Teema: pensionikalkulaator

Seal kalkulaatori ees on tegelikult see info kirjas:

Pensionide suurused on esitatud tänases väärtuses. I samba pensioni suurus on arvutatud kehtiva aastahinde ja baasosaga. Ka II samba pensioni suurus arvutatakse II sambasse kogunenud summa tänase väärtuse põhjal. II samba pensioni summa arvestamisel on sambasse kogunenud summa jagatud keskmiselt elada jäänud aastate arvuga vanaduspensioni eas ehk perioodiga 224 kuud.

Kalkulaator on eeltäidetud nende andmetega, mis sotsiaalkindlustusametil ja pensionikeskusel juba praegu olemas on.

Ehk need ei arvesta tulevikuga, vaid näitavad ainult tänast seisu. Paar pensionikalkulaatorit on veel, aga ükski neist ei ole liiga sisukas, kui soovid teada, mis tulevikus saama hakkab. Kui pensionini on 1-2 aastat, siis võib vast arvutada, aga muul juhul need liiga palju infot ei anna.

Põhjus on lihtne. Keegi ei oska tulevikku ette ennustada. I samba puhul näiteks mõjutab su pensioni suurust:

• Pensioniea muutus – kui lükatakse pensioniiga edasi, siis jõuad selleks ajaks rohkem “staaži” ja osakuid koguda.
• Sinu palgast ja kui pikalt töötad – iga palga pealt makstakse sotsiaalmaksu ja see annab sulle nn pensioniosakuid juurde.
• Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.
• Pensionieani jäänud ajast ja selle jooksul majanduses toimuvast – kuna pensioneid indekseeritakse iga-aastaselt ehk headel aegadel tõstetakse sotsiaalmaksu laekumiste ja inflatsiooni baasil ning halbadel aegadel ei langetata, siis on praktiliselt võimatu ette ennustada, kui palju seda 10+ aasta jooksul tõsta võidakse.
• Poliitikute tujudest – erakorraline pensioni tõstmine on popp asi, millega hääli võita ja see mõjutab ka tuleviku pilti, kui seda tehakse.
• Kui otsustad minna pensionile enne või peale ametlikku pensioniiga, siis ka see mõjutab pensioni suurust ja ka seda mõju on võimatu ette ennustada, sest see arvutatakse välja sel ajal majanduses toimuva järgi.

Võimalik, et midagi jäi välja, aga vast on juba piisavalt põhjuseid, miks seda arvutust konkreetse inimese jaoks eriti täpselt teha ei ole võimalik.

II samba puhul sõltub pensioni suurus näiteks:

• Palga suurusest – mida suurem palk, seda suuremad on 2% + 4% sissemaksed sambasse.
• Kogumisperioodist – mida pikemalt investeerid, seda rohkem sissemakseid teed ja seda kauem on võimalik liitintressil tööd teha. Suurimad võidud tekivad liitintressi tõttu just viimastel aastatel, nii et 5 kõrgepalgalist aastat täna on oluliselt suurema mõjuga, kui 5 kõrgepalgalist aastat 20 aasta pärast.
• Valitud fondist – kui istud kallite tasudega kehvas fondis (nagu enamus inimesi täna), siis liitintressi mõju tõttu saad pikas plaanis oluliselt kehvema tulemuse kui madalate tasudega indeksfondis istudes.
• Väljamakse ajast – enne pensioniiga on väljamaksed kõrgemalt maksustatud kui pensionieas.
• Väljamakse viisist – ka pensionieas on võimalik raha välja võtta erineval moel. Kui võtad otse välja, maksad 10% tulumaksuks. Kui võtad kindlustuslepingu, siis maksad suure osa oma rahast ära ja saad oluliselt väiksema igakuise makse. Kui kasutad oodatava eluea perioodiga fondipensioni, siis saad raha kätte maksuvabalt.
• Majanduses ja turgudel toimuvast – kuna II samba raha on paigutatud varadesse, siis lõpptulemus sõltub ka väga olulisel määral sellest, kas majandus õitseb ja finantsturgudel hinnad tõusevad või vastupidi. Kui räägime 10+ aastastest perioodidest, siis ajalooliselt on sellise horisondiga pigem tõusnud, aga lühiajaliselt võib ka oluliselt langeda.

Jällegi saab teha umbkaudseid tuletamisi mineviku andmete põhjal, aga mingisugust eriti täpset tulemust saada on keeruline. Küll saad ise oma tulemusi mõjutada näiteks sellega, et valid omale mõistliku fondi ja sinu jaoks kõige asjakohasema väljamakse viisi.

Kunagi prooviti ühes analüüsis selline keskmine number välja arvutada ja jõuti järeldusele, et inimesed hakkavad I + II samba peale kokku saama umbes 30-40% pensionieelsest sissetulekust. Pensionisüsteem on tänaseks küll veidi muutunud, aga umbes selliste suurusjärkudega võiks ehk arvestada.

Teisisõnu, kui täna teenid näiteks 1500 € palka, siis homme pensionile minnes võiksid oodata umbes 450-600 € pensionit. Muidugi on siin päris palju nüansse, mis seda numbrit ühes või teises suunas võivad mõjutada.

Ei ütleks, et min palga peal õnnestub rahulikult läbi elu liuelda ja mingeid uhkeid hüvesid nautida. Proovi paar kuud selle summaga “liuelda” 😀

See oli üks osa riigi lahendusest probleemile, kus meie pensionisüsteem ei ole kuidagi jätkusuutlik ja ei suuda tõenäoliselt tulevikus tagada ellujäämiseks vajalikku pensioni suurust. Tõenäosus selle süsteemi kokkuvarisemise osas kasvas oluliselt nüüd tänu pensionireformile, mis tegi paljude inimeste tuleviku veelgi hullemaks.

Kui sa teenid oluliselt üle keskmise (arvestades, et maksuvabastus on 0, siis ilmselt teenid), siis sinu jaoks on selle mõju suhteliselt väikese tähtsusega. Mõistlikult tegutsedes saad omale pensioniks vajaliku summa ise investeeringutega kõrvale pandud ja pole teoorias riiklikku pensionisüsteemi vajagi.

Alumise otsa inimeste puhul aga räägime halvemal juhul reaalselt absoluutse vaesuse, nälja jms stsenaariumitest. Juba enne reformi oli süsteem selline, et oodatav pensioni asendusmäär oli ca 30-40% pensionieelsest palgast. Sellega elamisväärset pensioni ei saa, aga ellu vähemalt jääb. Kui palju nüüd II samba raha laiaks löönud reaalselt saama hakkavad, ei taha isegi mõelda. 2/3 sellest laiaks löödud rahast oli ju sisuliselt nende inimeste I samba pensioni arvelt.

Lõpptulemusena kahtlustan, et saame tulevikus kõrgemate maksude näol ka selle inimeste lolluse kinni maksta.