Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 121 )

Teema: Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?

Postitas:
Kägu

Ministrid on öelnud üpris otse, et nad loodavad, et võimalikult paljud inimesed võtaksid II sambast raha välja võtta ja makseid edasi ei teeks. Saab 1 aasta vanaduspensioneid tõsta ja kõik! Tahaks kutsuda inimesi üles seda võimalust mitte kasutama, st kogumist jätkama kas pensionifondis või investeerimiskonto kaudu.
Välja võtta tasub pensioniealistel ja korraga. SIin on mitu korda olnud jutuks, et ei tasu koguda, pärast kindlustus võtab hulle tasusid. Siis tasubki kõik korraga võtta välja ja kasuta kuidas tahad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ministrid on öelnud üpris otse, et nad loodavad, et võimalikult paljud inimesed võtaksid II sambast raha välja võtta ja makseid edasi ei teeks. Saab 1 aasta vanaduspensioneid tõsta ja kõik! Tahaks kutsuda inimesi üles seda võimalust mitte kasutama, st kogumist jätkama kas pensionifondis või investeerimiskonto kaudu.

Välja võtta tasub pensioniealistel ja korraga. SIin on mitu korda olnud jutuks, et ei tasu koguda, pärast kindlustus võtab hulle tasusid. Siis tasubki kõik korraga võtta välja ja kasuta kuidas tahad.

ei usalda ei üht ei teist. Lähen 15 aasta pärast pinsile ja kus ma tean kas saan siis kõik korraga kätte või hakkavad tilgutama iga kuu mõnikümmned eurot lisa. Võtan välja ja korjan ise palgast juurde, ennast tunnen ja tean, et seda praegust kogunenud raha ma maha ei larista.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vähemalt täna arvutatakse esimest sammast pensionistaaži aastate ja osakute arvu järgi. see kas sina oled saanud riigi poolt teise samba jaoks lisa ei kajastu tänastes esimese samba arvutustes.

Kajastub küll. Osakute arvutuses kasutatakse sinu poolt makstud sotsiaalmaksu. Ja seda on teise sambaga liitunud inimesel 4% vähem, kui mitteliitunul

Jah, nii on.
Võrreldakse makstud sotsiaalmaksu keskmise sotsiaalmaksuga.
Nt riigi keskmine palk 1000€
2 töötajat samuti palgaga 1000€.
See, kes 2.sambaga liitunud pole, teenib töötatud aastaga 1 staažiosaku; kes liitunud, teenib 0,8 staažiosakut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

vähemalt täna arvutatakse esimest sammast pensionistaaži aastate ja osakute arvu järgi. see kas sina oled saanud riigi poolt teise samba jaoks lisa ei kajastu tänastes esimese samba arvutustes.

Kajastub küll. Osakute arvutuses kasutatakse sinu poolt makstud sotsiaalmaksu. Ja seda on teise sambaga liitunud inimesel 4% vähem, kui mitteliitunul

Jah, nii on.

Võrreldakse makstud sotsiaalmaksu keskmise sotsiaalmaksuga.

Nt riigi keskmine palk 1000€

2 töötajat samuti palgaga 1000€.

See, kes 2.sambaga liitunud pole, teenib töötatud aastaga 1 staažiosaku; kes liitunud, teenib 0,8 staažiosakut.

0.867
Uurisin tõesti mõjutab. Aga arvutasin ka kui palju – ikka väga vähe. 30 aasta peale keskmise palga korral on vahe 26 eurot kuus tänase osakute maksumuse järgi. eeldusel et kogu see esimese samba süsteem jääb üldse kehtima
30 aastat teist sammast kogudes saab rohkem kätte kindlasti. Alustades sellest et see päriselt kuulub mulle ja seadusega seda nullida ei saa nii nagu esimest.
Jätkuvalt arvan et teine sammas on tulusam. Eriti kui saab korraga kasutada ilma kindlustusseltsi kaasamata

Eluline näide – Rääkisin oma tädiga kes liitus teise sambaga 2002 ja jäi pensionile 2017. 15 aasta samba kogumise tulemusel saab ta juurde kuus 55 eurot (tädi töötas arstina)
Selle perioodi eest teenis ta esimese samba osakute eest kuupensioni 169kuus
Kui teise sambaga ei oleks liitunud siis oleks see 192
Võit temal teisest sambast seega 32 eurot kuus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik nii enesekindlad, et pidevalt tõusva pensionieani elavad. Tubli muidugi, et nii mõtlete.

