Esileht Ilu ja tervis Peenikesed

Näitan 30 postitust - vahemik 211 kuni 240 (kokku 329 )

Teema: Peenikesed

Postitas:
Kägu

Pliis, ärge sellele jõusaalihullule enam vastake, see niigi omadega väga kettas juba. Kohutav tegelane

Tal on jah selle psühhikaga kerged probleemid. 😀

Sul on põhikooli tasemel õigekirjaga rasked probleemid.

Aga vähemalt on mul psüühika korras. 😀

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan teemaalgatajast väga hästi aru. Toit tekitabki mõnutunde. Eneseanalüüse ja psühholooge pole mõtet soovitada, sest meie aju vajab magusat, kui ta kord selle magusaga on ära harjunud. Seal pole mõistusega midagi pistmist. Inimene peab lihtsalt väe ja võimuga oma keha ja aju vastu võitlema. See võitlus on ebameeldiv ja tekitab stressi. Nõrgem inimene jääb kaotajaks. Mitte midagi teha ei ole. Heast söögist saad hea tunde, aga ainult korraks. Sest järgmine hetk oled õnnetu oma lisakilode pärast, siis lööd käega ja lähed jälle külmkapi kallale. No mingi rõõm peab ju jääma. Joodiku rõõm peitub pudelis, spordihullu rõõm peitub spordis, suitsetaja tõmbab rõõmuga sigaretti. Ma ütleks, et õnnelikud on need, kes stressirohkel ajal söögiisu kaotavad. Mulle pole seda ka antud. Mina näiteks elangi alalises stressis. Absoluutselt kõik tekitab stressi. 4 last, mees, koer, poolik maja, poolik remont korteris, liiga palju tööd maal, liiga vähe raha, liiga vähe puhkust, liiga kole auto jne. Ja muidugi kole keha.

Stressi tekitavad ka igasugused fitlapid, sest söögi tegemine on vastik, enda piiramine on vastik. Kaalud, vaaritad ja siis saad killukese hamba alla. No mis kuradi elu see veel on. Ma ei pea iga päev magusaid kooke ja komme sisse ajama. Kommi ei söö ma üldse ja šokolaadist eelistan ka tumedat šokolaadi. Aga koogid meeldivad, suhkrust ei kavatse elus loobuda. Täisterajahust või muust jamast ei hakka ma elus neid maitsetuid kooke tegema.

Ja kuidas nüüd see 4 lapse ema oma inetu punnkõhuga jõusaali jõuab? Elan väikses alevikus ja meil on tilluke jõusaal olemas. Pole julgenud sealt uksest sisse astuda. Ma ei oska nende masinatega midagi teha. Ja millal on mul see aeg, et käia 3 korda nädalas jõusaalis. Kes beebit vaatab? Mees enamasti lähetustes üle Eesti või välismaal. Ok, nüüd beebi juba veidi suurem ja vanem laps saab teda vaadata. Tekibõimalus. Sest niisama vankriga jalutamine ei aita kilodele absoluutselt. Ma olen päevas ka 20tuh sammu teinud. Ja siis? Meil on maal vahemaad ühest krundi otsast teise sadades meetrites. Kaevan, toimetan. Oma inetust rasvast kõhu peal ei saa ma iialgi ilma jõusaalita lahti. Meie naisperel on kõigil kenad punnkõhud ees ja ema alati tuletab meelde, et sellest kõhust ei vabane. Ma tõesti ei taha, et mind kaastundliku pilguga vaadatakse, et kas jälle pätsike ahjus. Vanust juba üle 40 omajagu ja peaks ikka oskama kasutada rasestusvastaseid vahendeid.

Jah, ka mina kadestan peenikesi inimesi. Nii nagu ma kadestan neid, kes ringi reisivad, kellel pole ühtegi last ja ainult endale elavad, kes karjääri teevad jne. Aga ma ei näita kunagi oma kadedust välja. Samas see tekitab minus jällegi sisemist stressi. On inimesi, kes ei suuda ühegi asjaga rahul olla. Ikka mõtled nii, et ma pole tööalaselt tegija, kortsud juba näos ja juuksed hallid. Rikas ka pole. Küüned on koledad. Oleks siis vähemalt peenikeseks loodud. Aga ei. Mitte, et ma väga paks oleks, aga 171/68 on ikka palju.

