Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pensionifondist saab raha välja võtta?

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 222 )

Teema: Pensionifondist saab raha välja võtta?

Postitas:
Kägu

Kui selline võimalus tekib, siis ma kohe kindlasti võtan selle raha välja, sest järgmine aasta lähen ülikooli ning elamiseks on vaja ja laenu ei taha võtta. Arvstan, et järgmised 10a niikuinii õpin ning olen veel noor ja suudan siis parema haridus/tööga suuremat pensionit koguda või kui tõesti lähen 10a jooksul kooli kõrvalt tööle, panen ise see 2% oma palgaks investeerima. Eks pangad ka kohanevad ja hiljem pakuvad isikliku raha kogumist ning samamoodi fondidega mässamist.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kui selline võimalus tekib, siis ma kohe kindlasti võtan selle raha välja, sest järgmine aasta lähen ülikooli ning elamiseks on vaja ja laenu ei taha võtta. Arvstan, et järgmised 10a niikuinii õpin ning olen veel noor ja suudan siis parema haridus/tööga suuremat pensionit koguda või kui tõesti lähen 10a jooksul kooli kõrvalt tööle, panen ise see 2% oma palgaks investeerima. Eks pangad ka kohanevad ja hiljem pakuvad isikliku raha kogumist ning samamoodi fondidega mässamist.

Palju sa loodad sealt pensionifondist saada siis, et selle abil järgnevad 10 aastat õpid? Eriti, kui oled veel noor? Ulme ikka, mida inimesed omale ette kujutavad…</p>

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

To Prometheus29: kaldun samamoodi tegema

Samas, jääb arusaamatuks, kui II pensionisammas lastakse vabaks, siis mis vahe on II ja III pensionisambal siis?

 

Mina, Prometheus, olen

II ja III sambal on see vahe, et III samba puhul otsustad ise, kui suuri sissemakseid teed. Võid teha iga kuu, kord kvartalis või kord aastas. Soovituslik on muidugi iga kuu teha sissemakseid võrdsete summade kaupa – nii väldid osakuste ostmist suuremas koguses turu tipust. III samba sissemaksete pealt saad tulumaksu tagasi, kui:

1) sissemaksed ei ületa 15 % aastasest tulust

2) ei ole suuremad kui 6000 eurot aastas.

Ise siin just arvutasin, et sissetulek peaks olema brutona umbes 3500 eurot kuus, et iga kuu 15 % palgast III sambasse kandes see 6000 eurot aastas kokku tuleks. Seega arvesta pigem 15 % aastasest brutopalgast.

 

Ja muidugi III sambast saad ise igal ajal endale väljamakseid teha. Lisandub tulumaks 20%.

 

EDIT:

III sambaga oli mingi see teema, et kui sa olid avanud samba enne 1. juulit 2020, said alates 55. eluaastast olid väljamaksed kas maksuvabad või kehtis 10 % tulumaks. Neile, kes nüüd III sambaga liituvad, see soodustus enam ei kehti.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

III sambaga oli mingi see teema, et kui sa olid avanud samba enne 1. juulit 2020, said alates 55. eluaastast olid väljamaksed kas maksuvabad või kehtis 10 % tulumaks. Neile, kes nüüd III sambaga liituvad, see soodustus enam ei kehti.

Kindel? 1. jaanuar 2021 ei ole?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Prometheus29

III sambaga oli mingi see teema, et kui sa olid avanud samba enne 1. juulit 2020, said alates 55. eluaastast olid väljamaksed kas maksuvabad või kehtis 10 % tulumaks. Neile, kes nüüd III sambaga liituvad, see soodustus enam ei kehti.

Kindel? 1. jaanuar 2021 ei ole?