Ise plaanin välja võtta, see kogunenud summa 5000€ ei päästaks ka tulevikus midagi, inflatsioon teeb oma töö. Oman kinnisvara ja loodan just sellele. Kaks last on ka, nende selga rippuma ei plaani jääda. Vanaduses saaksin maja müüa ja lähedalasuvasse linna väikese korteri osta.

Ainus sammas, millel üldse mõte, on III sammas, alustan sinna kogumist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on umbes 40 000 hetkel.

Mehel teist sammast ei ole. Kui seda varianti ei ole, et saaks osaliselt välja võtta, siis umbes aasta-kaks ei võta, siis võtan kõik korraga. Ja kui veel mõlemal mingit pisitööd FIEna natuke ka teha mõne tuhande eest aastas, saame usutavasti lõpetada töölkäimise. Pensionini on ca 9 aastat aega.

Peaks piisama elu lõpuni, arvestusega, et millalgi tuleb mulle ja abikaasale mõlemale ju tavapension ka (vajalikud tööaastad on mul täis) ning majalaenu jõuame selleks ajaks maha, autoliisingu ka ning püsikulud on meil ainult elekter (35-100 kuus), prügivedu (see on oma 5 eur/kuu), maamaks (umbes 68 eur aastas) ja kord poolteises aastas septiku tühjendus (ca 40 eur). Mingeid muid imelikke vee- ja kanalisatsioonikulusid jms ei ole, mis teeb elu odavamaks. Nojah, puude tegemiseks kulub bensiini, aga seda kulub ka igal autoomanikul. Saele siiski vähem 🙂

Midagi on kullas ka, aga maksimum 7000 eest, kommmirahaks. Vajadusel saaks (odavalt) ära muua umbes 9 hektarit metsa, mis raieküpseks saab 7-8 aasta pärast.

Maamaks 68€ aastas, kas muru niidab end ise? Tundub, et midagi teil seal maja ümber peaks ju olema maa mõttes. Ise majaomanikunanäen, et maja vajab pidevat hoolt ja eriti maja ümbrus. Aed vana, vaja uut jne. Majaga ikka päris palju ettearvamatuid kulusid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänane uudis:
Erakorraline pensionitõus võib lükkuda aastasse 2021, kuna II sambast loobumise võimalus võib tekkida alles aastal 2021.
Teie II samba rahadest hakatakse tänaseid pensione tõstma. See ei ole mitte kuidagi teie huvides. Teie olete riigi silmis hetkel vedelev raha, mida saaks kasutada.
Küsimus on aga selles, et mis saab teie pensionitest tulevikus?
Kui paljud on teist reaalselt kasvõi ühelgi investeerimise teemalisel koolitusel käinud? Kui paljud tellivad Äripäeva? Tõstke käed.
Mina olen koolitustel käinud, kuid investeerida pole ma ikkagi veel julgenud.
90% eestlastest pole isegi koolitustel käinud. Ja järsku oodatakse neilt investeerimist?
Kamoon!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on umbes 40 000 hetkel.

Mehel teist sammast ei ole. Kui seda varianti ei ole, et saaks osaliselt välja võtta, siis umbes aasta-kaks ei võta, siis võtan kõik korraga. Ja kui veel mõlemal mingit pisitööd FIEna natuke ka teha mõne tuhande eest aastas, saame usutavasti lõpetada töölkäimise. Pensionini on ca 9 aastat aega.