Kõik see, mida kirjeldad, on ju olnud sinu enda vabatahtlik valik. Miks sa valisid just need asjad, mis nii jubedalt stressi tekitavad? Ja kõik need asjad on muudetavad, peale laste arvu.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Terve pikk hala? Ma ainult paar lauset kirjutasingi. 😀

Siit on küll väga raske välja lugeda, et siit pidi aru saama, et oled väga rahul.Väljenda ennast siis natuke paremini.

Mul on alakõhul väike rasvakiht ja ma ei saa sellest kunagi lahti. Kuigi ma olen alati unistanud lamedast kõhust, siis ilmselt ma ei saa seda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Terve pikk hala? Ma ainult paar lauset kirjutasingi. 😀

Siit on küll väga raske välja lugeda, et siit pidi aru saama, et oled väga rahul.Väljenda ennast siis natuke paremini.

Mul on alakõhul väike rasvakiht ja ma ei saa sellest kunagi lahti. Kuigi ma olen alati unistanud lamedast kõhust, siis ilmselt ma ei saa seda.

ja sellele järgneb  “..kunagi ma vihkasin seda, aga täna ma näen, et see ei ole üldse probleem.”

Ei tea jah, millest sa aru ei saa.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

ja sellele järgneb “..kunagi ma vihkasin seda, aga täna ma näen, et see ei ole üldse probleem.”

Ei tea jah, millest sa aru ei saa.

Selles kirjutises, kus sa minu tsiteeritut kirjutad, midagi sellist ei järgne. Kas inimesed peavad olema selgeltnägijad ja teadma, mis sa veel mõtlesid kirjutada. Imelik inimene.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene on pidevas stressis ja kirjutas anonüümsesse foorumisse natuke südamelta ära. Ja kari kägusid kukub teda nokkima, et miks ikka nii ja kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks. Naised on ikka üks ussisugu küll -nii kui keegi natuke nõrkust ilmutab, nokitakse surnuks.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks.

🤣🤣🤣

Minu arust on need jõusaali-fitness inimesed tihtipeale pehmelt öeldes napakad. On siingi läbi aegade mingid hullud olnud, kes muudkui postitanud pilte atleetidest ja fitnesskehadest. Siis on sellised tegelased (ilmselgelt samad isikud) nii perekoolist kui ka diabeedi foorumist püüdnud osta insuliini. See pidavat aitama lihaseid vormida.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene on pidevas stressis ja kirjutas anonüümsesse foorumisse natuke südamelta ära. Ja kari kägusid kukub teda nokkima, et miks ikka nii ja kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks. Naised on ikka üks ussisugu küll -nii kui keegi natuke nõrkust ilmutab, nokitakse surnuks.

Osad naised on uskumatud vinguviiulid ja vabanduste otsijad. Kogu aeg on kõik teised süüdi nende hädades- lapsed, jõusaalis käivad inimesed, ema kõigi oma geenidega ja mees, kes ei viitsi remonti teha. Süüdi on kogu alevitäis rahvast takkapihta, et proual on koledad küüned ja punnkõht.

Kui pool sellest vingumise ja süüdistamise enerigiast panna enda eest hoolitsemisse, oleks pilt palju parem.

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

sad naised on uskumatud vinguviiulid ja vabanduste otsijad. Kogu aeg on kõik teised süüdi nende hädades- lapsed, jõusaalis käivad inimesed, ema kõigi oma geenidega ja mees, kes ei viitsi remonti teha. Süüdi on kogu alevitäis rahvast takkapihta, et proual on koledad küüned ja punnkõht. Kui pool sellest vingumise ja süüdistamise enerigiast panna enda eest hoolitsemisse, oleks pilt palju parem.

Ja sina ära võta “enese eest hoolitsemist” nii tõsiselt. Siis on ehk tuju ka pisut parem ja ei jää teiste inimeste kaal nii kõvasti ette. Isiklikust kogemusest võin öelda, et kui tegelen kaalu alandamisega ja olen oma keha suhtes eriti tähelepanelik, siis kipub tuju olema kehv ja märkan teiste inimeste kehasid-kehakaalu millegipärast teravdatult. Muul ajal ei märkagi, kui paks või peenike keegi on. Või, kas kellelgi on punnkõht. Veel vähem mind huvitab, kas sellel inimesel on ka mingi vabandus olemas, miks tal on selline punnkõht.

