Esileht Tööelu, raha ja seadused. pensionikalkulaator

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: pensionikalkulaator

Postitas:
Kägu

Kas keegi aitaks aru saada Pensionkalkulaatori arvestusest. Ma olen hetkel suht šokis, sest sain sealt info, et hakkan 13 aasta pärast saama 420 eurot pensioni .. Hetkel on mul pensionistaaži 20 aastat, mis seal kalkulaatoris ka näha on, oleks vast loogiline mõelda, et minu arvestuse aluseks peaks siis olema 33 aastat ja siis ka number tuleks suurem?

https://www.eesti.ee/et/minu/andmed/toetus#pensionikalkulaator

Sorry, aga ei saa aru, kui keegi vaevuks seletama, siis olen ülitänulik. 🙂

 

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

aastani 1999 ei ole arvestatud, see tuleb tööraamatuga eelnevalt äratõestada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

aastani 1999 ei ole arvestatud, see tuleb tööraamatuga eelnevalt äratõestada.

Sellest ma saan aru. Millest ma ei saa aru, on see, et kas koguarvestuse aluseks on hetkel 20 aastat, samal ajal pensionile lähen ju siiski alles 13 aasta pärast? Ehk siis aastaid peaks kokku tulema vähemalt 33. Kas see tähendab, et selle võrra tuleks pension siiski suurem v on kalkulaatorist saadavasse pensionissummasse see 13 aastat juba ka sisse arvestatud?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvestatakse ainult praeguseks kogunenud staazi, keegi ei tea ju, kas kavatsed veel töötada või ei. Arvestama pead ka palgaga – siiamaani kogunes staaz makstud sotsiaalmaksust. Väikese palga puhul võis juhtuda, et käisid tööl 20 aastat, pensioni arvutatakse aga näiteks nagu oleksid käinud 9. Suure palga puhul võisis töötada 20 aastar, pensioni arvestusse läks hoopis näiteks 31 aastat. Sellest aastast on kord mingi koefitsiendiga veidi leebem.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

aastani 1999 ei ole arvestatud, see tuleb tööraamatuga eelnevalt äratõestada.

lisaks pole seal süsteemis sees ka ülikooli(de)s veedetud aega, see on vaja eraldi ülikooli diplomiga või ülikoolist võetud tõendi abil (kui ei lõpetanudki) või samuti tööraamatu abil (kui oli meeles ülikooli astudes tööraamat ülikooli ära anda) pensioniametile ära tõestada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on selleine umbmäärane kalkulaator siiski hetkel, kuna sa töötad ju edasi ja isegi täpset pansionile jäämise aega pole ju teada, samuti, mis sul maksud saavad olema selle töötamise aja l veel.

0
0
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

Seal kalkulaatori ees on tegelikult see info kirjas:

Pensionide suurused on esitatud tänases väärtuses. I samba pensioni suurus on arvutatud kehtiva aastahinde ja baasosaga. Ka II samba pensioni suurus arvutatakse II sambasse kogunenud summa tänase väärtuse põhjal. II samba pensioni summa arvestamisel on sambasse kogunenud summa jagatud keskmiselt elada jäänud aastate arvuga vanaduspensioni eas ehk perioodiga 224 kuud.

Kalkulaator on eeltäidetud nende andmetega, mis sotsiaalkindlustusametil ja pensionikeskusel juba praegu olemas on.

Ehk need ei arvesta tulevikuga, vaid näitavad ainult tänast seisu. Paar pensionikalkulaatorit on veel, aga ükski neist ei ole liiga sisukas, kui soovid teada, mis tulevikus saama hakkab. Kui pensionini on 1-2 aastat, siis võib vast arvutada, aga muul juhul need liiga palju infot ei anna.