Peaks piisama elu lõpuni, arvestusega, et millalgi tuleb mulle ja abikaasale mõlemale ju tavapension ka (vajalikud tööaastad on mul täis) ning majalaenu jõuame selleks ajaks maha, autoliisingu ka ning püsikulud on meil ainult elekter (35-100 kuus), prügivedu (see on oma 5 eur/kuu), maamaks (umbes 68 eur aastas) ja kord poolteises aastas septiku tühjendus (ca 40 eur). Mingeid muid imelikke vee- ja kanalisatsioonikulusid jms ei ole, mis teeb elu odavamaks. Nojah, puude tegemiseks kulub bensiini, aga seda kulub ka igal autoomanikul. Saele siiski vähem 🙂

Midagi on kullas ka, aga maksimum 7000 eest, kommmirahaks. Vajadusel saaks (odavalt) ära muua umbes 9 hektarit metsa, mis raieküpseks saab 7-8 aasta pärast.

Maamaks 68€ aastas, kas muru niidab end ise? Tundub, et midagi teil seal maja ümber peaks ju olema maa mõttes. Ise majaomanikunanäen, et maja vajab pidevat hoolt ja eriti maja ümbrus. Aed vana, vaja uut jne. Majaga ikka päris palju ettearvamatuid kulusid.

Muru tuleb jah niita, kajastub elektrihinnas. Akuga. Nagu ka lumepuhur. Ülejäänud on järv/tiik ja mets, millest saa raha nii metsana kui ka maana müües. Hektareid natuke on. Kopikas ikka kukuks.

Maamaks on Eestis erinev eri piirkondades. Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Otsustab kohalik omavalitsus.

Hoolt vajab muidugi nii maja kui ka korter, aga ma ei saaks seal küll eriti lisakulusid näha.

Tara uut ma arvan panema ei pea. Mis selle sepismetallist aiaga ikka juhtub. Sel on mingi 50 aastat garantiid. Ja no kui peaks midagi juhuma, eks panen Eramaa sildid majale lähemale – niikuinii siia keegi peale seeneliste jalutama ei satu ja need las olla. Maja võiks üldse ilma tarata olla.

Katus on 2 aastat vana ja kui ma ei eksi, on sellel 35 a garantiid. Loomulikult on iga maja või korteriga kulud, aga kuna püsikulud on mul nii madalad, siis koguneb/saab koguda ootamatuste jaoks piisavalt raha pangaarvele – nimeta seda siis remondifondiks, kui tahad. Mingeid üldelektreid ei ole ja kellegi teise tekitatud jama ma kinni maksma ei pea, nagu enne korteris trööbatud trepikoja remonti või liftiremonti või lõhutu asemele uut fonolukku, raamatupidamiskulusid jms.

Jutt pole sellest, et ma kuidagi eriti kiidaksin maaelu. Kirjutasin lihtsalt teemasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui paljud on teist reaalselt kasvõi ühelgi investeerimise teemalisel koolitusel käinud? Kui paljud tellivad Äripäeva? Tõstke käed.

Mina olen koolitustel käinud, kuid investeerida pole ma ikkagi veel julgenud.

90% eestlastest pole isegi koolitustel käinud. Ja järsku oodatakse neilt investeerimist?

Kamoon!

ma pakun, et ca 90% neist “koolitustest” on sellised, mille ainus eesmärk on lollidelt (osalemistasu näol) raha ära võtta ja “koolitaja” tasku ümber tõsta, kuna paljudel juhtudel on “koolitaja” enda ainus kogemus max paarsada investeeritud eurot kuhugi ühisrahastusse.
isegi ühe tuntud panga “investeerimisnõustamist” viis läbi inimene, kel endal polnud isegi mitte väärtpaberikontotki.

