Pelgulinnas läks mul kõik väga kenasti.
Solgutamist küll ei olnud. Sünnituseelses olin mina ja teised vaid esilekutsumise tõttu. Kui tuhud olid piisavalt tugevad, sain õnneks sünnitustuppa vanni. Ämmaemand oli päris tore, luges ja mäletas mu sünnituse eelistuste kokkuvõtet (või kuidas iganes seda nimetatakse) ja lähtus üllatavalt palju sellest. Olin varem lugenud, kuidas see on mõttetu paber, aga minu puhul järgiti seda 90%.
Anti ilusti epiduraali, kui küsisin. Ainuke natuke nõmedam kohtlemine oli vanema anestesioloogi poolt, kes pahandas, et ei suutnud tuhude ajal süsti jaoks selga kumeraks kohe ajada.
See kiirendas sünnitusprotsessi ja 2,5 tunni pärast oli laps käes.
Arst ja ämmaemand, kes sünnitust vastu võtsid, olid hästi julgustavad ja soojad.
2,5 tundi pärast sünnitust sain perepalatisse. Ja siis käidi mitu korda päevas vaatamas/kontrollimas. Üks noor, blond ämmaemand oli hästi tore, kelle nime ma Pelgulinna sünnitusmaja kodulehelt kahjuks ei leia.
Mul oli üks delikaatne probleem ja ta aktiivselt tõi mulle leevendamiseks vahendeid ja pakkus veidi seltsi, kui tundsin end seal ärevana (esimene laps, millegipärast olin veidi ebakindel).
Kokkuvõttes väga hea kogemus ja kuhugi mujale tulevikus sünnitama ei kipuks.