 

Tead, ei ole kindel! Mina igastahes tegin juuli lõpus nii, et tegin avalduse ja tegin minimaalse võimaliku sissemakse 1 euro. Ei olnud aega süveneda ja ise mõtlesin, et no 1 euro võimalik kaotus ka mind vaesemaks ei tee. 😀 😀 😀

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/

Õige kägu seda ei usu. Kui ainult saaks selle mõni tuhat eurot kätte, mille arvelt pankurid on rikastunud. Siis investeeriks ikka nii, et S&P 500 kahvatub selle kõrval.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Prometheus29

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/

Väga hea lugemismaterjal kõigile.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veel lugemist II samba teemal

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Kui selline võimalus tekib, siis ma kohe kindlasti võtan selle raha välja, sest järgmine aasta lähen ülikooli ning elamiseks on vaja ja laenu ei taha võtta. Arvstan, et järgmised 10a niikuinii õpin ning olen veel noor ja suudan siis parema haridus/tööga suuremat pensionit koguda või kui tõesti lähen 10a jooksul kooli kõrvalt tööle, panen ise see 2% oma palgaks investeerima. Eks pangad ka kohanevad ja hiljem pakuvad isikliku raha kogumist ning samamoodi fondidega mässamist.

Palju sa loodad sealt pensionifondist saada siis, et selle abil järgnevad 10 aastat õpid? Eriti, kui oled veel noor? Ulme ikka, mida inimesed omale ette kujutavad…</p>

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

“Käia” on õige. Kui su emakeel on eesti keel siis alusta õppimist sellest.

Käia, müüa, süüa- vastavad küsimusele “mida teha?”

Käija, müüja, sööja- vastavad küsimusele “kes?”

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan  õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan  õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

Ma sinisilmselt arvasin siiani, et inimene kes astub arstiteaduskonda, on vähemalt põhikooli tasemel suutnud oma emakeele selgeks saada. Ei usu, et mu klassiõde, kes ka hambaarst (olnud ka õppejõud TÜ-s) sellisel tasemel eesti keeles kirjutaks.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Prometheus29

III sambaga oli mingi see teema, et kui sa olid avanud samba enne 1. juulit 2020, said alates 55. eluaastast olid väljamaksed kas maksuvabad või kehtis 10 % tulumaks. Neile, kes nüüd III sambaga liituvad, see soodustus enam ei kehti.

Kindel? 1. jaanuar 2021 ei ole?

Vaatasin üle, jah 1. Jaanuar 2021 on see aeg.

 

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

No sinu teadmiste põhjal hambaarstiteaduskonda sa jäädki taga otsima.

PS hambaarsti ei peeta päris arstiks

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

No sinu teadmiste põhjal hambaarstiteaduskonda sa jäädki taga otsima.

PS hambaarsti ei peeta päris arstiks

sellise eesti keele oskusega ilmselt lõputööd ära ei tee, nii et..

üks asi on sisse saada, teine asi seal ka lõpuni vedada. 🙂

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

No sinu teadmiste põhjal hambaarstiteaduskonda sa jäädki taga otsima.

PS hambaarsti ei peeta päris arstiks

Jah, järgmine kord kui hammas valutab, näo- lõualuukirurgi vajad või juureravi, siis tuleta seda endale meelde.  Pealegi, ma olen oma kursakaaslaste konspekte ka sirvinud ning kõige tähtsam on see, et sa jõuad kõik vajaliku kiiresti kirja panna ning tõesti, Eesti Vabariigi keskkooli riigieksami tulemus sain 84p, ning ma arvan, et elementaarne kirjaoskus on mul täiesti olemas. Võtaksin seda südamesse kui õpiksin õpetajaks vms. Lõputöö osas ei peaks sõna võtma, kes pole mv tudeng. Vahet pole, ma vastasin pensioni kohta ning ei lasku selliste inimestega vaidlusesse ja ei hakka teemat reostama, nendega, kes tõesti südamest usuvad, et  tark on see, kes suudab kõige vähem vigu eesti keeles teha. Head õhtut:)

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, järgmine kord kui hammas valutab, näo- lõualuukirurgi vajad või juureravi, siis tuleta seda endale meelde.  Pealegi, ma olen oma kursakaaslaste konspekte ka sirvinud ning kõige tähtsam on see, et sa jõuad kõik vajaliku kiiresti kirja panna ning tõesti, Eesti Vabariigi keskkooli riigieksami tulemus sain 84p, ning ma arvan, et elementaarne kirjaoskus on mul täiesti olemas. Võtaksin seda südamesse kui õpiksin õpetajaks vms. Lõputöö osas ei peaks sõna võtma, kes pole mv tudeng. Vahet pole, ma vastasin pensioni kohta ning ei lasku selliste inimestega vaidlusesse ja ei hakka teemat reostama, nendega, kes tõesti südamest usuvad, et  tark on see, kes suudab kõige vähem vigu eesti keeles teha. Head õhtut:)