Põhjus on lihtne. Keegi ei oska tulevikku ette ennustada. I samba puhul näiteks mõjutab su pensioni suurust:

  • Pensioniea muutus – kui lükatakse pensioniiga edasi, siis jõuad selleks ajaks rohkem “staaži” ja osakuid koguda.
  • Sinu palgast ja kui pikalt töötad – iga palga pealt makstakse sotsiaalmaksu ja see annab sulle nn pensioniosakuid juurde.
  • Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.
  • Pensionieani jäänud ajast ja selle jooksul majanduses toimuvast – kuna pensioneid indekseeritakse iga-aastaselt ehk headel aegadel tõstetakse sotsiaalmaksu laekumiste ja inflatsiooni baasil ning halbadel aegadel ei langetata, siis on praktiliselt võimatu ette ennustada, kui palju seda 10+ aasta jooksul tõsta võidakse.
  • Poliitikute tujudest – erakorraline pensioni tõstmine on popp asi, millega hääli võita ja see mõjutab ka tuleviku pilti, kui seda tehakse.
  • Kui otsustad minna pensionile enne või peale ametlikku pensioniiga, siis ka see mõjutab pensioni suurust ja ka seda mõju on võimatu ette ennustada, sest see arvutatakse välja sel ajal majanduses toimuva järgi.

Võimalik, et midagi jäi välja, aga vast on juba piisavalt põhjuseid, miks seda arvutust konkreetse inimese jaoks eriti täpselt teha ei ole võimalik.

II samba puhul sõltub pensioni suurus näiteks:

  • Palga suurusest – mida suurem palk, seda suuremad on 2% + 4% sissemaksed sambasse.
  • Kogumisperioodist – mida pikemalt investeerid, seda rohkem sissemakseid teed ja seda kauem on võimalik liitintressil tööd teha. Suurimad võidud tekivad liitintressi tõttu just viimastel aastatel, nii et 5 kõrgepalgalist aastat täna on oluliselt suurema mõjuga, kui 5 kõrgepalgalist aastat 20 aasta pärast.
  • Valitud fondist – kui istud kallite tasudega kehvas fondis (nagu enamus inimesi täna), siis liitintressi mõju tõttu saad pikas plaanis oluliselt kehvema tulemuse kui madalate tasudega indeksfondis istudes.
  • Väljamakse ajast – enne pensioniiga on väljamaksed kõrgemalt maksustatud kui pensionieas.
  • Väljamakse viisist – ka pensionieas on võimalik raha välja võtta erineval moel. Kui võtad otse välja, maksad 10% tulumaksuks. Kui võtad kindlustuslepingu, siis maksad suure osa oma rahast ära ja saad oluliselt väiksema igakuise makse. Kui kasutad oodatava eluea perioodiga fondipensioni, siis saad raha kätte maksuvabalt.
  • Majanduses ja turgudel toimuvast – kuna II samba raha on paigutatud varadesse, siis lõpptulemus sõltub ka väga olulisel määral sellest, kas majandus õitseb ja finantsturgudel hinnad tõusevad või vastupidi. Kui räägime 10+ aastastest perioodidest, siis ajalooliselt on sellise horisondiga pigem tõusnud, aga lühiajaliselt võib ka oluliselt langeda.

Jällegi saab teha umbkaudseid tuletamisi mineviku andmete põhjal, aga mingisugust eriti täpset tulemust saada on keeruline. Küll saad ise oma tulemusi mõjutada näiteks sellega, et valid omale mõistliku fondi ja sinu jaoks kõige asjakohasema väljamakse viisi.

Kunagi prooviti ühes analüüsis selline keskmine number välja arvutada ja jõuti järeldusele, et inimesed hakkavad I + II samba peale kokku saama umbes 30-40% pensionieelsest sissetulekust. Pensionisüsteem on tänaseks küll veidi muutunud, aga umbes selliste suurusjärkudega võiks ehk arvestada.

Teisisõnu, kui täna teenid näiteks 1500 € palka, siis homme pensionile minnes võiksid oodata umbes 450-600 € pensionit. Muidugi on siin päris palju nüansse, mis seda numbrit ühes või teises suunas võivad mõjutada.

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.

Täiesti masendav, kuidas tublim olemist ikka igal võimalusel karistatakse. Mida rohkem vaeva näed, et midagi saavutada, siis seda vähem hüvesid võimaldatakse. Mul niigi igasugune tulumaksuvabastus ja -tagastus nulli tõmmatud, nüüd ei saa enam pensionit ka teistega võrdselt koguda. Miks üldse vaeva näha, parem min palga peal rahulikult läbi elu liuelda ja teiste arvelt hüvesid nautida.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

Ei ütleks, et min palga peal õnnestub rahulikult läbi elu liuelda ja mingeid uhkeid hüvesid nautida. Proovi paar kuud selle summaga “liuelda” 😀

See oli üks osa riigi lahendusest probleemile, kus meie pensionisüsteem ei ole kuidagi jätkusuutlik ja ei suuda tõenäoliselt tulevikus tagada ellujäämiseks vajalikku pensioni suurust. Tõenäosus selle süsteemi kokkuvarisemise osas kasvas oluliselt nüüd tänu pensionireformile, mis tegi paljude inimeste tuleviku veelgi hullemaks.

