Tere. Minu rasedus peetus, nädalaid oli 6. 2 päeva olen veritsenud. Täna tuli siis ka “see” välja ja pärast seda on kõht rohkem turses, liigutadagi on väga valus ja nii ma siis olen vaid pikali ja haletsen end. Kaua need valud kesta võivad? Karmim muidugi on psühholoogiline valu. Nii tahaks veini juua, aga ei tea kas klaasike seda teeb asja hullemaks?
Väga kahju, et nii läks 🙁 kas valudega ei peaks igaks juhuks ka arstile end näitama? Vein võib vahel hullemaks teha haletusetunde, teisalt veel üks peatäis nuttu ehk veidi kergemaks enesetunnet.
Füüsilist valu ei pea kannatama. Minu arsti sõnul võib vabalt valuvaigistit võtta (mul on üsna mitu katkemist olnud – ühel juhul kestis valu 5 päeva). Vein ei ole keelatud (aga just pärast seda 5-päevase valuga katkemist jäin kohe uuesti ootele – 5 nädalat hiljem oli uus asukas kõhus kasvamas. Ma muidugi ei teadnud seda ja sünnipäeval/jaanipäeval sai natuke napsi ka võetud).
Mul on kaks peetumist olnud u 6.-7. nädalal. Kummalgi juhul valusid eriti ei olnud, kerge päevade moodi tuikamine. Esimesel korral puhastus ise, alguses määris pruunilt, seejärel tuli punaselt ja oli päevade moodi verejooks. Teisel korral millegipärast ei puhastunud korralikult ja pärast teist ultraheli saadeti ka tabletipuhastusse.
Kui ikka enesetunne on halb ja kõht turses ning valud, siis ma läheks valvearsti juurde ja paluks üle vaadata.
Tere. Mul väga kahju,et teemaalgatajal sedasi läks.????
Elasin selle sama asja ise alles nüüd mõni päev tagasi üle.????
Arsti vastuvõtule minnes teadsin,et rasedus 9+3 aga pisikese areng oli vaid 7+4 ning süda ei tuksunud ????
Järgmisel päeval saadeti võimsamasse vaginaalsesse sonograafiasse lootuses,ehk asi pole ikka nii aga kahjuks siiski oli.????
Samal päeval pandi tuppe 4tabletti ning saadeti palatisse. 4h jooksul oleks pidanud hakkama veritsema kuid ei midagi. 4h mòòdudes pandi uued 4 tabletti tuppe ja saadeti koju.
Kodus tuli sünnitusvalule võrreldav valu. Olin voodis känkrus ning lihtsalt nutsin.
Verd tuli päris palju koos nende samade tablettidega ning klompidega.
Hetkel on möòdas 2 pãeva ning alakõht annab endiselt tunda ja verd tuleb ka mõõdukalt.
Kuu lõpus kontrolli ning loodan,et on ãra puhastunud.
kallistused, kata!
mul oli just katkemine, küll hästi varajane, võib öelda, et keemiline rasedus. kuid uskumatult tugevad valud ja nõrkus sellega. kolmandat päeva olen autis. hormoonid on ka vist sassis ja nutan. mul muidugi pole võrreldav sinu looga, mis on valusam, sest rasedus oli hilisem. ole enda vastu leebe, pai sulle.
Kallistused Sullegi Mailill.
Iga lapse kaotus on hingeliselt valus, olgu see siis pisike rasedus või suurem.
Tuleb olla tugev. Järelikult meie pisikesed ei olnud piisavalt elujõulised,et lõpuni ilusti vastupidada.
Looduse tahte vastu ei saa kahjuks mitte keegi.
Peame hoidma end positiivsetena,et järgmine kord läheb kõik hästi.
Kui veritsus algas ise, siis loetakse seda katkemiseks. Minu kogemus oli selline, et samal päeval minu naistearst tuvastas, et süda enam ei löö. Nädalaid on 7+ tol hetkel. Andis mingi imeõrna lootuse, kuid noh, pigem nagu minu lohutuseks. Valud olid meeletud ja ta ütles mulle ka, et emosse pöörduda alles siis, kui olen valudest kägaras maas. Võtsin valuvaigisteid, kuid need ei aidanud, öösel ärkasin meeletute valudega ja aina hullemaks läks. Läksin siis hommikul kell viis emosse, kuid lõpuks tuligi välja, et need valud normaalsed ja emaka kokkutõmbed vmt, sain lihtsalt tugevamad valuvaigistid ja mingid tabletid, mis pidid kaasa aitama “jäänuste” väljutamist ja emaka kokkutõmbeid vms. Hullud valud kestsid 3-4 päeva, veel mõned päevad lahjemad valud. Mina veritsesin kokku üle kolme nädala.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
