Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 121 )

Teema: Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?

Postitas:
Kägu

Kust ma saan vaadata mis aastast alates olen II sammast kogunud?

pensionikeskus.ee

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimati vaatasin siis oli üle 20000, välja ei võta. Kurb on see, et kui võetaksegi välja ja laristatakse maha, millest siis vanaduses elama hakatakse.

Sa siis hakkad elama sellest 30-nest eurost, mis sulle sealt teisest sambast iga kuu pensionile juurde makstakse?
Sa natuke peast kurb ei ole?

Kusjuures, sa ei jõus seda 20 tuhandet oma elu lõpuni vähehaaval kätte saades ära kulutada ja see läheb edasi eiteakuhu. Sellest ei ole kurb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aasta võin segi ajada küll. Ilmselt klapib ka kõik muu, mis sa ütlesid, välja arvatud katkestus ja lapsed. Töötanud olen pidevalt, aga palk on jah, olnud nagu on.

Kusjuures, kui sa ikkagi algusest peale kogusid ja kogu see aeg ilma katkestusteta kogunud oled, tundub pea viiekordne vahe minuga siiski kummamline. Mu teada peaks õpetaja palk olema umbes Eesti keskmise kanti, nii et kahe-kolmekornde vahe oleks loogiline. Pea viiekordne tundub liiga palju.

Aga nii see ometi on. Ega ma olegi vaadanud seda fondi eriti, nüüd üle hulga aja vaatasin. Algusest peale kogusin. Õpetajate palgad pole keskmist kunagi saavutanud, alati ikka pigem alla. Alles praegu on suhteliselt normaalne palgatase olnud juba päris kaua. Keskmine ta ikka pole. Ma võin seda seletada ehk sellega, et oli aastaid, kus ma päris täiskoormusega ei töötanud, aga oli ka neid, nagu praegugi, kus ma töötan enam kui ühe koormusega. Lapsed sain enne kogumise algust, töökatkestust pole olnud.
Imelik või mitte. Praegu siin loen imestusega, kui palju mõnel on. Kuidagi hirmus nadi tunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik või mitte. Praegu siin loen imestusega, kui palju mõnel on. Kuidagi hirmus nadi tunne.

Need fondid on ju erinevad olnud. Madala tootlikkusega, mingi keskmine vist oli ka ja siis kõrge riskiga.
Selle peale siis ei tule, et vahe võib ka sellest oma valikust olla?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

To õpetaja

Arvestad sa kogusummat? Või seda 2%, mida ise maksnud oled st 1/3?

Ma ka õpetaja. Liitusin ka kohe alguses. Esimesed paar aastat ei kogunenud midagi – ülikoolis käisin, tööd ei teinud (ok, 2 kuud üks suvi). Selle aja sees olen 3 aastat lastega kodus olnud, 2 aastat osalise tööajaga töötanud.

Praeguseks kogunenud veidi üle 6800

Nüüd läksin uudishimust vaatama. Täpne summa on 6914.50. See on, mis on kirjas, mitte 1/3.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik või mitte. Praegu siin loen imestusega, kui palju mõnel on. Kuidagi hirmus nadi tunne.

Need fondid on ju erinevad olnud. Madala tootlikkusega, mingi keskmine vist oli ka ja siis kõrge riskiga.

Selle peale siis ei tule, et vahe võib ka sellest oma valikust olla?

No nii suur see vahe ka olla ikka ei saa ja kes oskab siis seda kõige targemat valikut teha. Aga näen, et kolleegil siin on umbes sama palju. Fond on SEB, progressiivne. Sellest riskantsem on veel “energiline”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

3 aastaga kogunenud 4200. oleneb väga kus teenusepakkuja juures olete. pangad ongi kehva tootlusega. pensioni tuleb koguda maksimaalselt aktsiaturul olevasse fondi.
selles mõttes on viimased aastad toonud palju head, tasud alanenud ja tekkinud alternatiiveisd pakkujaid. Tuleva võitleb ka selle eest et raha saaks pensioniea saabudes välja võtta korraga ja ilma kindlustusseltsi vahenduseta.
ma parema meelega kogun täna paarkümend eurot kuus ja saan pensioniea saabudes kasvõi natukenegi rohkem raha kui üldse mitte midagi.
või on see kuidagi parem et täna kui mul on töövõime ja palk saan korraga nii palju raha et korra reisil käia ja siis pensionieas ei saa niigi palju et retseptiravimeid välja osta. väga lühinägelik.
kes oskab ja tahab investeerida teeb seda juba täna mis iganes palgast. 2%palgast on väga väike summa ja seda on võimalik iga suurusega sissetulekust kasvukontole panna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Need fondid on ju erinevad olnud. Madala tootlikkusega, mingi keskmine vist oli ka ja siis kõrge riskiga.

