Teema: Peenikesed

#4028163:

#4028105:

#4028009:

Kui sa oled väike naine ja füüsilist aktiivsust praktiliselt ei olegi, siis võibki olla, et sinu päevane kaloraaž ei tohigi oluliselt üle 800 kcal olla.

Ära seleta, rikud ainult oma ainevahetuse täiesti ära ja lõpuks tuleb selle näljutamise tagajärjel suurem isu. Lisaks ei saa ka oma toitained kätte. Antakse ikka väga rumalt nõu siin küll.

800 on tõesti liiga vähe, aga 1400 võibki olla täiesti paras. Jõutrenni-tädi elu eesmärk on süüa võimalikult palju ja siis kõik see trennis maha higistada. Milleks? Elu ei seisne üüratus õgimises. Sööd vähem, aga kvaliteetsemat ja mitmekesisemat toitu ning saad oma toitained kätte.

Trennis maha higistada? Mõne mõtlemine ei jõua ikka kuidagi kaalulangetamise juurest kaugemale. Jõutrenni juures on toitumine väga oluline lihasmassi arendamiseks. Mis mingisse “maha higistamisse” puutub, siis mingit mõttetut kardiot pigem välditakse.

#4028105:

Kui sa oled väike naine ja füüsilist aktiivsust praktiliselt ei olegi, siis võibki olla, et sinu päevane kaloraaž ei tohigi oluliselt üle 800 kcal olla.

Isegi 1,50 pika ja  35 kg kaaluva naise Bav on 1116 kcal, et organid töötaks. Mis soga toodad?

Ma saan teemaalgatajast väga hästi aru. Toit tekitabki mõnutunde. Eneseanalüüse ja psühholooge pole mõtet soovitada, sest meie aju vajab magusat, kui ta kord selle magusaga on ära harjunud. Seal pole mõistusega midagi pistmist. Inimene peab lihtsalt väe ja võimuga oma keha ja aju vastu võitlema. See võitlus on ebameeldiv ja tekitab stressi. Nõrgem inimene jääb kaotajaks. Mitte midagi teha ei ole. Heast söögist saad hea tunde, aga ainult korraks. Sest järgmine hetk oled õnnetu oma lisakilode pärast, siis lööd käega ja lähed jälle külmkapi kallale. No mingi rõõm peab ju jääma. Joodiku rõõm peitub pudelis, spordihullu rõõm peitub spordis, suitsetaja tõmbab rõõmuga sigaretti. Ma ütleks, et õnnelikud on need, kes stressirohkel ajal söögiisu kaotavad. Mulle pole seda ka antud. Mina näiteks elangi alalises stressis. Absoluutselt kõik tekitab stressi. 4 last, mees, koer, poolik maja, poolik remont korteris, liiga palju tööd maal, liiga vähe raha, liiga vähe puhkust, liiga kole auto jne. Ja muidugi kole keha.
Stressi tekitavad ka igasugused fitlapid, sest söögi tegemine on vastik, enda piiramine on vastik. Kaalud, vaaritad ja siis saad killukese hamba alla. No mis kuradi elu see veel on. Ma ei pea iga päev magusaid kooke ja komme sisse ajama. Kommi ei söö ma üldse ja šokolaadist eelistan ka tumedat šokolaadi. Aga koogid meeldivad, suhkrust ei kavatse elus loobuda. Täisterajahust või muust jamast ei hakka ma elus neid maitsetuid kooke tegema.
Ja kuidas nüüd see 4 lapse ema oma inetu punnkõhuga jõusaali jõuab? Elan väikses alevikus ja meil on tilluke jõusaal olemas. Pole julgenud sealt uksest sisse astuda. Ma ei oska nende masinatega midagi teha. Ja millal on mul see aeg, et käia 3 korda nädalas jõusaalis. Kes beebit vaatab? Mees enamasti lähetustes üle Eesti või välismaal. Ok, nüüd beebi juba veidi suurem ja vanem laps saab teda vaadata. Tekibõimalus. Sest niisama vankriga jalutamine ei aita kilodele absoluutselt. Ma olen päevas ka 20tuh sammu teinud. Ja siis? Meil on maal vahemaad ühest krundi otsast teise sadades meetrites. Kaevan, toimetan. Oma inetust rasvast kõhu peal ei saa ma iialgi ilma jõusaalita lahti. Meie naisperel on kõigil kenad punnkõhud ees ja ema alati tuletab meelde, et sellest kõhust ei vabane. Ma tõesti ei taha, et mind kaastundliku pilguga vaadatakse, et kas jälle pätsike ahjus. Vanust juba üle 40 omajagu ja peaks ikka oskama kasutada rasestusvastaseid vahendeid.
Jah, ka mina kadestan peenikesi inimesi. Nii nagu ma kadestan neid, kes ringi reisivad, kellel pole ühtegi last ja ainult endale elavad, kes karjääri teevad jne. Aga ma ei näita kunagi oma kadedust välja. Samas see tekitab minus jällegi sisemist stressi. On inimesi, kes ei suuda ühegi asjaga rahul olla. Ikka mõtled nii, et ma pole tööalaselt tegija, kortsud juba näos ja juuksed hallid. Rikas ka pole. Küüned on koledad. Oleks siis vähemalt peenikeseks loodud. Aga ei. Mitte, et ma väga paks oleks, aga 171/68 on ikka palju.