Ma saan aru, et 30 aastat tagasi kui ma ülikoolis käisin ei olnud koopiamasinaid ja kogu õppejõu jutt tuli kirja panna, aga praegu….Keegi ei norinudki iga vea kallal. Sellist elementaarset viga ei tohiks oivikust õpilane peale põhikooli enam teha. Umbes sama kui panna matemaatikas koma üks koht rohkem vasakule või paremale. Ehk siis see ei ole mitte juuksekarva lõhki ajamine vaid põhimõtteline viga sinu eesti keeles.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

29a, ning kogunud on 6000. Ega 10a ei kavatse tööl käija ning ainult õppida, vaid esimesed 2a kui on metsik/raske õpe.

Esimesse klassi lähed, et 10 aastat koolis vaja käia (9 klassi + 1 aasta istuma jäämist)?

Haha, keegi on elus midagi tegemata jätnud kui norib tühiste asjade pärast. Jätkan õpinguid hambaarstiteaduskonnas, ega sinna tõesti sisse ei saa vaid eesti keele tulemuste põhjal, vaid ikka märksa rohkemate teadmistega 😄😄😄 .

No sinu teadmiste põhjal hambaarstiteaduskonda sa jäädki taga otsima.

PS hambaarsti ei peeta päris arstiks

Jah, järgmine kord kui hammas valutab, näo- lõualuukirurgi vajad või juureravi, siis tuleta seda endale meelde. Pealegi, ma olen oma kursakaaslaste konspekte ka sirvinud ning kõige tähtsam on see, et sa jõuad kõik vajaliku kiiresti kirja panna ning tõesti, Eesti Vabariigi keskkooli riigieksami tulemus sain 84p, ning ma arvan, et elementaarne kirjaoskus on mul täiesti olemas. Võtaksin seda südamesse kui õpiksin õpetajaks vms. Lõputöö osas ei peaks sõna võtma, kes pole mv tudeng. Vahet pole, ma vastasin pensioni kohta ning ei lasku selliste inimestega vaidlusesse ja ei hakka teemat reostama, nendega, kes tõesti südamest usuvad, et tark on see, kes suudab kõige vähem vigu eesti keeles teha. Head õhtut:)

Hambaarst ei ole kirurg.

Aga jah, sissesaamine pole veel lõpetamine.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

hambaarstiteaduskonnas

Mis teaduskond SEE veel on? OMG!

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://rahafoorum.ee/ii-samba-pensionireform-miks-mis-kuidas-ja-millal/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on mõeldud seda, et kui võtad suurema summa välja, siis aastane tulu suureneb ning selle tõttu maksuvaba osa väheneb. Nt kui Su tavapärane tulu on 14 000 aastas, siis on maksuvaba 6000. Kui võtad aga selle aastal 10 000 II sambast välja, on aastatulu 24 000 ning maksuvaba osa on peaaegu null (ma ei viitsi täpset summat välja arvutada).

Kas II samba väljamakse mõjutab minu aastatulu ja võib seega maksuvabastust vähendada?
Ei mõjuta. II samba väljamakseid maksuvaba tulu arvutamisel arvesse ei võeta.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Rahafoorumi artikli kohta kolm nüanssi, millele tähelepanu juhtida:

1) 10a keskmine tootlus üle 4% on olnud vaid kahel fondil, viimase 5a tootlus pole ühelgi fondil sellise väärtusenigi jõudnud. Realistlik oleks loota pikaajalist tootlust 2-3,5% aastas, sõltuvalt sellest, kuidas fondivalikuga veab. Fondide vahetamise peale ka panuseid teha ei maksa, kuivõrd see pole ka päris tasuta. Kui mu mälu mind ei peta, maksis see mingi % fondi väärtusest.