Kui sa teenid oluliselt üle keskmise (arvestades, et maksuvabastus on 0, siis ilmselt teenid), siis sinu jaoks on selle mõju suhteliselt väikese tähtsusega. Mõistlikult tegutsedes saad omale pensioniks vajaliku summa ise investeeringutega kõrvale pandud ja pole teoorias riiklikku pensionisüsteemi vajagi.

Alumise otsa inimeste puhul aga räägime halvemal juhul reaalselt absoluutse vaesuse, nälja jms stsenaariumitest. Juba enne reformi oli süsteem selline, et oodatav pensioni asendusmäär oli ca 30-40% pensionieelsest palgast. Sellega elamisväärset pensioni ei saa, aga ellu vähemalt jääb. Kui palju nüüd II samba raha laiaks löönud reaalselt saama hakkavad, ei taha isegi mõelda. 2/3 sellest laiaks löödud rahast oli ju sisuliselt nende inimeste I samba pensioni arvelt.

Lõpptulemusena kahtlustan, et saame tulevikus kõrgemate maksude näol ka selle inimeste lolluse kinni maksta.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa teenid oluliselt üle keskmise (arvestades, et maksuvabastus on 0, siis ilmselt teenid), siis sinu jaoks on selle mõju suhteliselt väikese tähtsusega. Mõistlikult tegutsedes saad omale pensioniks vajaliku summa ise investeeringutega kõrvale pandud ja pole teoorias riiklikku pensionisüsteemi vajagi./quote]
Ma pole küll see keda tsiteerisid, aga see maksuvabasustuse määr 0 ei tähenda enam midagi, maksuvabastuse määr on ammu ajale jalgu jäänud.

2200 brutopalgaga elan ikka sisuliselt palgapäevast palgapäevani, ainuke pluss on see, et kodulaen on ja kunagi natuke vähem kui 30a pärast on mul on oma maja. Ühe lapsega ei saa mingit tulumaksuvabastust ka lisaks. Ja 30a pärast vajab maja ilmselt juba ka täielikku renoveerimist, ideaalis ehk jah peaks katus 50a pidama jne, aga reaalsus ilmselt läheb sinna 30a kanti. Võimalik, et ka varem – vaadates tehnoloogia arengut ilmselt on varem vaja aknad, küttesüsteem jmt ümber teha. Ehk tegelikult rääkida sellise palga kõrvalt investeerimisest, et pensionieas ära elada just väga ei saa. Pluss on küll see, et ideaalis jääb tõesti vähemalt pensioni oma kinnisvaraga rohkem kätte kui üüripinnal elades. Vajadusel saab krundile ka peenrad rajada.

 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.

Täiesti masendav, kuidas tublim olemist ikka igal võimalusel karistatakse. Mida rohkem vaeva näed, et midagi saavutada, siis seda vähem hüvesid võimaldatakse. Mul niigi igasugune tulumaksuvabastus ja -tagastus nulli tõmmatud, nüüd ei saa enam pensionit ka teistega võrdselt koguda. Miks üldse vaeva näha, parem min palga peal rahulikult läbi elu liuelda ja teiste arvelt hüvesid nautida.