Selle peale siis ei tule, et vahe võib ka sellest oma valikust olla?

No nii suur see vahe ka olla ikka ei saa ja kes oskab siis seda kõige targemat valikut teha. Aga näen, et kolleegil siin on umbes sama palju. Fond on SEB, progressiivne. Sellest riskantsem on veel “energiline”.[/quote]

Vahe tuleb fondist, kogumise perioodi pikkusest ja palgast, millelt sissemakse tehtud on.
6% 800€ on 48€
6% 1800€ on 108€
aastal 2003, kui kogumine algas, olid meil kroonid ja keskmine palk 6000-7000 krooni, mis natuke üle 400€. Esimesed maksed esimestel aastatel tulid ju selliste summade pealt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa siis hakkad elama sellest 30-nest eurost, mis sulle sealt teisest sambast iga kuu pensionile juurde makstakse?

Sa natuke peast kurb ei ole?

Kusjuures, sa ei jõus seda 20 tuhandet oma elu lõpuni vähehaaval kätte saades ära kulutada ja see läheb edasi eiteakuhu. Sellest ei ole kurb?[/quote]

Kui inimene ei suuda ega oska ise säästa ega investeerida, siis on 1.samba pension + 30€ kuus igal juhul rohkem, kui ainult 1.samba pension.
Loomulikult on kõige tulusam ilmselt ise investeerimine, kes sellega hakkama saab. Selles mõttes raha välja võtmine ja ise investeerimine ei ole halb mõte, halb mõte on välja võtmine ja ära kulutamine.
20.000 pealt on väljamaksed siiski rohkem kui 30€ kuus, kui täpne olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas keegi seletaks mulle hästi lihtsalt, mismoodi ma seda raha pensipõlves hakkan kätte saama? Ehk siis mitu eurot kuus mu pension hakkab suurem olema, kui mul on seal fondis selleks hetkeks 15000 näiteks? Jagatakse see summa mingi oletatava elueaga ära või kuidas? Elan kogemata kauem, siis ühel hetkel pension kukub või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vahe tuleb fondist, kogumise perioodi pikkusest ja palgast, millelt sissemakse tehtud on.
6% 800€ on 48€
6€ 1800€ on 108€
aastal 2003, kui kogumine algas, olid meil kroonid ja keskmine palk 6000-7000 krooni, mis natuke üle 400€. Esimesed maksed esimestel aastatel tulid ju selliste summade pealt.

Nojah, selle ma oskan isegi ära arvata. Õpetajate palk oli tollal väga niru.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on ka aastast 2002 (kohe algusest) ja väärtus on 25 000 eurot. Pensionini on 12 aastat. Praegu mõtlen, et võtan raha välja ja hakkan ise investeerima. Mul on aktsiaid väikses mahus olemas, viin end kurssi rohkem ja investeerin. Vaatasin just pensionikeskusest, et minu panuse tootlus on 17 aastaga olnud 1,36. Paneb ikka sügavalt mõtlema, sest inflatsiooni tõttu olen koledas miinuses, nuumanud vaid fondihaldureid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas keegi seletaks mulle hästi lihtsalt, mismoodi ma seda raha pensipõlves hakkan kätte saama? Ehk siis mitu eurot kuus mu pension hakkab suurem olema, kui mul on seal fondis selleks hetkeks 15000 näiteks? Jagatakse see summa mingi oletatava elueaga ära või kuidas? Elan kogemata kauem, siis ühel hetkel pension kukub või?

https://www.pensionikeskus.ee/eesti-pensionisusteem/kalkulaatorid/kindlustusseltside-kalkulaator/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui viimati vaatasin, oli 30.000 ringis.