2) Kui 2 samba rahad võtta välja, siis edaspidi makstava sotsiaalmaksu 4% ei kao kuhugi. Selle arvelt arvestatakse rohkem I samba pensioniosakuid (pensioniaastad, staaž, mis iganes see vääring seal sisi ka täpselt on). Pigem isegi tuleks arvesse võtta, et I samba pensioniosaku väärtus kasvab samas tempos keskmise palgaga, mis kasvab juba pikemat aega keskmiselt 6-7% aastas. Sedapidi vaadates on hoopis teine sammas esimesega võrreldes olnud kesise tootlusega.

3) Kui väljavõetavat 2 pensionisammast kasutada seniste võlgade/laenude katmiseks, siis ei vabane edaspidiseks investeerimiseks mitte ainult täiendavalt arvele laekuvad 2% palgast, vaid ka need summad, mida täna kasutatakse laenude teenindamiseks. Isegi kui seda kasutatakse nö raiskamiseks – auto, teleka, mööbli vms. soetamiseks – siis jääb edaspidi see raha, mis muidu oleks tulnud eelpool nimetatute soetamiseks koguda, või nende tarbeks võetud tarbimislaenude/järelmaksude teenindamiseks kasutada, investeerimiseks vabaks. Seega võib oletada, et inimene, kes võttis see 5000€ välja, ei investeeri edaspidi oma keskmisest palgast mitte 28€, vaid miks mitte näiteks 85€. Isegi kui seda esimese hooga plaanitaks teha nõnda vaid lühiajaliselt (kui valitsus ja arvamusliidrid sellisele võimalusele tähelepanu juhiks), on harjumusel suur jõud ja võib juhtuda, et inimesed hakkavad märksa rohkem raha kõrvale panema, kui neil seni tavaks on olnud.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Fondide vahetamise peale ka panuseid teha ei maksa, kuivõrd see pole ka päris tasuta. Kui mu mälu mind ei peta, maksis see mingi % fondi väärtusest.

see peaks olema tasuta (väljumistasu on 0%)

tuleks arvesse võtta, et I samba pensioniosaku väärtus kasvab samas tempos keskmise palgaga, mis kasvab juba pikemat aega keskmiselt 6-7% aastas. Sedapidi vaadates on hoopis teine sammas esimesega võrreldes olnud kesise tootlusega.

40a ja nooremate jaoks on pension veel nii kaugel, et selle ajaga jõuab valitsus ja rahvastik väga palju muutuda. hetkeseisuga on näha, et 1. samba pensionide hoidmine samas suhtes keskmise palgaga läheb tulevikus keeruliseks. ilmselt vähendatakse pensioneid, tõstetakse makse ja võetakse raha igalt poolt kust saab ja ei saa.

mina ise, olles alla 40a vana, ei loodaks eriti 1. samba peale ja üritaks võimalikult palju ise koguda

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
RahaFoorum

Rahafoorumi artikli kohta kolm nüanssi, millele tähelepanu juhtida:

Aitäh kaasa mõtlemast. Võtsin kohe vaevaks ja tegin omale konto, et sulle vastata. Hea, kui soovitakse teemast paremini aru saada.

1) Sul on tõesti õigus. Aktiivselt juhitavad fondid on näidanud väga nigelat tootlust. Tõenäoliselt näitavad seda ka tulevikus. Sellepärast pole mõtet neis üldiselt istuda.

Õnneks on nüüdseks juba mõned aastad passiivsed indeksfondid II sambas täitsa olemas ja nende tootlus saab olema maailmaturule lähedane. Viimase 3a jooksul on see olnud ca 6% aastas, aga aktsiaturud kõiguvad üsna korralikult üles-alla, nii et lühikese perioodi peale järelduste tegemine pole mõistlik. Oluline on see, et pikas 10+ aastases horisondis oleks tootlus normaalne. Ajalooliselt on olnud.

Lisaks on veel terve rida põhjuseid, miks varasema tootluse võrdlemine tulevase tootlusega ei ole väga asjakohane. Vaata näiteks selle kommentaari vastust siin:

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/#comment-167005

II samba fondi vahetamise eest tasusid täna ei ole.

2) I samba väärtus ei kasva palga tempos. See kasvab lähtuvalt indekseerimise loogikast ehk inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumise kasvu alusel suurendatakse seda kord aastas.