#4028993:

Ma saan teemaalgatajast väga hästi aru. Toit tekitabki mõnutunde. Eneseanalüüse ja psühholooge pole mõtet soovitada, sest meie aju vajab magusat, kui ta kord selle magusaga on ära harjunud. Seal pole mõistusega midagi pistmist. Inimene peab lihtsalt väe ja võimuga oma keha ja aju vastu võitlema. See võitlus on ebameeldiv ja tekitab stressi. Nõrgem inimene jääb kaotajaks. Mitte midagi teha ei ole. Heast söögist saad hea tunde, aga ainult korraks. Sest järgmine hetk oled õnnetu oma lisakilode pärast, siis lööd käega ja lähed jälle külmkapi kallale. No mingi rõõm peab ju jääma. Joodiku rõõm peitub pudelis, spordihullu rõõm peitub spordis, suitsetaja tõmbab rõõmuga sigaretti. Ma ütleks, et õnnelikud on need, kes stressirohkel ajal söögiisu kaotavad. Mulle pole seda ka antud. Mina näiteks elangi alalises stressis. Absoluutselt kõik tekitab stressi. 4 last, mees, koer, poolik maja, poolik remont korteris, liiga palju tööd maal, liiga vähe raha, liiga vähe puhkust, liiga kole auto jne. Ja muidugi kole keha.

Stressi tekitavad ka igasugused fitlapid, sest söögi tegemine on vastik, enda piiramine on vastik. Kaalud, vaaritad ja siis saad killukese hamba alla. No mis kuradi elu see veel on. Ma ei pea iga päev magusaid kooke ja komme sisse ajama. Kommi ei söö ma üldse ja šokolaadist eelistan ka tumedat šokolaadi. Aga koogid meeldivad, suhkrust ei kavatse elus loobuda. Täisterajahust või muust jamast ei hakka ma elus neid maitsetuid kooke tegema.

Ja kuidas nüüd see 4 lapse ema oma inetu punnkõhuga jõusaali jõuab? Elan väikses alevikus ja meil on tilluke jõusaal olemas. Pole julgenud sealt uksest sisse astuda. Ma ei oska nende masinatega midagi teha. Ja millal on mul see aeg, et käia 3 korda nädalas jõusaalis. Kes beebit vaatab? Mees enamasti lähetustes üle Eesti või välismaal. Ok, nüüd beebi juba veidi suurem ja vanem laps saab teda vaadata. Tekibõimalus. Sest niisama vankriga jalutamine ei aita kilodele absoluutselt. Ma olen päevas ka 20tuh sammu teinud. Ja siis? Meil on maal vahemaad ühest krundi otsast teise sadades meetrites. Kaevan, toimetan. Oma inetust rasvast kõhu peal ei saa ma iialgi ilma jõusaalita lahti. Meie naisperel on kõigil kenad punnkõhud ees ja ema alati tuletab meelde, et sellest kõhust ei vabane. Ma tõesti ei taha, et mind kaastundliku pilguga vaadatakse, et kas jälle pätsike ahjus. Vanust juba üle 40 omajagu ja peaks ikka oskama kasutada rasestusvastaseid vahendeid.

Jah, ka mina kadestan peenikesi inimesi. Nii nagu ma kadestan neid, kes ringi reisivad, kellel pole ühtegi last ja ainult endale elavad, kes karjääri teevad jne. Aga ma ei näita kunagi oma kadedust välja. Samas see tekitab minus jällegi sisemist stressi. On inimesi, kes ei suuda ühegi asjaga rahul olla. Ikka mõtled nii, et ma pole tööalaselt tegija, kortsud juba näos ja juuksed hallid. Rikas ka pole. Küüned on koledad. Oleks siis vähemalt peenikeseks loodud. Aga ei. Mitte, et ma väga paks oleks, aga 171/68 on ikka palju.

Aga palun: https://lapsegavormi.ee/ Või mis vabandused nüüd tulevad?

#4028993:

Meie naisperel on kõigil kenad punnkõhud ees ja ema alati tuletab meelde, et sellest kõhust ei vabane.