Kohe välja võtma ei kiirusta, enne pean olema 100% kindel, mida rahaga edasi teen ja et see ka ära tasub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mõttekam on siiski Tallinnas likviidset kinnisvara omada ja pensionieas seda välja üürida. See eeldab muidugi teise elukoha olemasolu. Aga enamikel eestlastel on nagunii olemas maakodu ja linnakorter. Mitte keegi ei garanteeri, et pensionifondid kokku ei kuku ühel hetkel või pangad pankrotti. Aga see puhtalt minu arvamus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sammas avatud 7a tagasi, aga arvestatavalt kogutud sinna 3-aastat, summa on 4100€. Ootan-vaatan, mis tingimused raha välja võtmiseks kehtestatakse ja kaldun sinna poole, et võtan välja ja investeerin ise. Esiteks, kuna pole teada, kas üldse kunagi pensionile saan jääda, teiseks, kas seda raha ja sambaid siis üldse eksisteerib sellisel kujul nagu praegu, kolmandaks on mu kõige riskantsema fondi tootlikkus võrdne inflatsiooniga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõttekam on siiski Tallinnas likviidset kinnisvara omada ja pensionieas seda välja üürida. See eeldab muidugi teise elukoha olemasolu. Aga enamikel eestlastel on nagunii olemas maakodu ja linnakorter. Mitte keegi ei garanteeri, et pensionifondid kokku ei kuku ühel hetkel või pangad pankrotti. Aga see puhtalt minu arvamus.

No see eeldab kõigepealt vastavat palka, et teine kinnisvara osta. Tallinnasse kinnisvara ostes sa nüüd 2%-ga kuus küll ei pääse, kui sul just ulmesuur palk ei ole ja sa neid kõige-kõige odavamaid kortereid ei vaata. Näiteks peaministri palgast on 2% 123 eurot ja sellise kuumaksga saad ikka väga odava korteri, mingi mõnikümmend tuhat ehk. Kas sellise hinnaga korter ka investeering tulevikku oleks, ei julge ma küll kindel olla.

Minul on lisaks oma kodule veel ka korter Tartus nõukaaegses majas. Odav korter, aga ikka maksan 6% oma praegusest brutopalgast. Kui ma oma teise samba välja võtaksin, saaksin kätte umbes 30000/3*0,8=8000, sellega ei saa samasuguse korteri sissemaksetki mitte. Ja reaalselt ei julge ma tegelikult kindel olla, et see korter ka minu pensionieas püsib, need annelinna majad on ikka päris vanad.

Olen nõus, et lisakorterisse investeerimine on hea mõte, aga see nõuab palju rohkem, kui praegusesse pensionifondi makstav summa ning seetõttu ei ole paljudele ka reaalselt teostatav variant.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on u 14 000. 20 aastat töötamist. Selle aja sees on sündinud 3 last.

Mind huvitab, et kui otsustan kogumise katkestada ja raha välja võtta, siis kas riik jätkab (perioodil, mis on pärast teisest sambast loobumist) 4% maksmist minu esimesse sambasse?

See esimese samba süsteem on väga arusaamatu mu jaoks. Kas sul on ikka isiklik esimene sammas, või läheb see 4% mida riik enam su 2. sambasse ei pane hoopis praeguste pensionäride pensionitõusuks? Mu teada vahe esimese ja teise samba vahel ongi see, et 2. sammas on su enda isiklik kogutud raha, 1. sammas on see mida riik otsustab praegu hetkel laekuvatest maksudest riigi arvutatava valemi järgi makstav. Kui tuleb mingi ikaldus või majanduskriis võidakse otsustada seda valemit muuta, kuna riigil lihtsalt pole raha või maksumaksjate makstud makse piisavalt sel hetkel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See esimese samba süsteem on väga arusaamatu mu jaoks. Kas sul on ikka isiklik esimene sammas, või läheb see 4% mida riik enam su 2. sambasse ei pane hoopis praeguste pensionäride pensionitõusuks? Mu teada vahe esimese ja teise samba vahel ongi see, et 2. sammas on su enda isiklik kogutud raha, 1. sammas on see mida riik otsustab praegu hetkel laekuvatest maksudest riigi arvutatava valemi järgi makstav. Kui tuleb mingi ikaldus või majanduskriis võidakse otsustada seda valemit muuta, kuna riigil lihtsalt pole raha või maksumaksjate makstud makse piisavalt sel hetkel.

Jah oled õigesti aru saanud. See 4%, mis esimesesse sambasse tagasi läheb, kasutatakse ära praeguste pensionite jaoks. Kui sina ükskord pensionile jääd, siis maksavad esimest sammast selleaegsed maksumaskjad. Ja kui vaadata praegust rahvastiku prognoosi, on pilt nutune ja nad on sunnitud selle esimese samba kuidagi ümber mängima nii, et selle aja maksumaksjad ei peaks mitte kogu oma sissetulekut pensionäridele andma.

