Minal on mitu pensionisammast – lapsed, keda olen kasvatanud ja koolitanud, kinnisvara, mida olen eluajal soetanud ja II pensionisammas (hetkel 22 000).
Minu vanematel on 3 tublit ja tarka last, temal endal on suvila ja korter (ema 83, isa 85) + 20 000 arvel. Eluaeg tööd teinud, lapsed saanud inimesel ei tohiks olla küll vanaks jäädes tühjad taskud olla.
Eelmisele – minu vanaema oli dementne nõuka ajal, siis ei olnudki hooldekodusid, need, mis olid mõedud lähedasteta vanuritele – olid jubedad, 6 vanainimest ühes toas, reformapõhjaga voodites, ilma kuplita pirn laes. Seega hoolitsesime vanaema kuni surmani ise, ilma mähkmeteta, ilma igasuguste abivahenditeta. Ja saime hakkama. Tulin mina või õde koolist, tõstsime vanaema pott-toolile (isa ise tegi vanast toolist), söötsime, rääkisime juttu. Vanaema isegi ei tundnud meid ära.