Tegelikult ei ole palga ja tubli olemise vaheline seos nii lineaarne, et sedasi tunda. Asi on selles, et kõigil on ööpäevas 24 h, keegi ei saa sellest ajast rohkem tööd teha, palgad aga on  kordades erinevad. Mina ei ütleks, et ma väga tahan kassapidaja või haiglahooldaja ametit pidada. Ja ma ei näe neid kuskilt ostast vähe rabavat, lihtsalt ühiskond on otsustanud, et nende tööd on vähem tasustatud. Teiseks, selleks, et oleks võimalik rikkana turvaliselt elada, on vaja panustada, et vaesed liiga halvasti ei tunneks end, sest sul ei ole rikkusest mitte mingit kasu, kui sa kogu aeg oma maise vara pärast muret pead tundma. Kolmandaks on inimestele ka geneetiliselt antud erinev võimekus ja see, mis ühe jaoks on suur pingutus, on teise jaoks üsna lihtne ning ei sõltu suurt sellest, et teine tohutult palju rohkem rabaks, saatus on lihtsalt head kaardid kätte jaganud. Seega ei, teekond õigluseni ei ole nii sirgjooneline ja lihtne midagi. Soovitan keskenduda eesmärgile – et minul ja minu lähedastel oleks mugav ja turvaline elada. Õigluse taga ajamine on väga väheviljakas tegevus. Kui keskendud eesmärgile, siis on palju kergem aru saada, miks sa oma lähedastele turvalise elukeskkonna tagamiseks peaksid osa oma varast vaeste ja äpumate toetamiseks jagama.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
RahaFoorum

2200 brutopalgaga elan ikka sisuliselt palgapäevast palgapäevani, ainuke pluss on see, et kodulaen on ja kunagi natuke vähem kui 30a pärast on mul on oma maja.

Ehk tegelikult rääkida sellise palga kõrvalt investeerimisest, et pensionieas ära elada just väga ei saa…

Kahjuks statistikaametis liiga uut palgainfot detsiilide kaupa vist ei ole, aga proovime selle numbri siis natukene laiemasse konteksti panna.

Keskmine palk oli 2022. II kvartalis 1693 €. Keskmine palk on aritmeetiline keskmine ehk suurem osa inimesi teenivad sellest väiksemat palka (mediaan ehk selle inimese palk, kellest 50% teenivad rohkem ja 50% vähem, on 1400 €). Sinu palk on aga keskmisest ca 30% ja mediaanist koguni 57% suurem.

Minevikustatistika põhjalt võib kirvemeetodil tuletada, et sa teenid Eestis umbes top 20%-30% inimeste palka ehk 70%-80% eestlaste palk on sinu omast väiksem.

Kui sellise palga juures leiad, et pole võimalik investeerimiseks raha kõrvale panna, siis ei ole probleem tõenäoliselt mitte sissetulekus, vaid elustiilipuhituses ja kulutamise poolel. Tasub hoolega oma kulud ja rahaasjad üle vaadata, kuhu see raha kõik kaob ja mida selle eest reaalselt vastu saad.

Tean nii enda kui ka väga väga paljude teiste kogemustest, kellega viimase 15 aasta jooksul sel teemal kokku olen puutunud, et investeerimiseks saab üsna korralikult kõrvale panna ka oluliselt väiksema sissetulekuga.

Teine variant on muidugi, et sa pole liitintressi võludega tutvunud ja arvad, et pensioni jaoks vajalike summade kogumiseks peaks mingeid ulmesummasid kõrvale panema. Liitintress on päris tore asi ja seda ilma reaalselt läbi arvutamata ongi suht võimatu tajuda. Sinu 30-aastase näite puhul julgen arvata, et need summad ei pea üldse ulmelised olema. Sellise perioodi puhul võib isegi julgemaid ja suuremaid eesmärke mõelda, kui lihtsalt elamisväärne pension.

Kui vajad sellega abi, siis leiad ilmselt minu poolt kokku pandud materjalid ja võimalused üsna kergelt üles.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.

Täiesti masendav, kuidas tublim olemist ikka igal võimalusel karistatakse. Mida rohkem vaeva näed, et midagi saavutada, siis seda vähem hüvesid võimaldatakse. Mul niigi igasugune tulumaksuvabastus ja -tagastus nulli tõmmatud, nüüd ei saa enam pensionit ka teistega võrdselt koguda. Miks üldse vaeva näha, parem min palga peal rahulikult läbi elu liuelda ja teiste arvelt hüvesid nautida.

jah . Selle toreduse eest tuleb tänada Seederit. Tema käkkis ära tulumaksu seaduse ja muutis ka pensioni seadust nii, et kõrgema palgaga ei saa suurt rohkem pensioni, nagu oli algselt. Kõigelõpuks jagas veel teise samba ka laiali.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.