Samas tasub silmas pidada veel mõnda üsna olulist aspekti:

  1. Alates 2021. aastast lükkub pensioniiga edasi ja seda hakatakse iga-aastaselt vaikselt kaugemale nihutama. Seega võib sinu kuumakse küll tõusta, aga samal ajal jääd mõnest aastast maksetest ilma, sest pension algab hiljem.
  2. Alates 2021. aastast muutub pensionistaaži arvestus. Madalapalgalistele natukene kasulikumaks ja kõrgemapalgalistele kahjulikumaks. Tõnu jagas selle kohta siin kommentaaris head lihtsustatud I ja II samba võrdlust.
  3. I sambas ei ole mingit raha, seega pole see päritav. Selleks, et sealt rohkem saada, pead tunduvalt kauem elama. II samba puhul on kogu vara päritav ja vajadusel saad selle ka varem välja võtta. Seega isegi kui su tootlus pikas plaanis on kehvem, siis alla eeldatava eluea elamise korral võib sul ikkagi tunduvalt parem tulemus tulla.

Selle viimase kohta üks lihtsustatud näide. Oletame, et ainult I sambas olles saaksid tulevikus 900 € pensioni. II sambaga liitudes läheb ikka väga halvasti ja I samba eest saad ainult 700 € ja II sambaga saaksid 100 € kuus lisaks ehk kokkuvõttes 100 € kuus vähem. 100€ kuus tähendaks kirvemeetodil, et sul on II sambas 21 600 €. Soovi korral saad selle välja võtta 5 aasta peale ja saaksid peale tulumaksu hoopis 324 € + 700 € = 1024 € kuus.

Reaalsuses muidugi enamus analüütikud on jõudnud pigem järeldusele, et II sambas on su tulemus üldjuhul parem.

I samba ja järgmisest aastast kehtima hakkavate muutuste kohta lähemalt lugemist, kui soovi on:

https://rahafoorum.ee/riiklik-pension-ehk-i-pensionisammas/

3) Arvamus, et inimesed nüüd ootamatult investeerima hakkavad, on väga tugevas vastuolus nii psühholoogia kui ka ülejäänud maailma statistikaga. See, et inimesed ei investeeri, tuleneb suuresti inimloomusest. Nagu isegi eespool välja tõid, siis inimeste palgad on keskmiselt 6-7% aastas kasvanud. See on 3x rohkem kui see 2%, mis II samba arvelt kätte hakatakse saama.

Lisaks said paljud veel alles hiljuti üsna suure palgatõusu juurde maksuvaba tulu suurenemise näol. Investeerima see inimesi ei pannud.

Rääkimata, et kõigil on ca 98% palgast olnud kogu aeg enda käsutuses ja sellega on saanud vabalt investeerida, kes vähegi on tahtnud.

Kopeerin ühest kunagisest artiklist lõigu:

SaarPolli poolt läbi viidud finantskirjaoskuste uurimuste põhjal on selgelt näha, et eestlased ei investeeri. Näiteks 2015. aasta tulemustes on kõige populaarsem investeerimistoode (kohustusliku II samba järel) III samba fond, mida omas 10% vastanutest. Sellele järgnevad aktsiad (4%) ja investeerimisfondi osakud (3%).

Muude investeeringute osas oli küsitluse hetkel investeeringuid kinnisvaras (12%), kuld ja väärismetallid jm (5%). Ülejäänud protsendid ei vääri mainimist. 84% vastajatest ei investeeri ühelgi moel ja 64% ei ole isegi huvitatud kuhugi investeerimisest.

Ka säästmisega on lood kehvad. Näiteks samas uurimuses enam kui kolmandik vastanutest polnud viimase 12 kuu jooksul midagi säästnud. Ülejäänud säästsid pangakontole (44%), sularahas (29%), hoiustel (11%) või  mõnel muul viisil (nt investeerimine kinnisvarasse, kulda, kunsti) (5%).

Samasugused piinlikult kehvad on tulemused olnud ka varasemates uurimustes. Seega, ca 80-90% elanikest ei tegele investeerimise ega raha pikaajalise eesmärgiga kasvatamisega. Sõltumata sellest, et keskmine palk on juba aastaid tõusnud 5-6%+ aastas.

