sest saad tagasisidet, positiivseid ja huvitavaid pilke, mis sinu hirmu lahustavad. Nagu ise ütled et ajus tekib kramp- tekibki seetõttu et lähed teksti edasi andma, muretsed kas järgmine lause tuleb meelde. Kui lähed vestlema siis töötavad ajus hoopis teised osad, mis kasutavad kogemust ja õpitut mida oled endasse kogunud.

Et oma koormust jagada ja õppetööd huvitavamaks muuta planeeri grupitöid, olukordi kus tudengid peavad tegema ettekandeid, olukordi kus nad saavad üksteisega ülesande raames vestelda ja siis teha teistele kokkuvõtteid. Jääb neile rohkem külge ja võtad oma õige rolli mentori ja juhendajana mitte ettelugeja rolli. Võibolla mõnes teemas kaasata esineja väljaspoolt, värskendad käsitlust ja kuulajatel on huvitav.

Stiilis tõmbame õhu sisse ja vuristame ettenäidatud teksti kiiresti maha, otsa ei vaata, jookseme kiiresti minema on kuulajate suhtes absoluutselt ebaaus. Mul on väga kahju et ülikoolid ilma igasuguse toetuseta viskavad noori õppejõutööle nagu kassipoegi vette, tulemuseks paanitsevad lektorid ja rahulolematud kuulajad. Ometi võiks ju alustada pehme üleminekuga- mentori abi, alguses ühisloengutega, koolitaja koolitusega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

siin on mitmeid häid nõuandeid juba, aga ütlen veel omalt poolt julgustuseks, et olen meeletu sotsiaalfoobik, lisaks võin vabalt punastada ka siis, kui minu auditoorium on vaid kaks inimest, sellele vaatamata olen esinenud suure hulga inimeste ees ja suutnud nad kõik ära petta, teeseldes, et tunnen end täiesti normaalselt.
esiteks ma kinnitan enesele, et närveerimine on täiesti loomulik ja enamik inimesi teeb seda, isegi kogenud esinejad.
juba esinedes lülitub aga inimene ümber ja leiab enda seest varud, millest pole tavaoludes aimugi.
mida ma ei soovita on püüe iga hinna eest muhe olla ja nalja visata, kui pole kindel, et see ka õnnestub. pisike ausus tuleb kindlasti kasuks, kui öelda kohe alguses, et olen esimest korda sellises situatsioonis ja olen veidike pabinas, siis saavad kuulajad aru ja häälestuvad toetavale re¸iimile. kõik saab korda!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mul läks paar aastat töötamist, enne kui loengule minnes pabistamine lõppes. Seejuures tudengid andsid mulle head tagasisidet ka tollal, kui ma neid veel kartsin – põhiline on mitte välja näidata, et kardad! 🙂 Valmista korralikult ette, ole lahke, aga jää oma nõudmistele kindlaks, suhtu tudengitesse inimlikult – ja kõik läheb hästi.

Üldjuhul on isegi siis, kui endale tunduvad oma teadmised poolikud, kõik tudengid siiski veel tohutu palju rumalamad 😀 ning sisukaid küsimusi, millele üldse vastata ei oska, kohtab harva. Kui nii juhtub, on mõistlik ausalt öeldagi, et ei tea, ja lubada järgmiseks korraks järele uurida (või kui järgmist korda ei tule, siis võib vastuse meilida). Mõnest raamatust või vanema kolleegi käest ikka vastuse leiad. 🙂 Aga üldiselt ole selle koha pealt rahulik – ma loen praegu näiteks sellist ainet, mis absoluutselt minu enda uurimistemaatikaga ei haaku, ja tunnen, et oma teadmised on väga pinnalised. Aga seitsme aasta jooksul, mis ma seda ainet olen lugenud (16 täispikka loengut semestris), olen ma saanud tudengitelt kokku võib-olla kolm kuni viis küsimust, millele vastamine on probleemi tekitanud. Seejuures ma julgustan kogu aeg tudengeid, et nad ikka küsiksid. Küsitakse ka, aga need on üldjuhul väga-väga-väga triviaalsed ja lihtsasti vastatavad küsimused. Neid tudengeid, kes asjast rohkem teaksid, kui kohustuslikus programmis nõutud, ja oskaksid huvitavalt küsida, on kahjuks ikka ülivähe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mul läks paar aastat töötamist, enne kui loengule minnes pabistamine lõppes. Seejuures tudengid andsid mulle head tagasisidet ka tollal, kui ma neid veel kartsin – põhiline on mitte välja näidata, et kardad! 🙂 Valmista korralikult ette, ole lahke, aga jää oma nõudmistele kindlaks, suhtu tudengitesse inimlikult – ja kõik läheb hästi.

