Sünnitasin vähem kui kaks nädalat tagasi Pelgulinnas ja keeldun seda sinu kogemust uskumast, TA. Olin kokku haigas 6 päeva ja nii vastutulelikku personali on raske leida – mul oli lausa kahju ära minna, sest tundsin end seal nii turvaliselt. Pidevalt pakuti abi (nt imetamisnõustaja näol), igapäevaselt käis ämmaemand külastamas, pidevalt abistati, kui mingi mure oli. Olin küll koos mehega perepalatis, aga vaevalt nad mind vähem oleks aidanud, kui oleksin üksi olnud (pigem ikka vastupidi).
Kuna ära minnes oli mees juba ees autos ja tagasi tulla ei saanud, aitas ämmaemand mind asjadega alla – minu süles oli vaid laps. Kuigi enamik asjadest oli mees juba võtnud, ütlesid nad kohe, et aitavad asjadega. Aga muidugi poleks mul vahet olnud, kes täpselt mind aidanud oleks – ämmaemand või koristaja. Suht imelik oleks ka, kui ämmaemandal on patsient ja siis tema hakkab minu asju tassima – eks ta teeb seda ikka siis, kui võimalik on. Ei tasu unustastada, et tegemist on haiglaga, mitte ei tea, mis asutusega, kus sind ümmardada on vaja. All ootas mees soojas ruumis, kus oli ju laud, kuhu sai vajadusel lapse panna. Milleks midagi muud vaja oleks – tulin ju 1 min tagasi palatist ära.
Ühesõnaga – väga üllatav, et sul selline kogemus oli, aga eks peab ka ise olema koostööaldis ja ehk personali kuulama. Seda, et nemad sinus stressi tekitasid, ma ei suuda tõesti uskuda, sest nagu ütlesin, olin sees ligi nädala, nägin ju erinevat personali ja nad olid tõesti kõik nii hoolivad ja suurepärased.