See 4%, mis teise smabasse on äinud, on sinu oma, küll ksukil fondides ja ei pruugi olla hea tootlikkusega, aga siiski kuulub nimeliselt sulle, mitte ei ole mingis anonüümses katlas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See 4% on su teise samba kasum. Kui teist sammast ei kogu siis sa seda ei näe ja see läheb mõnele tänasele pensionärile.
Kui täna oma palgast paned teise sambasse näiteks 20 eurot kuus. Siis riik paneb sinu rahale juurde kohe näitaki veel 40. Ja kogu see 60 kuulub pensioni saamise hetkel sulle. Kui sa ei ole teises sambas siis sina paned 20 investeerimiskontole (tore kui sedagi, arvatavasti enamik ostavad nänni selle eest) ja riik tõstab tänaseid pensione kaugemale sinu tulevikku vaatamata.

Investeerimise seisukohalt – esimesel kuul su 20 eurot KOLMEKORDISTUB. See on fantastiliselt hea tootlus mida sa kuskilt ei saa. Näiteks kui oled keskpärane hobiinvestor ja saad aastatootlust 5% siis kulub kahekordistimiseks 14 aastat ja kolmekordistumiseks 23 aastat. Aga teises sambas saad selle tootluse hetkega! Kui sambas raha veel kasvab ka natuke, tore. Aga juba see, et riik su igakuise sissemakse kokmekordistab on fenomenaalselt hea pakkumine mida enamik ei suudaks ise saavutada kas või selle pärast et pensionini on vähem kui 23 aastat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

7aastaga midagi 4000ga oli. Kui 2a pärast mul on seda raha vaja, et korteri sissemaksuks juurde vaja, siis võtan välja. Muul juhul ei.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleneb fondist ka, mille valinud oled. Ma alustasin kogumist 2004, teeninud alati keskmist palka või natuke rohkem ning olnud ka kahe lapsega kokku 6 aastat kodune. Mul on Swedi K3.

ka eluaeg õpetaja olnud.
alles pärast koolist töölt äratulekut ületas 2.pensionisammas 7000€ piiri.
kuna õpetaja palk on alati olnud väiksem kui riigi keskmine, siis AINUS aasta peale uuele süsteemile üleminekut, kus mu pensionikoefitsent 1 on, oli 1a 1990ndate lõpul, kui ma terve aasta lapsehoolduspuhkusel olin. kõik teised aastad on olnud 0,milegagi.

tänan õnne, et läksin mõneks kuuks tööle juba enne ülikooli, seetõttu läheb ka mu nõukaaegne ülikooliaeg vana süsteemi tööstaaži sisse +10a peale ülikooli.
meie praeguse pensionisüsteemiga hakkaks mind ootama praegus seisuga ca 350€ kuus 1.samba pension ja võibolla siis 2.sambast kuni surmani max 20-30€ kuus, juhul kui see enne kindlustusseltsil otsa ei saa.

2.samba väljavõtmist kasutan kindlasti (ja suunan investeerimiskontole tõenäoliselt), sest nt oma vanemate ja vanemate kolleegide pensioniminekust nägin selle süsteemi vead juba ära: ENNE kui üldse 2.sambast väljamakseid tegema hakatakse, võtavad kindlustusseltsid juba mingid kolossaalsed teenustasud tuleviku eest maha. isa sai 2.samba pensionit (ca 30€ kuus) ca aasta, kolleegi kaasa veelgi vähem, edasise kohta ütles kindlustus, et raha sai otsa…

muide, mul oli ka aastaid swedi K3 fond, kuni selle nüüd lhv vastu ära vahetasin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