Üldjuhul on isegi siis, kui endale tunduvad oma teadmised poolikud, kõik tudengid siiski veel tohutu palju rumalamad 😀 ning sisukaid küsimusi, millele üldse vastata ei oska, kohtab harva. Kui nii juhtub, on mõistlik ausalt öeldagi, et ei tea, ja lubada järgmiseks korraks järele uurida (või kui järgmist korda ei tule, siis võib vastuse meilida). Mõnest raamatust või vanema kolleegi käest ikka vastuse leiad. 🙂 Aga üldiselt ole selle koha pealt rahulik – ma loen praegu näiteks sellist ainet, mis absoluutselt minu enda uurimistemaatikaga ei haaku, ja tunnen, et oma teadmised on väga pinnalised. Aga seitsme aasta jooksul, mis ma seda ainet olen lugenud (16 täispikka loengut semestris), olen ma saanud tudengitelt kokku võib-olla kolm kuni viis küsimust, millele vastamine on probleemi tekitanud. Seejuures ma julgustan kogu aeg tudengeid, et nad ikka küsiksid. Küsitakse ka, aga need on üldjuhul väga-väga-väga triviaalsed ja lihtsasti vastatavad küsimused. Neid tudengeid, kes asjast rohkem teaksid, kui kohustuslikus programmis nõutud, ja oskaksid huvitavalt küsida, on kahjuks ikka ülivähe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mul oli ka kohutav hirm konverentsiettekande ees, kuna see oli esimene kord ja väga palju kuulajaid.
Valmistasin siis kõik ette, märksõnad, slaidid, ja käisin harjutamas esinemist suures ruumis, pidasin valju häälega ettekannet kappidele. Iga korraga läks olemine julgemaks. Kui esinemine oli, siis algus oli natuke rabe, kuid hiljem sain ree peale, ja kui esimene kord möödas, ei ole teine kord enam nii hirmutav.

Mina vaatasin youtubest õpetusi- kuidas pidada ettekannet 🙂 Kehakeel, ülesehitus, seal oli päris häid nippe, mis andsid enesekindlust juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Mul oli ka kohutav hirm konverentsiettekande ees, kuna see oli esimene kord ja väga palju kuulajaid.
Valmistasin siis kõik ette, märksõnad, slaidid, ja käisin harjutamas esinemist suures ruumis, pidasin valju häälega ettekannet kappidele. Iga korraga läks olemine julgemaks. Kui esinemine oli, siis algus oli natuke rabe, kuid hiljem sain ree peale, ja kui esimene kord möödas, ei ole teine kord enam nii hirmutav.

Mina vaatasin youtubest õpetusi- kuidas pidada ettekannet 🙂 Kehakeel, ülesehitus, seal oli päris häid nippe, mis andsid enesekindlust juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
zingara

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Valest otsast alustad.

Loengute keskne point ei ole mitte \”autoriteet olla\”, vaid infot edastada. Ainuke asi, millele sa peaksid mõtlema, on see, kuidas seda teavet võimalikult hästi edasi anda.

