Esileht Lapse ootamine Peetumine. Appi :(

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Peetumine. Appi :(

Postitas:
Kägu

12+6 uh. Loode peetunud. Süda ei löö. Ülehomme tabletipuhastusele vms. Tegelikult hakkad nüüd peale teada saamist verejooks. Kas siis tuleb ka tabletid panna? Kas see on valus? Loode väljub ja on tuvastatav? Mis lootega teha? Mis uh piltidega teha?? 🙁 oh jumal :'(

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tunnen kaasa! Kas loode peetus 12+6 nädalal või hiljem?

Mul endal peetus 8+5 nädalal ja avastati 9+ nädalal uh-s. Sain tabletid vaatamata sellele, et veritsus algas ise. Tabletid sain sellepärast, et emakas kindlasti puhastuks. Mida suurem rasedus peetub, seda suurem on võimalus, et emakas ei puhastu täielikult. Mul voolas kõik wc potti ja ma ei hakanud isegi sinna vaatama. See aeg oli nii raske ja hingevalu oli suur 🙁

Kas on valus? Üldjuhul jah, sest emakas puhastub kokkutõmmete abiga. Mul endal olidki täpselt samasugused kokkutõmbed nagu sünnitades ehk pidin korralikult hingama ja kõndida kokkutõmmete ajal ei saanud. Teisalt on see muidugi väga individuaalne. Mõnel on väga valus aga teisel pole valupoegagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul peetus 10ndal nädalal. Ssin tabletid. Järelkontrollis 2nädalat hiljem lisatabletid, kuna väike tükk oli veel sees.
Sain puhastumist ootama minna koju. Liigutasin end palju.Valud olid nagu päevase calud – ongi hästi individuaalne!
Kukkus ära dussi all olles.

Elasin ka väga raskelt seda üle, julgelt aasta jagu. Püüdsin kohe uusi triipe, aga muutus kinnisideeks ning tegin aastase pausi.
Hetkel olen uuesti ootel ja alles nüüd tunnen natuke südamerahu. Hirm peetumise ees on suur….

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul peetus 7ndal nädalal. Vaatamata sellele, et kõik minu arust kodus välja tuli, sain ikka tabletid, kuna üks tükk oli veel sees. Kuni platsenta väljumiseni olid nagu sünnitusvalud. See oli siis enne tablette. Tablettidega oli enesetunne ok. Loode oli tuvastatav,uh pildid on alles.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mis lootega teha? Potist alla või?!??

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ma ultraheli pildid ja rasedustestid on alles jätnud, see on tegelikult positiivne mälestus ja annab lootust. vähemalt mul on nii.

aga loode ise jah, duši all ja koos voolava veega ja oli tuvastatav. aga ära seda ekstra otsima hakka, traumeerid ennast liigselt.

me saime peetumisest teada 11. nädala alguses kui oli väga kerge veritsus, peetunud oli umbes kaks nädalat varem.

jõudu ja vaprust, tean kui raske see on.

Please wait...
Postitas:
mummiriin

Oh jah. Jube.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mis lootega teha? Potist alla või?!??

Minu käsi ei tõusnud nuppu vajutama, kuigi wc potti ta tuli.

Peetus 7+ nädalal ja mõne nädala pärast hakkas veritsus (siis sain peetumisest teada). Sain tableti, mida kõigepealt sisse võtta. Terve päeva tuli natuke verd, aga valus ei olnud. Õhtul hakkas rohkem tulema, õrnad päevade valud olid vahepeal ja siis see ühel hetkel juhtuski. Kõige rohkem kartsingi, et pean minema haiglasse, valutama ja loode väljub sealsesse wc potti. Õnneks juhtus kodus ja see oli suur kergendus.

UH pilt on alles ja loote matsime maha. Plaanin sellele kohale lilled istutada. Mõtlesin valgeid liiliaid, aga selleks peab vist sügist ootama. Võib-olla imelik teguviis, aga ma tõesti ei suutnud nuppu vajutada ja see oleks mind vist eluks ajaks kummitama jäänud.

Jõudu! Mul tulevad praegugi seda kirjutades pisarad silma, kuigi arvasin, et olen enamvähem üle saanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga mis lootega teha? Potist alla või?!??

Minu käsi ei tõusnud nuppu vajutama, kuigi wc potti ta tuli.

Peetus 7+ nädalal ja mõne nädala pärast hakkas veritsus (siis sain peetumisest teada). Sain tableti, mida kõigepealt sisse võtta. Terve päeva tuli natuke verd, aga valus ei olnud. Õhtul hakkas rohkem tulema, õrnad päevade valud olid vahepeal ja siis see ühel hetkel juhtuski. Kõige rohkem kartsingi, et pean minema haiglasse, valutama ja loode väljub sealsesse wc potti. Õnneks juhtus kodus ja see oli suur kergendus.

UH pilt on alles ja loote matsime maha. Plaanin sellele kohale lilled istutada. Mõtlesin valgeid liiliaid, aga selleks peab vist sügist ootama. Võib-olla imelik teguviis, aga ma tõesti ei suutnud nuppu vajutada ja see oleks mind vist eluks ajaks kummitama jäänud.