äripäeva tellin ja aktsiaid oman juba üle 20a

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Riik kühveldab II sambaga vanaduspensionäride raha eripensionäride kontodele. Elmar Vaheripõhipalk 6000 eurot, millest maksab igakuiselt 120 eurot (s.t 2%) II sambasse ja I samba ehk tänaste vanaduspensionäride arvelt tõstetakse talle igakuiselt 240 eurot (s.t 4%) lisaks.

Kas Elmar Vaher vajab raha rohkem kui tänased vanaduspensionärid?

Juhul kui Elmar Vaher suudab oma teise ametiaja lõpuni ametis püsida, siis määratakse talle (48 aasta vanuselt* ja sõltumata sellest, kas ta samas või mõnes muus ametis jätkab töötamist) eripension 75% tema ametipalgast, mis tänase seisuga oleks 4500 eurot kuus.

Juhul kui Elmar Vaheril ei õnnestu tähtaja lõpuni peadirektori ametis püsida, siis hakkab ta saama ikka sedasama eripensioni. Kuid siis mitte 48 aasta vanuselt ja staaži arvestamata, vaid 55 aasta vanuselt ja staažinõudega 30 aastat.

Elmar Vaheri enda eripensioni suurust I sambast ehk tänastelt vanaduspensionäridelt temale äratõstetav raha ei mõjuta. Seega puudub põhjus ka karta, et II samba vabatahtlikuks muutmisel mees sealt lahkuma kipuks.

Kas tõesti Elmar Vaher vajaks 4500-le eurosele eripensionile kuus lisaraha II samba näol, et seda tänaste vanaduspensionäride arvelt I sambast ära võtta ja tema kontole kanda?

Ka siis, kui riik mõtleb mitte vanaduspensionäridele vaid hoopis majanduse ergutamisele, oleks need 240 eurot õigem kanda mitte Elmar Vaheri, vaid tänaste vanaduspensionäride kontodele. Kuna vanaduspensionäridel on rahaga kitsas ja läheb kohe tarbimisse, siis see ergutaks riigi majandust. II samba kaudu sama raha Elmar Vaherile suunamine on raiskamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päevalehe juhtkiri hurjutab II samba lõpetamist:

Käima lükatud reformi mõju ei saa olla tohutult ja pikaajaliselt positiivne juba seepärast, et teisest sambast lahkunud isiku igakuine netosissetulek kasvaks pensionimakse ära jätmise tõttu vähem kui 2%. See tähendab enamasti 10–30 eurot kuus lisasissetulekut, mis Eestis inimese toimetulekut oluliselt ei parandaks.

Aga pensioniikka jõudes parandab see 30-40 eurot kõvasti toimetulekut? Väga niru argument, Päevaleht, püüa veel!

Inimeste elu ei mõjuta tõenäoliselt kuigivõrd ka raha väljavõtmisega kaasnev ühekordne rahasüst, sest väikese palga puhul ei ole sambasse suurt summat kogunenud.

Mõni maksab sellega oma võlad ära, asi seegi.

On ka veel tagasi esimese samba arvestusse minema hakkav 4% – see võib, aga ei pruugi tulevikus kasvatada inimese esimese samba pensioni rohkem kui see raha teise sambasse investeeritult kasvaks.

Pole veel teada, kas see 4% siiski välja võtta ei anna, aga kui ei anna, siis on jah, lood kättesaadava rahaga veel viletsamad kui praegu paistab. Seda enam pole mõtet seda surnud sammast turgutada.

Kui hakatakse salamisi suurendama võõrtööliste hulka, mille vastu kaks koalitsiooniosalist – EKRE ja Isamaa – teravalt on, siis on võimalused selleks suuremad. Aga ka sel juhul võib nii paljude inimeste lootused suurele pensionile uppi lüüa see, kui mõni tulevane valitsus teeb esimese samba arvestuse üksnes staažipõhiseks, nagu Ratase eelmine valitsus korra juba katsus.

See on vist üks peapointidest. Aga mida teeb mõni tulevane valitsus, seda ei tea keegi. Kui raha on käes, siis on ta käes.

