Teema: *

• #3730291:

  võtan välja, kuna mul selle 19 aastaga ikka väga vähe kogunenud, ei näe mõtet sinna enam koguda. Ise kõrvale pannes kogun rohkem, laristama seda ei hakka, kogun ise juurde.

Selleks on kolmas sammas, lükkad säästetud papi sinna, riik annab 20% juurde, selle muidugi lükkad ka sambasse ja liitintress teeb oma töö.

liitintress teeb oma töö ka teises sambas aga sinna ei saa ise makseid teha.

Ise kõrvale pannes sa kaotad raha inflatsiooni tõttu juba. Parem remondi siis juba eluaset.

#3730303:

#3730291:

võtan välja, kuna mul selle 19 aastaga ikka väga vähe kogunenud, ei näe mõtet sinna enam koguda. Ise kõrvale pannes kogun rohkem, laristama seda ei hakka, kogun ise juurde.

Vaba valik, kuigi mingit loogikat ma siin näha ei suuda.

oleks ma iga kuu pannud 100€ kõrvale, mida ma nüüd kavatsen teha, oleks see summa… arvutada saad ise 19 aastat kohta, see summa mis seal on, on naeruväärne.

#3730323:

#3730303:

#3730291:

võtan välja, kuna mul selle 19 aastaga ikka väga vähe kogunenud, ei näe mõtet sinna enam koguda. Ise kõrvale pannes kogun rohkem, laristama seda ei hakka, kogun ise juurde.

Vaba valik, kuigi mingit loogikat ma siin näha ei suuda.

oleks ma iga kuu pannud 100€ kõrvale, mida ma nüüd kavatsen teha, oleks see summa… arvutada saad ise 19 aastat kohta, see summa mis seal on, on naeruväärne.

Samba kõrvalt võib endale ka tagavara koguda, üks ei välista teist. Kuid suurema kui 10000 (inimesel peab ikka k ootamatuteks kuludeks katet olema) lihtsalt seista laskmine kahandab su vara väärtust.

#3730237:

#3730149:

Pidasin silmas seda, et 20 000 € nt 10 a tagasi võimaldas rohkemat kui võimaldab täna. Ilmselt võimaldab veel vähem 30 a pärast. Minu elueal on meil olnud 3 erinevat valuutat ja isegi väga optimistliku inimesena ei suuda ma ette näha, mis 30 a pärast tegelikult ees ootab. Küll aga näen ma seda, et soetatud kinnisvara väärtus kasvab ajas rohkem kui minu II samba tootlus, mis Pensionikeskuse andmetel on 6,19% (mul Swedbank K100).

See tootlus on aasta baasil. Ehk siis sinu vara iga-aastane juurdekasv on olnud üle 6%. Kus mujal sa saaksid sellist tootlust alustades mõnekümne euroga ja investeerides iga kuu keskmiselt samuti mõnikümmend eurot. Kinnisvara investeering vajab oluliselt suuremaid summasid. Kui valuutavahetus ei nulli su kinnisvara väärtust, siis miks peaks see nullima firmade väärtuse? 2. sambas on enamasti aktsiad, mitte raha.

Noh, 2000. a dot-com mull pühkis nii mõnegi firma väärtuse ja investeeringute aktsiatulu. Seega on minu jaoks aktsiad hüpoteetiliseks varaks, mida mina ei kontrolli. Nagu näha, ka riik mitte, et iga valitsus võib süsteemi endale sobivalt painutada. Kinnisvara aga on reaalasi, kindlustusega kaitstud ja näed ju isegi, et parema tootlusega kui üle 6% aastas.

Need, kelle närv vastu pidas, said kokkuvõtteks suurt tulu, sest põhjast tuleb tõus ja iga tipp on kõrgem. Siis vb tõesti probleem, kui pensile minek langeb börsilangusega kokku.

Kuigi 2010 oli ka kinnisvaramulli lõhkemine ja raha kaotati ka seal.

kinnisvara on iseenesest täiesti ok investeering. Raha sahtlisse kogumine / kohe niisama laiaks löömine- mitte nii väga.

Mina näen selle teise samba suurima probleemina eelkõige seda, et raha kulutamine ka pensionieas on väga piiratud. Ilmselt oli see kuskil väikses kirjas ära ka toodud, aga mina lahti ei hammustanud. Et igakuiselt saabki üsna näruse ja limiteeritud pensionilisa. Kogutud-kasvatatud raha ei ole võimalik soovi korral kätte saada ja oma äranägemise järgi kasutada. Lastele pärandamisest rääkimata, nemadki peaksid mu teada ootama oma pensionieani, et seda pärandust samamoodi jupikaupa kätte saada.

väikese suvila ost oleks muidugi mõistlik idee, kui oled sellest ammu unistanud. kui aga selle raha eest saad vaid suvila sissemakse, siis st igapäevane laenukoormus kasvab. oleneb muidugi kui kõrge palk jne. eks väike suvila võib tõsta ka eluiga ja -kvaliteeti.

mina aga ei võtaks. see võib lõppeda vanaduses tõelise vaesusega ja olukorraga, kus PEAD töötama surmani, selleks, et toit lauale saada. pigem teeksin ka väikse maksega 3. samba juurde. Alustada võiks kasvõi 30 euroga kuus.