Sulle on usaldatud üks päris suur asi – 2×90 min teiste inimeste aega. Saad ju isegi aru, et mitte sina ei ole peamine. Nad ei ole seal selleks, et sinu autoriteeti imetleda, vaid selleks, et midagi teada saada (ja loodetavasti ka aeg-ajalt niipalju sähvatada, et te kõik koos natuke uusi teadmisi looksite). Sina oled \”vahend, mis teenib teadmist\”. Mitte vahend üliõpilaste jaoks (nagu ka nemad ei ole vahend sinu ego jaoks) – vaid te kõik teenite ühte ja sama asja. Ja kõik.

Kui sa midagi ei tea või mõnele küsimusele vastata ei oska, siis ei tohiks su esimene mure (ega ka teine või kolmas) olla mitte see, mida keegi sinust selle peale arvab, vaid see, kuidas vajalik asi välja uurida. Kui kohe ei tea, siis nii ütlegi. Aga pärast ära \”unusta\” ega põikle kõrvale, vaid tee asi endale selgeks ja võta see kohe järgmisel kohtumisel uuesti üles – kasvõi põgusalt, kui rohkemaks aega ei ole. Igaks juhuks pea meeles, et kui püüad end lohutada illusiooniga, et tudengid \”on niikuinii veel rumalamad\”, siis lähed raudselt rappa, sest sel juhul oled jälle täiesti valest asjast pihta hakanud.

Veel sajandat korda: it ain’t about you. Kui sa sellest aru hakkad saama, siis kaob paanika ka ära. Garanteerin. 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

[small]tripsutipsukas kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võta kuulajaid kui partnereid. Sul on suurepärane võimalus rääkida tarkade ja õppimishuviliste inimestega. TUtvusta ennast ja küsi ka kuulajate kohta, millega nad tegelevad, kuidas nad varem selle temaatikaga on kokku puutunud. Võta eesmärgiks muuta see mida sa teed meeldivaks vestluseks tarkade inimestega, teadmiste jagamiseks mitte teadmiste andmiseks. Täiesti märkamatult võid sellisel juhul sulada ise lektorina- sest saad tagasisidet, positiivseid ja huvitavaid pilke, mis sinu hirmu lahustavad. Nagu ise ütled et ajus tekib kramp- tekibki seetõttu et lähed teksti edasi andma, muretsed kas järgmine lause tuleb meelde. Kui lähed vestlema siis töötavad ajus hoopis teised osad, mis kasutavad kogemust ja õpitut mida oled endasse kogunud.

Et oma koormust jagada ja õppetööd huvitavamaks muuta planeeri grupitöid, olukordi kus tudengid peavad tegema ettekandeid, olukordi kus nad saavad üksteisega ülesande raames vestelda ja siis teha teistele kokkuvõtteid. Jääb neile rohkem külge ja võtad oma õige rolli mentori ja juhendajana mitte ettelugeja rolli. Võibolla mõnes teemas kaasata esineja väljaspoolt, värskendad käsitlust ja kuulajatel on huvitav.

Stiilis tõmbame õhu sisse ja vuristame ettenäidatud teksti kiiresti maha, otsa ei vaata, jookseme kiiresti minema on kuulajate suhtes absoluutselt ebaaus. Mul on väga kahju et ülikoolid ilma igasuguse toetuseta viskavad noori õppejõutööle nagu kassipoegi vette, tulemuseks paanitsevad lektorid ja rahulolematud kuulajad. Ometi võiks ju alustada pehme üleminekuga- mentori abi, alguses ühisloengutega, koolitaja koolitusega. [/tsitaat]Minu kui õppija silmis kõlab see kõige masendavama perspektiivina üldse. Jah, hea õppejõud ergutab oma teadmisi edasi andes tudengeid kaasa ja edasi mõtlema, esitab selleks küsimusi ja annab suuniseid, pakub üliõpilastele rohkesti võimalusi küsimuste esitamiseks, jätab koduülesandeid, mida lahendades tuleb olla loov ja asjad enda jaoks selgelt läbi mõelda.