Ka pärast käimasolemat reformi jääb kehtima seos „väike (ametlik) palk = väike pension”. Eesti palgataset tõstavat kauakestvat mõju kavandataval reformil aga ei ole.

Kas keegi on nii loll, et ootab seda? Aga kas olukord on palju parem, kui jätta see vähenegi raha pankade nuumamiseks?

Kui nüüd paremaid argumente pole, kui juhtkirja tasemel peab selliseid “õpetussõnu” lugema, siis näib, et samba kaotamise plaan on siiski väga hea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Riik kühveldab II sambaga vanaduspensionäride raha eripensionäride kontodele. Elmar Vaheripõhipalk 6000 eurot, millest maksab igakuiselt 120 eurot (s.t 2%) II sambasse ja I samba ehk tänaste vanaduspensionäride arvelt tõstetakse talle igakuiselt 240 eurot (s.t 4%) lisaks.

Kas Elmar Vaher vajab raha rohkem kui tänased vanaduspensionärid?

Juhul kui Elmar Vaher suudab oma teise ametiaja lõpuni ametis püsida, siis määratakse talle (48 aasta vanuselt* ja sõltumata sellest, kas ta samas või mõnes muus ametis jätkab töötamist) eripension 75% tema ametipalgast, mis tänase seisuga oleks 4500 eurot kuus.

Juhul kui Elmar Vaheril ei õnnestu tähtaja lõpuni peadirektori ametis püsida, siis hakkab ta saama ikka sedasama eripensioni. Kuid siis mitte 48 aasta vanuselt ja staaži arvestamata, vaid 55 aasta vanuselt ja staažinõudega 30 aastat.

Elmar Vaheri enda eripensioni suurust I sambast ehk tänastelt vanaduspensionäridelt temale äratõstetav raha ei mõjuta. Seega puudub põhjus ka karta, et II samba vabatahtlikuks muutmisel mees sealt lahkuma kipuks.

Kas tõesti Elmar Vaher vajaks 4500-le eurosele eripensionile kuus lisaraha II samba näol, et seda tänaste vanaduspensionäride arvelt I sambast ära võtta ja tema kontole kanda?

Ka siis, kui riik mõtleb mitte vanaduspensionäridele vaid hoopis majanduse ergutamisele, oleks need 240 eurot õigem kanda mitte Elmar Vaheri, vaid tänaste vanaduspensionäride kontodele. Kuna vanaduspensionäridel on rahaga kitsas ja läheb kohe tarbimisse, siis see ergutaks riigi majandust. II samba kaudu sama raha Elmar Vaherile suunamine on raiskamine.

Jätaks selle Tubli Mehe nüüd ometi rahule, tema saabastest ta pensionini, aitab küll, üks väheseid, kes Eestis tõesti tööd teeb, ütlen mina inimesetundjana.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%? Ja mis saab 4%, läheb 1. sambasse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%?

Pole kindel veel, alles arutatakse. 4%, kui seda välja ei saa võtta, peaks minema tagasi sinna, kust ta tuli, ehk sinu makstud sotsiaalmaksu arvestusse. Kas see rändab sealt I sambasse või kuhu, seda ei tea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen koolitustel käinud, kuid investeerida pole ma ikkagi veel julgenud.
90% eestlastest pole isegi koolitustel käinud. Ja järsku oodatakse neilt investeerimist?

Sa tähtsustad neid koolitusi natuke üle. Mina pole kunagi mingitel koolitustel käinud, aga olen investeerinud juba umbes 15 aastat ja tänu sellele kogunud nullist täiesti arvestatava vara. Selleks piisab kui on natuke kainet talupojatarkust, enesekontrolli, et mitte minna kaasa buumide ja hüsteeriatega ja natuke viitsimist jälgida, mis maailmas toimub. Ma arvan, et enamus eestlasi saab hakkama küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

5-aastaga kogunenud veidi üle 6000€. Ei teagi, kui kasulik seda oleks üldse sealt välja võtta. Juhul kui peakski võtma, siis paneks selle lihtsalt hoiule/ investeeriks mujale aga tegelikult ei ole mõelnudki sellele veel. Pole nagu otsest vajadust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

11000€.