Sinu reaktsioonid viitavad sellele, et sul on mingi kinnisidee oma kehakaalu ja treenimise osas. Ilmselgelt ei suhtu niimoodi suhtuv inimene oma kehasse ka terve mõistusega. Tõenäoliselt treenid ennastki mõõdutundeta.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks.

No minu arust ikka natuke imelik kurta, et minu eluaegne unistus on olnud olla sileda kõhuga, aga minu unistus ei täitu iial. Ja siis kui küsitakse, et miks sa ei tee siis midagi sellest vabanemiseks, siis hakata pahandama, et no ma tegelikult olen väga rahul selle kõhuga ja pole üldse teie asi see minu kõht. Suur osa inimesi on ikkagi pigem sellised, et kui mind mingi asi häirib või on lausa eluunistus, siis midagi selle unistuse täideviimiseks ikkagi teen ka. Ei oota, et asjad iseenesest laheneks. Ja kui tean, et ma selle asjaga tegeleda ei viitsi, siis ma ka ei kurda, et minu eluunistus on see ja teine, aga kahjuks see mitte kunagi ei täitu.

+8
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

ja sellele järgneb “..kunagi ma vihkasin seda, aga täna ma näen, et see ei ole üldse probleem.”

Ei tea jah, millest sa aru ei saa.

Selles kirjutises, kus sa minu tsiteeritut kirjutad, midagi sellist ei järgne. Kas inimesed peavad olema selgeltnägijad ja teadma, mis sa veel mõtlesid kirjutada. Imelik inimene.

Mmm… no ma eeldan, et sa lugesid ka mu eelmist kommentaari, aga ju siis ei lugenud. 😀

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks.

No minu arust ikka natuke imelik kurta, et minu eluaegne unistus on olnud olla sileda kõhuga, aga minu unistus ei täitu iial. Ja siis kui küsitakse, et miks sa ei tee siis midagi sellest vabanemiseks, siis hakata pahandama, et no ma tegelikult olen väga rahul selle kõhuga ja pole üldse teie asi see minu kõht. Suur osa inimesi on ikkagi pigem sellised, et kui mind mingi asi häirib või on lausa eluunistus, siis midagi selle unistuse täideviimiseks ikkagi teen ka. Ei oota, et asjad iseenesest laheneks. Ja kui tean, et ma selle asjaga tegeleda ei viitsi, siis ma ka ei kurda, et minu eluunistus on see ja teine, aga kahjuks see mitte kunagi ei täitu.

Ma ju vastasin, mida ma teen. Kas sa ei näinud?
Mu kõht ongi selline – see ongi minu keha. Nagu me teame, siis inimeste kehad ongi erinevad.
Ja kuna ma tean, et seda muuta ei saa, siis ma tõesti olengi leppinud sellega. Ja tegelikult mulle on isegi see meeldima hakanud.
Aga mu jutu mõte tegelikult oli ainult see, et sa võid teha mida iganes, aga kui sul on antud see mügarik kaasa, siis see jääbki.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

No minu arust ikka natuke imelik kurta, et minu eluaegne unistus on olnud olla sileda kõhuga, aga minu unistus ei täitu iial. Ja siis kui küsitakse, et miks sa ei tee siis midagi sellest vabanemiseks, siis hakata pahandama, et no ma tegelikult olen väga rahul selle kõhuga ja pole üldse teie asi see minu kõht. Suur osa inimesi on ikkagi pigem sellised, et kui mind mingi asi häirib või on lausa eluunistus, siis midagi selle unistuse täideviimiseks ikkagi teen ka. Ei oota, et asjad iseenesest laheneks. Ja kui tean, et ma selle asjaga tegeleda ei viitsi, siis ma ka ei kurda, et minu eluunistus on see ja teine, aga kahjuks see mitte kunagi ei täitu.

Mina ei ole see kurtja, aga võiksin ka öelda, et eluunistus on laudsile kõht. Aga, kuidas ma ka ei taha, ma seda ei saa. Lõtv ja ettevõlvuv kõht on mul olnud alates teismeeast. Olen alati olnud sale. Vahepeal ka liiga sale. Olen teinud trenni, kõhulihaste harjutusi  – kõike, kõike. Aga kõht on ikka selline… Ja ei ole vahet, kas ma kaalun oma 171 pikkuse juures parasjagu 49 või 59 kilo. Mäletan, et kord, kui kaalusin vaid 52 kilo, küsis tuttav mult, et kas olen lapseootel. Miks selline kõht?