Kui see summa juba praegu tundub ahvatlev, siis mõtle kui tore on see summa, kui oled saanud ametlikult pensioniealiseks ja saad nt siis selle summa hoopis välja võtta, kõik korraga 🙂

Sammaste tooltused on kasvanud ja iseenest on see pensionireform hea, sest see on tekitanud korraliku konkurentsi (haldustasude, tooltuste jne osas). Pangad pingutavad 🙂

ise plaanin ainult siis välja võtta kui on oluliselt parem idee, kuidas eda raha kasvatada ja edasi investeerida. või siis olukorras, kus mullle öeldakse, et nüüd on surmav haigus kallal ja elada ehk paar aastat max.

kõik see niisama tarbimine….no see jah tugutab Eesti majandust ja eriti riigi kassat- 20% maksad summa pealt tulumaksu ja käibemaks veel kõikide ostude pealt.

#3730035:

Avalduse võid ju täna ära teha, seda saab hiljem tagasi võtta. Ma arvan, et alles alates homsest hakkavad pangad helistama ja moosima, et ikka ei võtaks välja. No tegelikult mina olen saanud juba viimase kuu jooksul pangalt 3 telefonikõnet sellel teemal, muul ajal neid vist väga minu isik ja minu tegevused eriti ei huvita.

Kui loobuda kuni 31.07 avaldusest, kas siis jätkub samamoodi edasi kõik nagu enne avalduse esitamist?

Olen läbi arvutanud, et praegune tulusus ületab inflatsiooni, arvestasin kõik aastad eraldi läbi.

Olen sellest hoolimata otsustanud raha välja võtta ja oma investeerimiskonto luua sest: praegune kogumine on läbipaistmatu, võin võita ja võin kaotada, ise investeerides saaksin keskenduda dividendiaktsiatele, ja isegi kui ettevõtted millesse investeerin uppi lendavad, oleks mul ikka nende aktsiad. Praeguses süsteemis aga vaid fondi lubadus. Samuti ei usalda ma teisi oma rahaga majandama.

#3730520:

Ütled, et tingimustesse on tehtud nii olulisi muudatusi? Sel juhul päris nõrgalt kommunikeeritud pankade ja valitsuste poolt, kui lihtinimeseni, kes pole viitsinud sügavuti asja spetsiaalselt jälgida ja uurida, pole selle kohta midagi jõudnud. Ja näed, foorumiski ei raatsita valgustada ????

Kummaline, et kogu paketist üks punkt oli nii hästi kommunikeeritud, et isegi need, kes numbreid ei tunne ja loetust aru ei suuda saada, sellest müstilisel kombel aru said. Suurim muutus on see, et sa ei pea enam kindlustusseltsiga lepingut tegema mis oli vana süsteemi kõige jaburam osa. Varem oli 2. sammas pärandatav kuni kindlustuslepingu sõlmimiseni või kui see leping oli tähtajaline. Seda enam ei ole. Pensionile jäädes saad kõik välja võtta tulumaksuvabalt. 2. sammas on sisuliselt osalused erinevates firmades. See, et kõik või enamus firmasid korraga hävivad on võimalik ainult globaalse katastroofi korral. Sel juhul ei ole paraku ka 1. sammast ja võimalik, et ka elu enam.

#3730434:

väikese suvila ost oleks muidugi mõistlik idee, kui oled sellest ammu unistanud. kui aga selle raha eest saad vaid suvila sissemakse, siis st igapäevane laenukoormus kasvab. oleneb muidugi kui kõrge palk jne. eks väike suvila võib tõsta ka eluiga ja -kvaliteeti.

mina aga ei võtaks. see võib lõppeda vanaduses tõelise vaesusega ja olukorraga, kus PEAD töötama surmani, selleks, et toit lauale saada. pigem teeksin ka väikse maksega 3. samba juurde. Alustada võiks kasvõi 30 euroga kuus.

Kui see summa juba praegu tundub ahvatlev, siis mõtle kui tore on see summa, kui oled saanud ametlikult pensioniealiseks ja saad nt siis selle summa hoopis välja võtta, kõik korraga ????

Sammaste tooltused on kasvanud ja iseenest on see pensionireform hea, sest see on tekitanud korraliku konkurentsi (haldustasude, tooltuste jne osas). Pangad pingutavad ????

ise plaanin ainult siis välja võtta kui on oluliselt parem idee, kuidas eda raha kasvatada ja edasi investeerida. või siis olukorras, kus mullle öeldakse, et nüüd on surmav haigus kallal ja elada ehk paar aastat max.

kõik see niisama tarbimine….no see jah tugutab Eesti majandust ja eriti riigi kassat- 20% maksad summa pealt tulumaksu ja käibemaks veel kõikide ostude pealt.