Rate this item:Submit Rating0-1

Päris tõsiselt – MIDA on selles postituses miinustada? Seda, et üks inimene oskab konkreetsele küsimusele konkreetselt vastata, ei hakka heietama ega teemast välja kalduma, ja selle eest saab miinuse? Ei, ma olen ise ka vägev miinustaja, aga väga kindkate kommentaaride puhul. Mind ennast miinus ei häiri, samas hindamisi vaatan ja no praegu kohe tõsiselt imestan. (Teemasid, mis on kohe avalehel 10+ miinust saanud, ei hakka üldse edasigi lugema).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vastan küsimusele. Olen kogunud alates 2004 ja kokku on 8500 eurot. Mida teha sellega, ei tea, aga kardan, et kui välja ei võta, siis ei näe sellest sentigi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis siin teemas minu arvates tähelepanuta jääb, on see, et pensioniiga saab seotud olema oodatava elueaga. Ehk kui nt praegu ollakse pensionil nt 13-aastat, siis kui minu põlvkonnal on oodatav eluiga nt 96, siis me saaks pensionile mingi 85-aastaselt. Mu numbrid ei ole üle kontrollitud, aga midagi sellist saab see oodatava elueaga pension olema. Seega ma julgen arvata, et ma ei pruugi pensionieani eladagi mistõttu kaldub kaalukauss raha väljavõtmise poole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis siin teemas minu arvates tähelepanuta jääb, on see, et pensioniiga saab seotud olema oodatava elueaga. Ehk kui nt praegu ollakse pensionil nt 13-aastat, siis kui minu põlvkonnal on oodatav eluiga nt 96, siis me saaks pensionile mingi 85-aastaselt. Mu numbrid ei ole üle kontrollitud, aga midagi sellist saab see oodatava elueaga pension olema. Seega ma julgen arvata, et ma ei pruugi pensionieani eladagi mistõttu kaldub kaalukauss raha väljavõtmise poole.

See ongi see peamine point. Ühed väljavõtjad on kindlasti ka need, kel on vaja võlgu maksta või süüa osta. Ja teised on need, kes mõtlevad realistlikult: ma ei saa seda raha samas väärtuses kindlasti mitte pensionieas kasutada ehk pensionärina elan ikka viletsalt või ma ei elagi pensionini välja või muutub riigikord ja vääring, vahet pole. Parem teen sellega praegu midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ainus sammas, millel üldse mõte, on III sammas, alustan sinna kogumist.

Oled sa kindel? Kui mina mingit kalkulaatorit proovisin, siis hakkaksin ma sellest sambast tulevikus vähem kätte saama, kui praegu sisse maksaksin. Ma muidugi olen ka juba 52, võibolla see sõltub vanusest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oh, III sambast ei arva ma üldse midagi. Krooni ajal kogusin sinna palgast 50 000 eurot ja kuna selle väärtus aasta-aastalt järjest vähenes, siis ei näinud enam oma raha põletamisel mõtet, võtsin raha välja, maksin tulumaksu ära ja sain 35 000 eurot.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühed väljavõtjad on kindlasti ka need, kel on vaja võlgu maksta või süüa osta.

No lehes oli, et kohtutäitur viskab ju kohe käpa peale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühed väljavõtjad on kindlasti ka need, kel on vaja võlgu maksta või süüa osta.

No lehes oli, et kohtutäitur viskab ju kohe käpa peale.