Aga minu meelest pole tüütumat ja mõttetumat õppetöö vormi kui mingid grupitööd, vabavormilised diskussioonid ja \”meeldivad vestlused\”. Sorri, ma lähen õppima siiski sooviga targemaks saada ja edasi areneda. Õppejõud on üldjuhul minust nii palju targem, et oma teadmiste ja analüüsioskusega ka mulle selleks võimalust pakkuda. Minuga sama rumalate või pahatihti minust veel märksa rumalamate kaastudengite laialivalguvate ja tihti rappajooksvate mõtteavalduste kuulamine ei anna mulle üldjuhul aga mitte midagi juurde. Kõik need nn grupitööd ja vestluse vormis seminarid kujutavad endast valdavalt venivat igavlemist ja mökutamist kõige elementaarsemate asjade ümber, millegagi sügavuti minna ei jõuta ja kokkuvõttes on tegu lihtsalt maha visatud ajaga.

Võib-olla ei ole mul olnud juhust sattuda õppima ühegi niisuguse professionaali käe alla, kes tõesti ka kõiki neid ultramoodsaid õpetamismeetodeid huvitavalt ja arendavalt läbi viia oskaks, aga igatahes ei tasuks sellist asja soovitada kogemusteta algajale – tagajärjeks on väga tõenäoliselt fiasko.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Javine

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Siin on juba hulgim häid nõuandeid – lisaks veel ühe. Kui sa pole enne avalikult suures ruumis ja paljudele esinenud siis proovi oma kõva häälega rääkimist salvestada ja kuula seda. Siis kuuled kuidas sinu rääkimine kõrvalt kuuldub, mina näiteks kipun väga kiiresti ja vahel ka vaikselt rääkima, eriti kui ma endas väga kindel ei ole ja kuulajad ei saa aru.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Häid nõuandeid on siin juba antud. Ma lisaks omaltpoolt ühe infokillu, mille sain õppejõudude koolituselt: kui tegu on alles alustava õppejõuga, siis alguses tegeleb ta loengutes ellujäämisega, edasi hakkab ta enda esinemist nautima ja lõpuks hakkab ta mõtlema, kuidas ainet efektiivselt ja arusaadavalt tudengitele edasi anda. Oma nahal on see arengujada läbi käidud ja nüüd olen jõudnud sinnamaani, mida tegelikult õppejõud tegema peab – tudengeid õpetama. Küsimusi ja vastuste mitteteadmist ei tasu karta – kõiketeadjaid inimesi pole lihtsalt olemas. Samas ei pea ma seda õigeks, et kui vastust ei tea, siis hakkad hämamisküsimusi esitama ja midagi lõpuks leiutad. Palju mõistlikuma inimese mulje jätab see, kui õppejõud peale natukest mõtlemist ütleb, et ta ei tea, kuid ta uurib järgi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Tuleta meelde, miks sa loengut lähed pidama. Sa ei lähe ennast näitama, tegemist pole missivalimisega jne. Sa lähed jagama seda, mida tead, neile, kes seda vajavad. Sul on võimalik nende aega ja vahendeid kokkuhoida, nad ei pea ise uurima. Eelkõige läheda sa jama seda, mida oled teadasaanud. Ja sa pole jumal, kes on kõiketeadja. Kui tekib küsimus, millele sa ei oska vastata, siis võidki öelda, et sa ei tea. Ja sealt edasi saab juba vestlust arendada. Küsimused aitavad sind järgmiseks loenguks valmistada. Eelkõige on kooli, ka ülikooli, eesmärk teadmiste omandamine. Ühed kes rohkem teavad jagavad teistele. Kui sa tõesti lähed aga seda loengud pidama iseenda pärast, siis tuleks ehk sellega tööd enne teha. Sa lähed loengusse, kuna sul on infot antud teema kohta ja sa oled valmis seda teistega jagama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Loodan, et siin on ehk mõni inimene, kel sarnane kogemus või oskab ehk veidi nõu anda. Mure nimelt selles, et oma õpingutest tulenevalt olen ma kohustatud andma lähiajal oma esimesed loengud üliõpilastele. Mul ei ole mitte midagi loengute ettevalmistamise või eksamitööde hindamise vmt-ga, kuid minu jaoks on täiesti ületamatu probleem suure publiku ees esinemine. Oma konverentsiettekanded jmt teen kõik \”suure surmaga\”ära nagu transis, mõte on kinni jooksnud, hing pitsitab, näost lapiline jai se higine. Nüüd siis pean andma üliõpilastele loenguid 2 X 1,5 h järjest!!! Mul on täiesti paaniline hirm selle ees!! See ei ole ju 10-20 minutit konkreetset ettekannet, vaid pean olema autoriteet nende inimeste jaoks. Nagu öeldud – ei kannata ma üldse avalikku esinemist ja teiseks – ma ei tunne ennast ka absoluutselt kindlalt õppejõu rollis, ei ole 100% kodus loetavalt teemal, kardan, et esitatakse küsimusi, millele ma vastata ei oska või teen end mõnel muul moel lolliks. Ma saan aru, et see asi peaks paranema kogemusega, kuid mul on esimesed korrad alles ees ja ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma selle üle élan:([/tsitaat]