Lisaks, vähem kui kümnendik elanikest panustab oma pensioniplaanides tulule investeeringutest või varade müügist. Enamus loodavad I (80%) ja II sambale (52%). Väiksema sissetulekuga (13% neist) ja madalama haridusega (14%) vastajad loodavad teistest enam ka riigi või kohaliku omavalitsuse toetustele.

Lühidalt, eestlased ei valmistu pensioniks ei investeerimise ega säästmise näol ega hakkaks seda ka tegema peale 2% palgatõusu.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

tõstan enda küsimust

 

kui ma jaanuaris selle avalduse teen, kas nüüd oktoobri jooksul on vaja see maksete peatamise avaldus ka teha on see kohustuslik? Oskab keegi öelda kes targem, sest seda avaldust ei saa enam tagasi võtta ei taha mõtlematult tegutseda?!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tõnu jagas selle kohta siin kommentaaris head lihtsustatud I ja II samba võrdlust.

Hea viide, tänan.

3) Arvamus, et inimesed nüüd ootamatult investeerima hakkavad, on väga tugevas vastuolus nii psühholoogia kui ka ülejäänud maailma statistikaga…

Ja see punkt, vaatamata sellele, et see ei eksi, läheb teemast mööda. Arutletud artikkel rääkis inimestest, kes hakkaks ise investeerima, või investeeriks ise selle kättejääva raha. Arutlus käis selle ümber, kas sellised inimesed piirduks vaid selle summa investeerimisega, või oleks alust oodata, et inimesed, kes investeerivad, investeeriks vabanevate vahendite arvelt rohkem. Eriti kui nende tähelepanu sellele juhtida.

Küsimus olekski ehk siis sedapidine, et kui palju rohkem tuleks näiteks kolmandasse sambasse panustama hakata. Esimesena viidatud punkt annab kätte orientiiri, et esimesse sambasse jäetud 4% annab poole vähem tulemit, kui teise sambasse pandu, eeldusel, et indeksifondid näitavad jätkuvalt head tootlust. Kolmandasse sambasse pandu tulem on küll teise samba analoogilistest fondidest parem, aga tekib ajaline nihe vabaneva tulumaksu investeerimises ja veel mõningad nüansid seoses hilisema raha kättesaamise ja maksustamisega. Arvata on, et mida kauem teist sammast juba kogutud on, seda suurem peab olema panus selle muul otstarbel ära kasutamise järel selle kaotuse korvamiseks. Mingil hetkel ei vääri asi enam küünlaid, tuleb 15% piir vastu jne.

Teisalt mõningad asjad väärivad ka hilisemat viletsamat pensioni. Näiteks oma eluaseme sissemakse, mida siis ei pea pensionist üürima vms. Võibolla ka mõningad muud ostud, mis leiavad kasutamist mitte aastate, vaid ehk aastakümnete jooksul. Võibolla võlgadest vabanemise arvelt madalam stressitase ja selle võrra parem tervis. Pensionieaks kasulik investeering seegi.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võrdluseks muu maailmaga. Keegi Warren on avaldanud soovituse, et oma sissetulekutest võiks inimene kasutada 50% hädavajalikeks kulutusteks, 30% oma soovide ja meelelahutuse tarbeks ning 20% tervise ja pensioni heaks. Et jutt on jänkide sissetulekutest, siis meie palkade mõistes peaks see sisaldama netopalka, töötuskindlustust ja sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu 33%, teise samba 2% ja töötuskindlustuse 1,6+0,8% moodutavad sellest kombost keskmise palga puhul u. 31%. Seega päris arvestatav mänguruum ehk isegi oleks olemas. Sealjuures laenude, võlgade ja järelmaksude kiiremat äramaksmist luges tema ka säästmiseks ehk tulevikku investeerimiseks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

https://rahafoorum.ee/kas-tasub-ii-sambast-lahkuda/

Väga hea lugemismaterjal kõigile.

kas tõesti tundub kellelegi see jutt erapooletu.  tavaline sisuturundus

0
-9
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 222 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Pensionifondist saab raha välja võtta?