18 tuhat. kõik võtan välja. usaldan ennast rohkem investeerimisel, huvi ja kogemust on ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu kartus on, et valitus tahab selle sammu astuda ainult selleks, et teie käest kätte saada see tulumaks, et katta oma suure suuga antud lubadusi. See valitsus on reservid nulli tõmmanud, nüüd on rahaga kööga, vaja kuskilt juurde saada. No ajame oma karvase käe rahva pensionirahade külge. Aga mis siis saab, kui ka see raha on huugama pandud? Tulevad ju uued valimised, penskareid tuleb järjest juurde, kogu aeg anna, anna, anna.
Ma kardan just seda, et see II samba lammutamine tehakse liiga uisapäisa. Jah, ma ei ütle, et praegune II samba ülesehitus on hea, kuid ta on parem, kui mitte midagi. Kui Ratas & Co- l oleks tõesti meie tulevik ja jätkusuutlikkus prioriteet, siis oleks nad muutnud ja parandanud käesolevat sammast, mitte seda lammutanud.
No elame- näeme, millised tingimused lahkujatele antakse ja kui suure portsu haukab teie kogutud rahast riik. Lihtne ja “kliendisõbralik” see asi olla ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle süsteemiga lōpetab kogumise ja vōtab raha välja vaid rumal keskerakonna valija.
Tōenäoliselt vōiks olla mōistlik maksete tegemine peatada kui see valikus on kuniks valime vōimule rohkem kompetentsed riigijuhid.
Ma täpselt ei teagi aga ma sain nagu aru, et kui teed investeerimiskonto ja sinna oma 2 samba raha kannad ei pea mingit maksu riigile maksma nii kaua, kui sellega raha teenid investeerides. Ainult arvelt väljavōttes maksustab riik sinu raha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selle süsteemiga lōpetab kogumise ja vōtab raha välja vaid rumal keskerakonna valija.

Tōenäoliselt vōiks olla mōistlik maksete tegemine peatada kui see valikus on kuniks valime vōimule rohkem kompetentsed riigijuhid.

Ma täpselt ei teagi aga ma sain nagu aru, et kui teed investeerimiskonto ja sinna oma 2 samba raha kannad ei pea mingit maksu riigile maksma nii kaua, kui sellega raha teenid investeerides. Ainult arvelt väljavōttes maksustab riik sinu raha.

valisin reformikaid, kuid sellegipoolest plaanin raha välja võtta ja investeerimiskontole suunata.
miks? mul on pensionieani ca 10a, aga lähen 5a varem, kuna on õigus sooduspensionile. seega on mul jäänud vaid ca 5a, isegi kui vahepeal tulevad mingid uued valitsused, siis maksete peatamine minu jaoks mingit efekti ei loo, pigem kaotan veelgi enam – teenustasude arvelt.
investeerimiskontole kantu eest nt eesti tuntud dividendifirmade aktsiaid ostes teeniksin juurde vähemalt 700€ aastas. see oleks rohkem, kui saaksin 2.samba väljamakseid aastas pensionilisana, veelgi enam, põhisumma jääb alles sel juhul.
investeerimiskontolt pensioniraha väljamakseid võidakse küll maksustada, aga meil kehtib ka TMvaba sissetuleku piir, siis tukevasele väikesele pensionile lisaks sealt midagi välja võttes midagi eriti tm-ks maksta ei tule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui täna oma palgast paned teise sambasse näiteks 20 eurot kuus. Siis riik paneb sinu rahale juurde kohe näitaki veel 40. Ja kogu see 60 kuulub pensioni saamise hetkel sulle. Kui sa ei ole teises sambas siis sina paned 20 investeerimiskontole (tore kui sedagi, arvatavasti enamik ostavad nänni selle eest) ja riik tõstab tänaseid pensione kaugemale sinu tulevikku vaatamata.

Pigem on siiani ju nii olnud, et riik paneb nätaki 40 juurde küll, aga võtab sama nätaki ka selle sinu esimesest sambast.
Ja pensionile minnes ei pruugi sul olla mitte 60, vaid 30, kuna inflatsioon ja fondid ise on su raha ära söönud. Ning esimene sammas on sul samuti kokku kuivanud, kuna riik võttis sealt vahepeal vähemaks.
Kas hoopis mitte nii ei ole? Reffide ideaalplaan, et pankadel oleks veel rohkem raha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui täna oma palgast paned teise sambasse näiteks 20 eurot kuus. Siis riik paneb sinu rahale juurde kohe näitaki veel 40. Ja kogu see 60 kuulub pensioni saamise hetkel sulle. Kui sa ei ole teises sambas siis sina paned 20 investeerimiskontole (tore kui sedagi, arvatavasti enamik ostavad nänni selle eest) ja riik tõstab tänaseid pensione kaugemale sinu tulevikku vaatamata.

Pigem on siiani ju nii olnud, et riik paneb nätaki 40 juurde küll, aga võtab sama nätaki ka selle sinu esimesest sambast.

