Tuli tuju kirjutada ja jagada.
Mäletan, kuidas nooremana arvasin, et rasestuda võib oi kui lihtsalt. Sai mõned korrad võetud SOS pille ja igati kaitstud end. Siis sain mehele ja 10 aastat beebipille. Ja nüüd, kui tahad rasestuda, siis ei miskit. Jahid ja ravid, aga tulemust ei kuskil.
Varasemalt natuke sai naerdud seda, kuidas inimesed foorumites kogunevad ja peast rasedaks lähevad – nüüd olen üks neist/teist. Aga vahva on – targemaks saada ja samas ka jagada.
Hetkel istun diivanil – OVga tegutsemine toimus täpselt nädal tagasi. Täna kõhus torgib, põsed õhetavad, väike palavik, nibud katsudes valutavad. Olen 99% kindel, et see on \”peast rasedus\”. Ent siiski – loen ja guugeldan siin igasugu \”pesastumine\”, \”esimesed tunnused\” jne.
Oeh, see ootamine on ikka raske. Ja ütle endale, mis tahad – ikka mõtled rasestumisele enamuse ajast.
Aitäh kuulamast ja ilusat pühapäeva jätku kallid kaasüritajad 🙂