Täna olen nelja lapse ema, 52-aastane ja kaalun ca 57 kilo. Kõht on ikka. Ma ei tea, kas mul on diastaas või mingi muu viga, aga laudsile kõht jääb minu unistuseks.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

No minu arust ikka natuke imelik kurta, et minu eluaegne unistus on olnud olla sileda kõhuga, aga minu unistus ei täitu iial. Ja siis kui küsitakse, et miks sa ei tee siis midagi sellest vabanemiseks, siis hakata pahandama, et no ma tegelikult olen väga rahul selle kõhuga ja pole üldse teie asi see minu kõht. Suur osa inimesi on ikkagi pigem sellised, et kui mind mingi asi häirib või on lausa eluunistus, siis midagi selle unistuse täideviimiseks ikkagi teen ka. Ei oota, et asjad iseenesest laheneks. Ja kui tean, et ma selle asjaga tegeleda ei viitsi, siis ma ka ei kurda, et minu eluunistus on see ja teine, aga kahjuks see mitte kunagi ei täitu.

Mina ei ole see kurtja, aga võiksin ka öelda, et eluunistus on laudsile kõht. Aga, kuidas ma ka ei taha, ma seda ei saa. Lõtv ja ettevõlvuv kõht on mul olnud alates teismeeast. Olen alati olnud sale. Vahepeal ka liiga sale. Olen teinud trenni, kõhulihaste harjutusi – kõike, kõike. Aga kõht on ikka selline… Ja ei ole vahet, kas ma kaalun oma 171 pikkuse juures parasjagu 49 või 59 kilo. Mäletan, et kord, kui kaalusin vaid 52 kilo, küsis tuttav mult, et kas olen lapseootel. Miks selline kõht?

Täna olen nelja lapse ema, 52-aastane ja kaalun ca 57 kilo. Kõht on ikka. Ma ei tea, kas mul on diastaas või mingi muu viga, aga laudsile kõht jääb minu unistuseks.

Sa pole viitsinud vaeva näha.

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks.

No minu arust ikka natuke imelik kurta, et minu eluaegne unistus on olnud olla sileda kõhuga, aga minu unistus ei täitu iial. Ja siis kui küsitakse, et miks sa ei tee siis midagi sellest vabanemiseks, siis hakata pahandama, et no ma tegelikult olen väga rahul selle kõhuga ja pole üldse teie asi see minu kõht. Suur osa inimesi on ikkagi pigem sellised, et kui mind mingi asi häirib või on lausa eluunistus, siis midagi selle unistuse täideviimiseks ikkagi teen ka. Ei oota, et asjad iseenesest laheneks. Ja kui tean, et ma selle asjaga tegeleda ei viitsi, siis ma ka ei kurda, et minu eluunistus on see ja teine, aga kahjuks see mitte kunagi ei täitu.

Sa lihtsalt pole kunagi paks olnud ja 20-30kg alla võtnud. Kui sa oleks, siis kõlaks su jutt usutavamalt. Minu eluunistus on ka sale olla, aga ma ei saavuta seda iialgi, sest vaatamata 15a peetud dieetidele, kavadele, trennide, murdub ma üks hetk niikuinii ja kaal koguneb kõik tagasi.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimene on pidevas stressis ja kirjutas anonüümsesse foorumisse natuke südamelta ära. Ja kari kägusid kukub teda nokkima, et miks ikka nii ja kuidas ikka naa, siis veel mingi punnkõhu-politsei surub vastu seina, et raporteeritagu kohe, mida on tehtud kõhust vabanemiseks. Naised on ikka üks ussisugu küll -nii kui keegi natuke nõrkust ilmutab, nokitakse surnuks.

Minu meelest nokiti siin esmalt tugevuse ilmutamise eest (jõusaali soovitamine) surnuks. See sinu õiglustunnet ei riivanud? Oled ikka ainult omasuguste eest väljas, kes midagi liigutada ja muuta ei viitsi ja ainult jahuks oma pekikõhust?