ma teisi vastuseid ei lugenud ja su eriala ka ei tea.
aga ise teeks nii, et puhtalt huvi pärast jälgiks end kõrvalt, et noh, kui hulluks see asi minna annab. ja iga ebaõnnestumise märgid mõttes üles, et ahaa.

no eemaldad end emotsionaalselt asjast. väike masohhism segatuna eksperimendist tuleneva närvikõdiga. võib veel meeldima hakata:P

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

Avalikkuse ees esinemise hirm pidi olema suurem isegi enne surma hirmu inimestel.

Ma samasugune, nagu teemaalgataja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

No võin sind lohutada, et tavaliselt suurem osa tudengitest ei uju kohalegi ja küsimusi ei viitsi keegi esitada. Sinu loeng on neil mingi hea tukkumise koht, ei tasu seda väga üle tähtsustada. Ma ka alguses väga kartsin esinemist, aga kui vaatasin, et keegi ei hooli sellest suuremat, siis hakkasin pidama nagu monolooge endaga, sai hästi mõtteid korrastada. See kartmine kadus varsti, kui oli rohkem kogemusi. Ja tegelikult nemad kardavad ju üldse sind. Ma vahel küsisin ka mõnelt midagi, pöördusin konkreetselt kellegi poole, need sattusid palju suuremasse segadusse kui ma ise, siis vaatasin, et ma olen ikka ju täitsa superluks esineja. Tudengite tagasiside oli ka väga hea, see andis samuti julgust juurde.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No võin sind lohutada, et tavaliselt suurem osa tudengitest ei uju kohalegi ja küsimusi ei viitsi keegi esitada. Sinu loeng on neil mingi hea tukkumise koht, ei tasu seda väga üle tähtsustada. Ma ka alguses väga kartsin esinemist, aga kui vaatasin, et keegi ei hooli sellest suuremat, siis hakkasin pidama nagu monolooge endaga, sai hästi mõtteid korrastada. See kartmine kadus varsti, kui oli rohkem kogemusi. Ja tegelikult nemad kardavad ju üldse sind. Ma vahel küsisin ka mõnelt midagi, pöördusin konkreetselt kellegi poole, need sattusid palju suuremasse segadusse kui ma ise, siis vaatasin, et ma olen ikka ju täitsa superluks esineja. Tudengite tagasiside oli ka väga hea, see andis samuti julgust juurde.[/tsitaat]Vabandust, sinu kommentaari põhjal jääb mulle küll mulje, et sa pole just kõige parem lektor- endast üliheal arvamusel, samas tudengid tukuvad. Tukkuvad tudengid on märk hirmigavatest loengutest. Kui loeng on huvitav, hakkab tudengitel liikuma ka mõte ja tekivad küsimused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

kummalisel kombel mu hästi ettevalmistatud loengud, ettekanded ei ole läinud nii hästi, kui need, mida pidin ette valmistama kiiruga, läbi raskuste ja siis väga suure auditooriumi ees, tähtsal konverentsil ette kandes, ise viimase vindini rase… või siis loeng, kui juhendaja unustas loengu toimumisaega mainida ja see sai ikka suht viimasel hetkel teatavaks. või oli tal äkki mind asendajaks vaja praktikumi läbi viima.