Jõudu! Mul tulevad praegugi seda kirjutades pisarad silma, kuigi arvasin, et olen enamvähem üle saanud.

Ei ole imelik teguviis, ise teeksin täpselt samamoodi, kuigi tegelikult ei kujuta isegi ette, kuidas nii valusal hetkel käituksin. Paid teile kõigile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul oli peetunud 6+ nädalal, avastasime UHs 8+ nädalal. Hakkas ka veidi varem ise puhastama, aga võtsin tabletid ka, mis ei toiminud. Tükike jäi sisse, sellepärast sain veel 3kordse doosi tablette nädalake hiljem, mis ei toiminud jälle üldse, mitte midagi ei tundnud. Plaaniti juba kirurgiliselt sekkuda kuniks see väike tükike oli ükskord iseenesest kuhugi haihtunud.
Peetumine oli septembris ja uued triibud saime detsembris.
Kurb oli küll ja siiani kui kuskil katkemisest või peetumisest juttu, siis silm läheb märjaks. Aga reaalsus on see, et see on loodus ja nii pidigi minema. Praegu olen uuesti õnnelikult rase, hirm on küll kogu aeg, et äkki on jälle miskit halba, aga tuleb positiivselt mõelda :).
Jõudu!

Please wait...
Postitas:
mummiriin

Oh jumal. Oma öist kohemust ei sooviks vaenlaselegi. Mul on tunne, et universum maksis mu sõnade eest kätte. Ütlesin poja sünnitusel, et kes küll vabatahtlikult seda teist korda teeks, sest nii hull oli. Aga näe, saab veel hullem olla. Korjata neid tükke vanni põhjast.. Parem sünnitaks valuvaigistiteta nädala aega jutti :S Ja see on ainult osa valust.
Asi lõppes kiirabiga haiglas.

Ja muidugi ma soovin teist last ja täiesti vabatahtlikult :'(

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh jumal. Oma öist kohemust ei sooviks vaenlaselegi. Mul on tunne, et universum maksis mu sõnade eest kätte. Ütlesin poja sünnitusel, et kes küll vabatahtlikult seda teist korda teeks, sest nii hull oli. Aga näe, saab veel hullem olla. Korjata neid tükke vanni põhjast.. Parem sünnitaks valuvaigistiteta nädala aega jutti :S Ja see on ainult osa valust.

Asi lõppes kiirabiga haiglas.

Ja muidugi ma soovin teist last ja täiesti vabatahtlikult :'(

Tunnen kaasa 🙁 Ära süüdista ennast nende sõnade pärast, need olid selle hetke emotsioon. Universum ei maksa kätte isegi neile, kes teistele tõeliselt halba soovivad ja teevad, ammugi siis sellise asja pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tunnen südamest kaasa,elu üks hirmsamaid kogemusi, millest aitas üle saada uus sünd. Mäletan, kuidas enne haiglasse vastuvõttu üks paarike omal soovil katkestama tuli ja kuidas ise pisaratega võitlesin. Med õega tühjas koridoris kõndides ainult nutsin ja nutsin. Tundsin väga täpselt seda hetke, kui loode emaka limaskestalt lahti tuli ja see pisike tomp maandus käele. Ei suutnud kuidagi potist alla lasta. Med õde tõi mulle topsikese ja aitas selle sinna panna. Kodus matsin tombukese maha ja peale istutasin ĺilled. Loodus tegi seekord sellise valiku, aga järgmisel korral läks juba paremini, kuigi hirm oli kogu aeg kuklas. Palju jõudu Sulle!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul peetus 16.nädalal,teada saime alles ultrahelis,kui arst vaatas ek
raanile ja ütles,et südametöö puudub.See oli töeline shokk,sest loode oli ju terve,polnud ka mingeid körvalekaldeid arengus ega haige.Eelnevalt mingeid tunnuseid polnud.Kirjutati kohe haiglasse puhastusele.Mäletan et hommikul saadeti palatisse,anti kaks tabletti ja jäeti ootama.Hiljem viidi üksikpalatisse.Nutsin terve päeva ja küsisin endalt,et miks.
Siis hakkasid justkui kokkutömbed ja kutsusin öde,kes kiiresti tuli.Tahtsin last näha aga öde,ei näidanud,ütles vaid et pole vaja rohkem traumeerida.Olin ikka nagu shokis.Siis ei eemaldunud platsenta ja mind viidi kirurgilisele puhastusele.Järgmine moment ärkasin palatis ja köik oli läbi.Möletan vaid et ütlesin öele,kes tuli analüüsi vötma,et nad paneks lapsele teki peale,tal on külm seal ja peale seda jäin uuesti magama.Jägmine päev sain rohud ja saadeti koju.
Nüüd 7 aastat hiljem jäin uuesti rasedaks ja muidugi rööm oli taevani,aga kui ligines 16.nädal,olin hirmul,sest vana asi tuli jälle meelde.Ikka jah see hirm jääb ikka,ka aastaid hiljem aga mees oli väga suur tugi,lohutas ja ütles et köik läheb hästi,kuigi mul endal oli tunne et tahaks lihtsalt nutta.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Lapse ootamine Peetumine. Appi :(