Esileht Koolilaps Pelgulinna Gümnaasium

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Pelgulinna Gümnaasium

Postitas:
Kägu

Sõbranna laps käib Pelgulinna Gümnaasiumis kuuendas klassis. Ükspäev tuli hinnetest juttu ja ta ütles, et tema laps ei siiani hindeid. On ainult , kas õppeaine on arvestatud või mittearvestatud. Minu laps käib teises koolis ja ta ei saanud hindeid kolmanda klassini. Ma ei kujuta ette, kui ta hindeid ei saaks. Nii ei saagi ju aru, et kuidas tal tegelikult läheb. Kas siis alates hindest kolm loetakse kõik arvestatuks? Ja kuidas kooliaasta lõpus tasemetöid hinnatakse? Kas kõik vanemad, kelle lapsed seal käivad, on sellise hindamissüsteemiga rahul?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas kooliaasta lõpus tasemetöid hinnatakse?

Tasemetööde eest ei panda hindeid.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbranna laps käib Pelgulinna Gümnaasiumis kuuendas klassis. Ükspäev tuli hinnetest juttu ja ta ütles, et tema laps ei siiani hindeid. On ainult , kas õppeaine on arvestatud või mittearvestatud. Minu laps käib teises koolis ja ta ei saanud hindeid kolmanda klassini. Ma ei kujuta ette, kui ta hindeid ei saaks. Nii ei saagi ju aru, et kuidas tal tegelikult läheb. Kas siis alates hindest kolm loetakse kõik arvestatuks? Ja kuidas kooliaasta lõpus tasemetöid hinnatakse? Kas kõik vanemad, kelle lapsed seal käivad, on sellise hindamissüsteemiga rahul?

A on väga ebainformatiivne tõesti. Mingite esseede kirjutamine õpilaste teadmistest on jälle õpetajale liiga töömahukas. hindamine on selle poolest objektiivne. Mõnes mõttes oleks veel parem, kui hindamine oleks 10-palli süsteemis, oleks veel informatiivsem. A-ga on see probleem, et polegi nagu motivatsiooni rohkem pingutada, kui 50%, igal juhul on ju A, kas teed siis suurepäraselt või rahuldavalt oma töö. Milleks siis rohkem punnitada, A on A.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käib Tallinna Kesklinna Põhikoolis ja ka ei saa hindeid, siiani. Ilmselt on ka kõrval  reaalkoolis samamoodi. Saabki H- või X-tähti ja juttu juurde, mis läks hästi, mis viltu. Kõik tööd hinnatakse aga protsentide või punktidega, ja neid ei ole vähe. Protsendid võid ju ise hinneteks arvutada, selleks on vastav määruski kusagil olemas. Mulle sobib. Tasemetööd on samuti protsentidega. Näiteks matemaatikas viimati üks tunnikontroll oli sedapidi üles märgitud, et mitu viga tegi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Unustasin, laps käib VII klassis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kogemus mõlema süsteemiga, hinded tundub parem kui protsendid/kujundav hindamine, paar  viga on ok, saad ikka hea hinde, protsentidega tekkis tunne, et kunagi pole piisavalt hea, sama oli tekstiga, ikka oli mingi väike etteheide/soovitus. Hinnete süsteem on kuidagi lihtne kõigile, saad hinde kätte ja liigud õppega edasi.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kasutan teemat ära ja uurin, millised kogemused Pelgulinna Gümnaasiumiga viimase paari aasta jooksul on olnud? Laps läheb järgmine sügis kooli ja Pelgu on kõige lähemal.

0
0
Please wait...

Postitas:
enely-

Sõbranna laps käib Pelgulinna Gümnaasiumis kuuendas klassis. Ükspäev tuli hinnetest juttu ja ta ütles, et tema laps ei siiani hindeid. On ainult , kas õppeaine on arvestatud või mittearvestatud. Minu laps käib teises koolis ja ta ei saanud hindeid kolmanda klassini. Ma ei kujuta ette, kui ta hindeid ei saaks. Nii ei saagi ju aru, et kuidas tal tegelikult läheb. Kas siis alates hindest kolm loetakse kõik arvestatuks? Ja kuidas kooliaasta lõpus tasemetöid hinnatakse? Kas kõik vanemad, kelle lapsed seal käivad, on sellise hindamissüsteemiga rahul?

Pelgus hakatakse jah alles 7. klassist hindeid panema. Hetkene hindamissüsteem on A-arvestatud, MA-mittearvestatud ja T-tehtud, 0-tegemata töö. Tegelikult on igale hindele lisatud mitu protsenti 100 on saadud ja ilusti lahti kõik seletatud. Ei kurda selle hindamissüsteemi üle.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps praegu reaali gümnaasiumis, neil oli kujundav hindamine kuni 7.klassini, st hindeid ei pandud. Tegelikult jätkus umbes sama süsteem kuni põhikooli lõpuni, siis teisendati küll perioodihinded 10-pallisüsteemi, mõni õpetaja pani ka samas süsteemis jooksvaid hindeid, enamus siiski jätkas kas arvestatud-mittearvestatud või siis maks punktid-sinu punktid süsteemi. Minu meelest just palju informatiivsem see viimane, Kui laps saab näiteks 89 punkti 100st ja see teisendataks neljaks, siis see pole sama kui laps saaks 80 punkti sajast (79 oleks näiteks 3 juba). Esimesel juhul jäi tal väga heast vaid punkt puudu, teisel juhul sai rahuldavast vaid punkti rohkem. Minu meelest pole 4 sama informatiivne kui punktid (punktide hinneteks teisendamine siin näites meelevaldne).

Samas mõne aine või töö puhul ongi arvestatud piisav tulemus (eriti rühmatööde puhul, kus õpilaste panus ei pruugi olla võrdne).

No ja lapsel polnud ka esimestes klassides koolistressi, tal oli üsna suva, kas hinnanguks oli väga tubli, püüa veel või tee uuesti. Mitu % parimast tulemusest õppisid küll üsna ruttu omavahel võrdlema.

Seega mina kiidan küll väga seda hindamissüsteemi, isegi kui õpetaja ei viitsi rohke kui sinu punktid-maks punktid kirja panna. Enamasti kui millelegi oli vaja tähelepanu pöörata või midagi teemast mööda või arusaamatuks jäi, siis selle õpetajad siiski lahti kirjutasid ka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

79 oleks näiteks 3 juba

Enamikus eesti koolides ja nt hinnatavate eksamite puhul on ikkagi 79 protsenti ka neli. 74 protsendist algas hinne kolm (vahepeal  oli isegi 70% veel viimane 4 eksamil).

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

79 oleks näiteks 3 juba

Enamikus eesti koolides ja nt hinnatavate eksamite puhul on ikkagi 79 protsenti ka neli. 74 protsendist algas hinne kolm (vahepeal oli isegi 70% veel viimane 4 eksamil).

Vahet ei ole ju, kuskohast see piir täpselt läheb, küsimus oli selles, mis on informatiivsem.

+1
0
Please wait...

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Koolilaps Pelgulinna Gümnaasium