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teinud trenni, kõhulihaste harjutusi – kõike, kõike…

Vahet pole, mis ma teen…

Õudne, kuidas mind ärritab naiste selline tühi mula. Mida “kõike, kõike” te teinud olete? Loomulikult on vahet, mis sa teed. Te lihtsalt ei ole suurt midagi teinud peale halamise. See tõesti figuuri ei paranda.
Lennake nüüd peale ja rääkige mu psüühikast 😀

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa lihtsalt pole kunagi paks olnud ja 20-30kg alla võtnud. Kui sa oleks, siis kõlaks su jutt usutavamalt. Minu eluunistus on ka sale olla, aga ma ei saavuta seda iialgi, sest vaatamata 15a peetud dieetidele, kavadele, trennide, murdub ma üks hetk niikuinii ja kaal koguneb kõik tagasi.

Jah, olen olnud samas seisus, olin kunagi 80 kg, nüüd 57 ja on ka laudsile kõht. Peale kaalukaotust võib tõesti nahk niimoodi rippuma jääda, et ainult trenniga ei saa sellest enam lahti,  nii et kasutasin ravimite ja kirurgia abi. Seega ei tasu mulle tulla rääkima, et mina ei tee midagi oma unistuste täitmiseks. Mina just nimelt teengi “kõike”, kui mina midagi tahan.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa pole viitsinud vaeva näha.

Diastaasiga võid vaeva näha palju tahad, siledaks sa seda ilma opita ei saa. Ja opile ei tasu siiski lihtsalt niisama minna, sest iga operatsioon on riskiga.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õudne, kuidas mind ärritab naiste selline tühi mula. Mida “kõike, kõike” te teinud olete? Loomulikult on vahet, mis sa teed. Te lihtsalt ei ole suurt midagi teinud peale halamise. See tõesti figuuri ei paranda. Lennake nüüd peale ja rääkige mu psüühikast 😀

Aga soovita siis, mida teha, kui on näiteks diastaas?

Minu kõike, kõike, kõike tähendab seda, et jälgin koguaeg oma toitumist. Olen aktiivselt rulluisutanud, ujunud, jooksmas käinud, jõusaalis käinud, võimelnud. Mujalt on vinks-vonks, aga kõht mitte. Et ma olen oma tegevuses tulemuslik, näitavad ka minu parameetrid 171/57. Kuna mul on kilpnäärme haigus, siis oleksin raudselt 100-kilone, kui ma ei teeks kõike seda, mida eelloetlesin.

Sa, kõva asjatundja ikka tead, et diastaasiga näiteks ei tohigi kõhulihase harjutusi teha?

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga soovita siis, mida teha, kui on näiteks diastaas?

Operatsioon. Õmmeldakse kinni su lihased ja eemaldatakse üleliigne nahk ja rasv. Jah, ei saa iga kõhtu trenniga korda. Üleliigset nahka trenniga ära ei saa ja rebenenud lihaseid ka trenn kokku ei liimi. Ei ole selles operatsioonis nii hullu midagi, et seda meeletult kartma peaks.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see OriginalTaste mõllab siin jälle? Jube labiilne tegelane ja kuidagi ei taha aru saada, et kedagi ei huvita tema jõsaali jura. Võiks aru saada, millal on aeg lõpetada. Mees või asi..

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga soovita siis, mida teha, kui on näiteks diastaas?

Operatsioon. Õmmeldakse kinni su lihased ja eemaldatakse üleliigne nahk ja rasv. Jah, ei saa iga kõhtu trenniga korda. Üleliigset nahka trenniga ära ei saa ja rebenenud lihaseid ka trenn kokku ei liimi. Ei ole selles operatsioonis nii hullu midagi, et seda meeletult kartma peaks.

Iga operatsioon on suur risk. Ega asjata öelda, et kõige õnnestunum operatsioon on ära jäänud operatsioon.

Pigem elan oma kõhuga edasi, kui et lähen selle eluliselt mitte olulise asjaga opilauale. See aga ei tähenda, et ma ei võiks ikka unistada, et mul oleks laudsile kõht.

Aga iga konn ei kobise siin, et ma olen laisk ja lodev ning ei ole viitsinud pingutada.

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga soovita siis, mida teha, kui on näiteks diastaas?