Ja õige on ka. Võlg on võõra oma ja kui raha ikka saab, tuleb esmajoones ära maksta võlad. Küll siis jääb palgast vms edaspidi elamiseks ju rohkem ning südametunnistus ja maine saab puhta(ma)ks. Inimesed, kellele see raha õigusega kuulub, saavad oma raha tagasi, mida võlgnik polnud suvatsenud tagasi maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ongi see peamine point. Ühed väljavõtjad on kindlasti ka need, kel on vaja võlgu maksta või süüa osta. Ja teised on need, kes mõtlevad realistlikult: ma ei saa seda raha samas väärtuses kindlasti mitte pensionieas kasutada ehk pensionärina elan ikka viletsalt või ma ei elagi pensionini välja või muutub riigikord ja vääring, vahet pole. Parem teen sellega praegu midagi.

pigem ikka see, et sellest vähesestki, mis 2.sambasse kogunenud, võtab kindlustusfirma enne väljamakseid nagunii ca poole veel ära – tänases Äripäevas on sel teemal üle 2-lk-line artikkel.

endal 2.sambas hetkel ca 7000€. kui kindlustusfirma sellest poole ära võtab, saaksin parimal juhul 10a jooksul iga kuu 29€ kuus. ja 2isegi kui varem ära suren, pole 2.sammas pärandatav.

kui ma selle raha välja võtan, siis saan 7000€ omale investeerimiskontole, selle eest nt Merkot ostes (9,4€/tk) hakkan koheselt saama sellele põhisummale lisaks 744€ aastas, ehk 62€ kuus ning ka põhikapital jääb alles ning on pärandatav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%? Ja mis saab 4%, läheb 1. sambasse?

Miks sa peaks selle 4% peale saama? Preemiaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%? Ja mis saab 4%, läheb 1. sambasse?

Miks sa peaks selle 4% peale saama? Preemiaks?

No minu küsimus seisnes pigem selles, et kuhu 4% läheb. Pole sellesse reformi väga süvenenud, et teaks, kas midagi on juba otsustatud.

Kuid jääb selline mulje, et enamus arvavad, et saavad kõik välja võtta, tegelikult siis ju ainult väikese osa ja seegi läheb maksustamisele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kord poolteises aastas septiku tühjendus (ca 40 eur).

See on küll ulme! Ilmselt pumpate siis ise ebaseaduslikult reovett välja, aga ma ei kujuta ette kui suur see paak peab olema, et POOLETEISE AASTA JOOKSUL on tühjendus? Meil paak 3 tonni, tühjendus 2 x aastas (á 50€/ kord). Kõik selle alaga kokkupuutuvad inimesed on öelnud, et pereliikmete arv korda aastas oleks mõistlik tühjendada.
Te pesu, nõusid ei pese, dushi all ei käi, muidu midagi kanalisatsioonisl alla ei lase?
Tõesti müstika! (Või oleme siis meie + mu tuttavad tohutud kanalisatsioonikurnajad).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%? Ja mis saab 4%, läheb 1. sambasse?

Miks sa peaks selle 4% peale saama? Preemiaks?

No minu küsimus seisnes pigem selles, et kuhu 4% läheb. Pole sellesse reformi väga süvenenud, et teaks, kas midagi on juba otsustatud.

Kuid jääb selline mulje, et enamus arvavad, et saavad kõik välja võtta, tegelikult siis ju ainult väikese osa ja seegi läheb maksustamisele.

Kuna see on tulnud esimesest sambast, saab see vaid esimesse ka tagasi minna. Iga muu variant algatab põhiseaduslikkuse menetluse. Valitsus seda rääkida ei julge, läheb mäsuks.
Ning jah, miskipärast inimesed vaatavad seda 6%…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun selgitage, välja võtta saab ainult 2%? Ja mis saab 4%, läheb 1. sambasse?

Miks sa peaks selle 4% peale saama? Preemiaks?

Preemiaks jah. See on minu makstud sotsiaalmaks, mille pealt pangad on kõik need aastad teeninud. Või kägu arvab, et kellegi helde isa käsi pani selle sinna?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 121 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Pensionifondi II sammas- kui palju teil kogunenud on?