Täiesti masendav, kuidas tublim olemist ikka igal võimalusel karistatakse. Mida rohkem vaeva näed, et midagi saavutada, siis seda vähem hüvesid võimaldatakse. Mul niigi igasugune tulumaksuvabastus ja -tagastus nulli tõmmatud, nüüd ei saa enam pensionit ka teistega võrdselt koguda. Miks üldse vaeva näha, parem min palga peal rahulikult läbi elu liuelda ja teiste arvelt hüvesid nautida.

jah . Selle toreduse eest tuleb tänada Seederit. Tema käkkis ära tulumaksu seaduse ja muutis ka pensioni seadust nii, et kõrgema palgaga ei saa suurt rohkem pensioni, nagu oli algselt. Kõigelõpuks jagas veel teise samba ka laiali.

Mis soga te ajate. Solidaarsusosakud ei tähenda absoluutselt seda. Ja kõrgepalgalised võivad rahulikult oma hiigelpensioni  teenida, keegi ei puutu nende osakuid.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teiste inimeste palgast – alates 2021. aastast hakati arvestama solidaarosakuid, mis tähendab, et sinu poolt saadavate osakute arv sõltub ka teiste inimeste palga suhtest sinu palka. Kui teenid teistest kõvasti rohkem, saad iga sotsiaalmaksuks läinud euro eest vähem osakuid, kui teenid kõvasti vähem, saad iga euro kohta rohkem osakuid.<br /><br />

Täiesti masendav, kuidas tublim olemist ikka igal võimalusel karistatakse. Mida rohkem vaeva näed, et midagi saavutada, siis seda vähem hüvesid võimaldatakse. Mul niigi igasugune tulumaksuvabastus ja -tagastus nulli tõmmatud, nüüd ei saa enam pensionit ka teistega võrdselt koguda. Miks üldse vaeva näha, parem min palga peal rahulikult läbi elu liuelda ja teiste arvelt hüvesid nautida.<br /><br />

jah . Selle toreduse eest tuleb tänada Seederit. Tema käkkis ära tulumaksu seaduse ja muutis ka pensioni seadust nii, et kõrgema palgaga ei saa suurt rohkem pensioni, nagu oli algselt. Kõigelõpuks jagas veel teise samba ka laiali.<br /><br />

Minu 2. samba raha pole keegi laiali jaganud. <br />Pensionisammaste kogumine enne reformi oli tegelikult ikka väga väär. Kui ma oleks saanud, poleks 2. sambaga liitnud ja mu 1. sammas oleks siis suurem. Aga nüüd on 2. sambas kah raha ja kuigi seda saab välja võtta, pole praegu plaanis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa teenid oluliselt üle keskmise (arvestades, et maksuvabastus on 0, siis ilmselt teenid), siis sinu jaoks on selle mõju suhteliselt väikese tähtsusega. Mõistlikult tegutsedes saad omale pensioniks vajaliku summa ise investeeringutega kõrvale pandud ja pole teoorias riiklikku pensionisüsteemi vajagi./quote]

Ma pole küll see keda tsiteerisid, aga see maksuvabasustuse määr 0 ei tähenda enam midagi, maksuvabastuse määr on ammu ajale jalgu jäänud.

2200 brutopalgaga elan ikka sisuliselt palgapäevast palgapäevani, ainuke pluss on see, et kodulaen on ja kunagi natuke vähem kui 30a pärast on mul on oma maja. Ühe lapsega ei saa mingit tulumaksuvabastust ka lisaks. Ja 30a pärast vajab maja ilmselt juba ka täielikku renoveerimist, ideaalis ehk jah peaks katus 50a pidama jne, aga reaalsus ilmselt läheb sinna 30a kanti. Võimalik, et ka varem – vaadates tehnoloogia arengut ilmselt on varem vaja aknad, küttesüsteem jmt ümber teha. Ehk tegelikult rääkida sellise palga kõrvalt investeerimisest, et pensionieas ära elada just väga ei saa. Pluss on küll see, et ideaalis jääb tõesti vähemalt pensioni oma kinnisvaraga rohkem kätte kui üüripinnal elades. Vajadusel saab krundile ka peenrad rajada.

Pensoinile jaades tulebki maja myya ja väikesesse korterisse kolida. Mis siin nii uudset on?

0
-2
Please wait...

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. pensionikalkulaator