Mida teie naispere siis kõike proovinud on, et sellest kõhust vabaneda?

#4029064:

Minul on ka see punn ees, ma ei saa vist kunagi endale lamedat kõhtu, vahet pole mis ma teen.

Ja mida sina süstemaatiliselt ja püsivalt teinud oled sellest kõhust vabanemiseks?

#4029099:

#4029087:

#4029064:

Minul on ka see punn ees, ma ei saa vist kunagi endale lamedat kõhtu, vahet pole mis ma teen.

Ja mida sina süstemaatiliselt ja püsivalt teinud oled sellest kõhust vabanemiseks?

Toitumist muutnud, trenni teinud. Igasuguseid asju. Okei, võimalik, et see kõht kaob siis ära kui ma oma rasvaprotsendi väga madalaks ajaksin, aga ma ei näe sellel jamal mõtet.

Tegid paar korda istessetõuse ja näksisid paar päeva salatit, aga tulemust ei tulnudki?

#4029105:

#4029104:

#4029099:

#4029087:

#4029064:

Minul on ka see punn ees, ma ei saa vist kunagi endale lamedat kõhtu, vahet pole mis ma teen.

Ja mida sina süstemaatiliselt ja püsivalt teinud oled sellest kõhust vabanemiseks?

Toitumist muutnud, trenni teinud. Igasuguseid asju. Okei, võimalik, et see kõht kaob siis ära kui ma oma rasvaprotsendi väga madalaks ajaksin, aga ma ei näe sellel jamal mõtet.

Tegid paar korda istessetõuse ja näksisid paar päeva salatit, aga tulemust ei tulnudki?

Miks sa nii vastad? Kas sul on minig probleem? Rohud on võtmata? Kodus ei õpetatud sind normaalselt suhtlema?

Sest kui keegi muudab püsivalt oma toitumist ja hakkab treenima, siis ei ole võimalik, et ta rasvakiht ei vähene. Kõik muu on tühi plära, mida naistele oma laiskuse katteks heietada meeldib. Mõnel on lausa mingid suguvõsa legendid, kuidas “meie pere naistel on alati nii olnud ja midagi ei ole võimalik muuta”. Endal ei ole imelik sellist iba ajada?

Aa ja külgmised ning ülemised kõhulihased on mul ilusti näha.

#4029128:

Mul on alakõhul väike rasvakiht ja ma ei saa sellest kunagi lahti. Kuigi ma olen alati unistanud lamedast kõhust, siis ilmselt ma ei saa seda.

Mine lase siis ära imeda see rasv, kui nii hirmsasti häirib. Minu väga sale sõbranna käis kõhuplastikat tegemas, sest ei pidavat ikka täitsa sile see kõht olema. No nüüd on siis täitsa sile.

#4027275:

Jõusaalihunt on ikka äksi täis. ???? Naljakas lugeda kuidas ta seda kõigile peale surub – nagu jehhoova tunnistaja.

No täpselt! Nagu mingi hull oma jõusaaliga????. Ja muudkui raporteerib neid vastuseid, mis ei meeldi, jube tigedaks ka ajanud end siin juba, solvab ja ründab. Ma nt jälestan trenni tegemist. Hoian end vormis füüsilise tegevuse ja toitumisega.

#4029169:

Sa ei oska lugeda või? Ma kirjutasin, et see pole minu jaoks enam mingi probleem. Ma ei kavatse selle pärast rasvaimusse minna.

Minu arust sul oli terve pikk hala, mis kõik viga on. Mis virised siis, kui tegelikult oled väga rahul kõigega.

#4029190:

#4029169:

Sa ei oska lugeda või? Ma kirjutasin, et see pole minu jaoks enam mingi probleem. Ma ei kavatse selle pärast rasvaimusse minna.

Minu arust sul oli terve pikk hala, mis kõik viga on. Mis virised siis, kui tegelikult oled väga rahul kõigega.

Terve pikk hala? Ma ainult paar lauset kirjutasingi. 😀

#4028272:

+1

Kassi ja koera päevane kaloraaž on 400-800 Kcal, suuremal koeral rohkemgi.

Ei imesta, et nii palju pakse on. Kui 5 kilose kassi kaloraaziks peetakse 800 kalorit, siis siinsete ülekaaluliste 5000 kalorit on tõesti “ma ei söö suurt midagi”.

#4029236:

#4029181:

Pliis, ärge sellele jõusaalihullule enam vastake, see niigi omadega väga kettas juba. Kohutav tegelane

Tal on jah selle psühhikaga kerged probleemid. ????

Sul on põhikooli tasemel õigekirjaga rasked probleemid.