Operatsioon. Õmmeldakse kinni su lihased ja eemaldatakse üleliigne nahk ja rasv. Jah, ei saa iga kõhtu trenniga korda. Üleliigset nahka trenniga ära ei saa ja rebenenud lihaseid ka trenn kokku ei liimi. Ei ole selles operatsioonis nii hullu midagi, et seda meeletult kartma peaks.

Iga operatsioon on suur risk. Ega asjata öelda, et kõige õnnestunum operatsioon on ära jäänud operatsioon.

Pigem elan oma kõhuga edasi, kui et lähen selle eluliselt mitte olulise asjaga opilauale. See aga ei tähenda, et ma ei võiks ikka unistada, et mul oleks laudsile kõht.

Aga iga konn ei kobise siin, et ma olen laisk ja lodev ning ei ole viitsinud pingutada.

Bla bla bla. No mis õudne risk, see iluoperatsioon sul ikka on? Palju sa neid tead, millega õnnetus on juhtunud? Ma ei tea ühtegi ja olen ise teinud ja tuttavad ja palju.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem elan oma kõhuga edasi, kui et lähen selle eluliselt mitte olulise asjaga opilauale. See aga ei tähenda, et ma ei võiks ikka unistada, et mul oleks laudsile kõht. Aga iga konn ei kobise siin, et ma olen laisk ja lodev ning ei ole viitsinud pingutada.

Ela siis edasi, aga ära virise kogu aeg. Ja ära seleta, et sina oled kõike teinud, ei ole. Iluoperatsioone tehakse neile, kellel on üliväike risk.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ela siis edasi, aga ära virise kogu aeg. Ja ära seleta, et sina oled kõike teinud, ei ole. Iluoperatsioone tehakse neile, kellel on üliväike risk.

Mina ei virisegi. Olen siia kõhu teemal täpselt kolm kommentaari kirjutanud. Ja reageerisingi vaid selle isiku kaitseks, kes ütles, et tema jaoks jääb ka laudsile kõht unistuseks.

Ehk et siis põhjuseks ei ole alati laiskus ja viitsimatus, vaid võib olla ka täiesti objektiivseid põhjuseid.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teinud trenni, kõhulihaste harjutusi – kõike, kõike…

Vahet pole, mis ma teen…

Õudne, kuidas mind ärritab naiste selline tühi mula. Mida “kõike, kõike” te teinud olete? Loomulikult on vahet, mis sa teed. Te lihtsalt ei ole suurt midagi teinud peale halamise. See tõesti figuuri ei paranda.

Lennake nüüd peale ja rääkige mu psüühikast 😀

Mind ei ärrita miski, küll aga üllatab mind sinu rumalus. Ilmselge rumalus. Emalt pärisid, jah?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Bla bla bla. No mis õudne risk, see iluoperatsioon sul ikka on? Palju sa neid tead, millega õnnetus on juhtunud? Ma ei tea ühtegi ja olen ise teinud ja tuttavad ja palju.

End pardinäoks süstinud neiu “elukogemuslikke” soovitusi ei viitsi tõesti tõsiselt võtta.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Bla bla bla. No mis õudne risk, see iluoperatsioon sul ikka on? Palju sa neid tead, millega õnnetus on juhtunud? Ma ei tea ühtegi ja olen ise teinud ja tuttavad ja palju.

End pardinäoks süstinud neiu “elukogemuslikke” soovitusi ei viitsi tõesti tõsiselt võtta.

Mis on iluoperatsioonidel ja süstidel ühist? Viimaseid pole ma tõesti kunagi teinud, esimest aga küll. Mida sa sõimad ja ülbitsed? Tuled mõnitama sünnitanud naisi, kes oma diastaasi ja rippuva kõhu korda on teinud. Hale oled…

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Bla bla bla. No mis õudne risk, see iluoperatsioon sul ikka on? Palju sa neid tead, millega õnnetus on juhtunud? Ma ei tea ühtegi ja olen ise teinud ja tuttavad ja palju.

End pardinäoks süstinud neiu “elukogemuslikke” soovitusi ei viitsi tõesti tõsiselt võtta.

Ja sina võiksid äkki tõesti kuulatagi mõnda reaalset kogemust, enne kui niisama õhust oma “riske” hindad.

+3
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 211 kuni 240 (kokku 329 )


Esileht Ilu ja tervis Peenikesed