Ja pensionile minnes ei pruugi sul olla mitte 60, vaid 30, kuna inflatsioon ja fondid ise on su raha ära söönud. Ning esimene sammas on sul samuti kokku kuivanud, kuna riik võttis sealt vahepeal vähemaks.

Kas hoopis mitte nii ei ole? Reffide ideaalplaan, et pankadel oleks veel rohkem raha.

vähemalt täna arvutatakse esimest sammast pensionistaaži aastate ja osakute arvu järgi. see kas sina oled saanud riigi poolt teise samba jaoks lisa ei kajastu tänastes esimese samba arvutustes. See kajastub vaid riigieelarves sellel real et kui sina ei saa lisa ja veel 100 000 inimest ei saa, siis saab TÄNA pensione tõsta.

ehk siis – sul on valida kas TÄNA tõstetakse riiklikke pensione, mille üle meil endil kontroll puudub, või 10+ aasta pärast on sul rohkem sulle endale kuuluvat pensionisamba raha.
võttes arvesse et sinu 20 eurot muutub maagiliselt 60ks kohe esimesel sekundil siis INFLATSIOON EI SÖÖ SU RAHA ÄRA. mitte mingi naljaga ei suuda sa ise 240st eurost aastas (mis on sinu 20 eurot kuus) rohkem toota pikaajaliselt kui suudab 720 eurit aastas toota ka kehva tootlusega fondis.

selleks et ise toota ainult oma 2% pealt samasugust tootlust ise investeerides kui teise samba tootlus tänas on, võttes arvesse et riigi poolne 4% on puhaskasum ja kingitus sulle, pead saama tavainimese jaoks ebarelistlikult kõrget pikaajalist tootlust oma investeeringutest. kinnisvara pikaajaline tootlus jääb liiga väikeseks (ja kes ostab mõnekümne euro eest kuus kinnisvara?), aktsiate pikaajaline tootlus on seal 7% kandis, mis on liiga madal et üle trumbata esimese aasta kolmekordistumist.
kuhu sa investeerid ise et saada aastakümnete keskmist vähemalt 10% aastas?

meie vahe on see et sina vaatad täna näiteks oma tänast 10 tuhandet ja mõtled et saaks selle täna kätte, näe tootlust on ka vähe – võibolla protsent algusest. aga sa unustad ära et enamikku sellest rahast ei ole sina sinna pannud. sina oled sinna pannud 1/3, ja sinna jurde on tekkinud veel 2/3 ja siis kogu selle kompoti peale on tootlust sinu meelest vähe. see 2/3 ongi tootlus!
mina vaatan seda et tulevikus annab riik mulle juurde veel vähemalt teise 10 tuhat. hoian raha kõige suurema tootlusega fondis ka ja pensionile mineku hetkeks on minul isiklikult mitukümend tuhat teises sambas.
sinul on see 10 mis sa välja võtad järgmisel aastal ja sealt edasi sinu tubli 20 eurot kuus mida lõpuks ometi enam ei pea pankade nuumamiseks kasutama ja saad selle eest uued sokid ja aluspüksid iga kuu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vähemalt täna arvutatakse esimest sammast pensionistaaži aastate ja osakute arvu järgi. see kas sina oled saanud riigi poolt teise samba jaoks lisa ei kajastu tänastes esimese samba arvutustes.

Kajastub küll. Osakute arvutuses kasutatakse sinu poolt makstud sotsiaalmaksu. Ja seda on teise sambaga liitunud inimesel 4% vähem, kui mitteliitunul
§ 2. Pensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamise alus

(1) Pensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamise aluseks on sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed pensionikindlustatu poolt või tema eest makstud või arvestatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (edaspidi isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa) kohta.

ja

§ 5. Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamine
[RT I, 31.03.2015, 8 – jõust. 03.04.2015]

(1) Iga aasta 1. aprilliks arvutatakse pensionikindlustatu eelneva kalendriaasta kindlustusosak sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel.
[RT I, 29.11.2016, 1 – jõust. 01.01.2017]

(2) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/131032015009?leiaKehtiv

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teisest sambast vabanev raha toob kaasa märgatava hinnatõusu https://www.err.ee/973674/olukorrast-riigis-teisest-sambast-vabanev-raha-toob-kaasa-margatava-hinnatousu

Võlakütid noolivad pensioniraha https://tarbija24.postimees.ee/6761302/volakutid-noolivad-pensioniraha

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 121 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?