ja lisaks kõigele, ma olen aasta koolis teismelisi õpetanud, esimesed 2-3 nädalat pabistasin, pärast enam mitte ja oi, kui tugev ning selge hääl mul oli! aga nüüd on õpetamises pikem auk ja enne ettekannet kipub närv sisse tulema, ei oska ettekande pikkust hästi reguleerida (kipub lühikeseks jääma) ja hääl kipub liiga vaikne olema. no ei ole ma oma viimaste esinemistega rahul, tunnen et suudaksin palju paremini.

aga samas, kord pidin tegema haigena inglisekeelse ettekande ja kui veel 3-4 slaidi jäi rääkida, siis tundsin, et tuleb lämmatav köhahoog ja ei saa enam ühtki sõna suust… õnneks hoiatasin, et võin hääle kaotada, aga väga-väga nõme oli siis läbi häda pingutada: sorry, i lost my voice… viimased slaidid vaatasime vaikuses, ma hoidsin köha tagasi… aga näe, ei naernud mind keegi välja ega vaatanud pahasti. seda rõõmu koolis õpetades polnud, seal öeldi kõik väga lopsakaid väljendeid kasutades välja mis mu välimusest, häälest, õpetamisest jne arvati. aga peale esialgse emotsioonitulva vaibumist sain ka seal hakkama. mu juhendaja kindlasti ei usuks…

teemaalgatajale: keskendu sisule, sellele, mida õpetad. kui valdad sisu hästi ja ladusalt, siis on palju kergem esineda. tudengid on üsna mõistlik kuulajaskond ja nende süvenenud või isegi pahuravõitu näod tulenevad enamasti ikka loengu jälgimisest (ei kontorlli teadlikult oma ilmet) ja ei tähenda, et Su esinemine kehv oleks. kui tahad tagasisidet, siis selleks on suurepärane viis: loengu lõpuosas (parem, kui mitte kõige lõpus) jaota paberid 2-5 küsimusega: nt mida huvitavat juurde õppisid? mis jäi segaseks? mille kohta tahaksid rohkem teada? lehed korja kokku, pärast saad neid rahus analüüsida ja kui küsimustele kas siis tavapärase õppejõu kaudu või õppeinfosüsteemi vahendusel vastad, siis jätad tudengitele kindlasti hea mulje!
ja et luua loengu alguses kontakti ning hääletugevust kontrollida, siis on hea peale tutvustust küsida kohe, et kas ka tagumised kuulevad ja paluda kohe teatada, kui keegi ei kuule või midagi segaseks jääb.
väike esinemisnärv jääb ilmselt algajale ikka sisse, kuid ära keskendu sellele, keskendu teemale ja mõtle, et mis ikka juhtuda saab. teemat ju oskad, rääkida ka, tudengid on viisakad ja lasevad Sul rääkida, juhendaja, kes ka ilmselt loengut kuulama tuleb, oskab Sulle viisakalt tagasisidet anda, julgustada, lohutada, kiita ja kui peakski väga metsa minema, siis saab ta keset loengut Sind toetada, aga 99% kordadest ei ole seda vaja.
enda välimuse pärast ära muretse, kanna mugavaid viisakaid rõivaid ja tudengid ei pane ka pahaks, kui alguses natuke õhetad ja hääl väriseb, see huvitaks 6-7 klassi, nagu mul koolis oli õpetada, aga mitte täiskasvanud intelligentseid inimesi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pean andma loenguid, aga kardan seda paaniliselt..

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.