Suvila laenu maksmist võib võtta ka kui investeeringut kinnisvarasse. Suvila saab pensionipõlves vajadusel maha müüa. Sellisel juhul hakkab TA ju senisest rohkem investeerima (vaevalt laenumakse ainult 2% palgast on).

Pangad pingutavad täpselt nii kaua kuni neil vaja on. Olen kindel, et varsti näeme oma II sambal jälle tavapärast tootlust. Oleme mehega naernud, et otsekohe kui tekkis reaalne oht, et sambad lähevadki vabaks muutus järsku nende tootlus oluliselt paremaks. Kuidas need pangad siis varem sellist tootlust näidata suutnud ei ole?! Ilmselt siis kui lahkujad oma raha sammastest kätte saavad peavad jääjad leppima negatiivse tootlusega.

Ma mõtlesin ka pikalt ja tegin samuti märtsi viimasel nädalal avalduse raha välja võtmiseks.

Mul on olemas III sammas, kuhu kannan ise iga kuu ca 5% palgast.

II sambasse olen kogunud 15 aastat, selle ajaga on sissemakse vs hetkeväärtuse vahe 4000 eurot. Nadi tundub.

Kuna pensionini on mul 25+ aastat aega, siis hetkel mõtlesin nii, et saan ju taasliituda 10 aasta pärast – siis ehk pilt selgem, mis maailmas toimub, kuidas mul tööga, tervisega jne.

Jah, tuleb maksta tulumaks – aga seda loen ma pigem tagasimakseks riigile selle 4% eest, mis on siiani minu pealt kinnipeetud sots.maksust mu sambasse pandud, mitte kaasajal sots.süsteemi suunatud. Et saame riigiga nö tasa.

https://et.wikipedia.org/wiki/Liitintress

Ei ole raketiteadus.

#3730596:

Ma mõtlesin ka pikalt ja tegin samuti märtsi viimasel nädalal avalduse raha välja võtmiseks.

Mul on olemas III sammas, kuhu kannan ise iga kuu ca 5% palgast.

II sambasse olen kogunud 15 aastat, selle ajaga on sissemakse vs hetkeväärtuse vahe 4000 eurot. Nadi tundub.

Kuna pensionini on mul 25+ aastat aega, siis hetkel mõtlesin nii, et saan ju taasliituda 10 aasta pärast – siis ehk pilt selgem, mis maailmas toimub, kuidas mul tööga, tervisega jne.

Jah, tuleb maksta tulumaks – aga seda loen ma pigem tagasimakseks riigile selle 4% eest, mis on siiani minu pealt kinnipeetud sots.maksust mu sambasse pandud, mitte kaasajal sots.süsteemi suunatud. Et saame riigiga nö tasa.

Mul on olemas II sammas, III sambasse läheb 10% brutopalgast ja pensionini jäänud 35+ aastat. Ikkagi kardan, et veedan pensionipõlve vaesuses. Võin panku ja finantsturgusid mitte usaldada, aga veel vähem usaldan Eesti riigi võimet kõigile elamisväärset vanaduspensionit maksta.
Kes ise ennast ei aita, seda ei aita sotsiaalabi ka.

Kas kõik II samba kehva tootluse üle kurtjad on jälginud fondide töötlusi ja hoidnud vähemalt oma sissemaksed parima tootluse ja madalaimale kuludega fondides ja esimesel võimalusel kasutanud võimalust indeksfondidesse investeerida? Kui poleks Tulevat tehtud, oleks pangad edasi kehva tootluse ja suure kuluga fonde ainult pakkunud. Nii kui Tuleva tekkis, hakkasid ka pangad pakkuma indeksfonde. Ka on Tuleva teiste pensionikogujate huve kaitsvaid seisukohti esindanud. Mul on väga kurb näha, kuidas inimesed ei suuda usaldada kodanikualgatuse korras tekkinud ja ainsana pensionikogujate huve esindavat organisatsiooni. Tulevasse said kõik ka liikmemaksu maksta, kes tahtsid rohkem osalised olla.

Minu jaoks on täiesti hämmastav suure osa inimeste pea täielik huvi puudus II pensionisamba vastu, aga samal ajal pidev süüdistamine madalas tootluses ja nüüd ummisjalu raha välja võtmine.

#3730890:

Minu jaoks on täiesti hämmastav suure osa inimeste pea täielik huvi puudus II pensionisamba vastu, aga samal ajal pidev süüdistamine madalas tootluses ja nüüd ummisjalu raha välja võtmine.

Peab ju võtma. Muidu ei saagi ehk teada kus fondis see 2. sammas on olnud. Teiseks tuleb telefonile ja postkasti pidevalt pakkumisi võimalusega teenida kümneid protsente tulu kuus! Kes see viitsib siis selle peale mingi 2. sambaga enam jamada?