Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 135 )

Teema: Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Postitas:
Kägu

Tere,

Kas on siin kedagi, kellel on kodus kujunenud nõnda, et kaaslane väga enesealgatuslikult teatud asju tegema ei hakka ning siis peab nö pehmelt delegeerima, et üksi ennast lolliks ei korista?

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud – kui nüüd aga väike beebi ka hoida on, annab tunda, kui mingid tööd jälle kuhjuma hakkavad ja endal ei teki võimalust nendega tegeleda (või siis ei teki vaba aega millegi muuga tegeleda, sest vaba aeg, kus beebi on natukeseks kaaslase käes, tuleb kiiresti pesus käia, riided pessu/kuivama, nõud pesta, köök pühkida jne jne).

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda, et küsin alles siis, kui olen juba viimasel piiril (füüsiliselt tunnen, kuidas pinge on keres nii kõrgele saanud, et kohe käib mingi krõps ja…); ja siis võib see küsimine sedavõrd emotsionaalselt välja tulla, et koristamise, nõudepesu või pesu kuivama panemise asemel hakkab mingi vaidlemine (või kaasapoolne kauplemine, mis ajab mind omakorda marru) pihta.

Endale käib juba ajudele, justkui küsida võiks ainult siis, kui mul selleks on mingi jube hea vabandus või põhjendus olemas, et miks ma ise teha ei saa… Last võiks ka nagu ainult siis tema hoida anda, kui mul midagi muud pakilist (köök, pesu, mis iganes) teha on. Aga see ei saa olla tervest mõistusest sündinud mõte, ega ju?

Kui kellelgi on nõu jagada, mis stiilis või mis süsteemiga seda kodus toimetamist võimalikult valutult jagada saaks – olen tänulik.

+8
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas tegi mees enne last kodutöid?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah. Ei oska head nõu anda, olen ise samas olukorras. Kuigi ajaga on see veidi paremaks muutunud. Mis mind paneb imestama ja on mõistmatu-kuidas tema saab rahulikult ja süümekateta istuda, kui mina päev läbi koristan. Ma küll nii ei saaks olla. Kuigi ajaga ma ka olen end taltsutada püüdnud. Ei lähe enam appi mingeid nn meestetöid tegema. Sellest aga sünnib see et tema teeb meestetööd. Mina need naistetööd. Aga neid viimaseid on iga päev. Ei ole nii et puud riidas, aken värvitud ja tehtud!

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kaaslane ei ole lapse isa, või miks teda pelgalt ajutise lapsehoidjana kohtled? Ja miks sa küsid abi alles siis, kui närvid viimseni pingul? Mõistlik oleks maha istuda ja läbi arutada, kes mida teeb, kui palju puhkust vajab jne. Tark oleks olnud seda muidugi enne last teha aga parem täna kui mitte kunagi.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu abikaasa oli enne abielu täielik phtuse friik.Taloli nädalavahetustel pidevalt lappkäes,selleasemel, et koosmõnusalt aega viita. Tolal oli tal 1toaline korter. Aga kui me koos 4 -toalisesse kolisime, siis ta enam nii usin koristaja ei onud.  Saime kaksikute vanemateks ja siis oligi kõik minu õlgadel.  Beebid, koristamine, söögi tegemine. Sellest ajast on mul kahju, et ma depressiooniga arstile ei pöördunud.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad räägitakse ometi selgeks enne kooselu/lapsi.
Mina teavitasin enne kooselu algust oma meest, et ma vihkan söögitegemist ja köögis valmistan vaid kohvi. Mehe jaoks polnud see probleem- ta teeb meeleldi süüa. Samuti ei meeldi mulle koristamine- koristab mees või kui ka tema ei taha/ ei viitsi, tellin koristaja.
Kui sa vabatahtlikult aastaid rabasid ja nüüd tahad, et teine seda tegema hakkaks, siis oled valel teel. Miks sa teed asju, mis sulle ei meeldi ja kogu jõu röövivad? Ise olid nõus, nüüd nagu hilja teavitada, et tead kallis, ma aastaid teesklesin sinu meeleheaks.

+13
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris nii ka ikka ei saa, et teatad, et sulle ei meeldi 80% kodutöödest ja tehku mees neid ise. Kui mees nii teatab, siis ütled ahah või? ja oled vait ja hakkad tegema.

Kuidagi koostöös peaks see asi olema, ära jagama peaks küll, kes mida millal teeb.
Mäletan oma ajast: mees oli tööl- teda üldse ei seganud see segadus, mis kodus oli. Mina aga istusin (no näiteks tissitad last ja vaatad ringi) ja vaatasin elutoas ringi ja kuidagi ahastus tuli peale, siit peaks seda tegema, siit tolmu võtma, vaip vaja vahetada, kardinad tolmused… ja lisada siia ülitundlikkus värskel emal ja väsimatus- oligi konflikt sündinud 🙂

saime muidug hakkama kõik need titaaastad, lapsehoidjaid olid kõik vanaemad ja vanaisad ning minu ema rõõmuga koristas ka, ei pidanud ütlemagi, küsis, kus lapi saan ja hakkas pihta 🙂

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised asjad räägitakse ometi selgeks enne kooselu/lapsi.

Mina teavitasin enne kooselu algust oma meest, et ma vihkan söögitegemist ja köögis valmistan vaid kohvi. Mehe jaoks polnud see probleem- ta teeb meeleldi süüa. Samuti ei meeldi mulle koristamine- koristab mees või kui ka tema ei taha/ ei viitsi, tellin koristaja.

Kui sa vabatahtlikult aastaid rabasid ja nüüd tahad, et teine seda tegema hakkaks, siis oled valel teel. Miks sa teed asju, mis sulle ei meeldi ja kogu jõu röövivad? Ise olid nõus, nüüd nagu hilja teavitada, et tead kallis, ma aastaid teesklesin sinu meeleheaks.

No ma ka teavitasin ja lugesin reeglid ette. Mehel nt käiski koristaja. Paar aastat kuidagi see võrdsus toimis ja siis libises käes. Mitmekordse kõrgharidusega mees, ei mingi töllmokk ja mingil hetkel hakkas täiesti lagastama. Kui nt ta oli sunnitud ise süüa tegema, oli terve köök mäkerdatud. Neli panni mustad, seinad tomatipastat täis jne. Vabalt võis päevas kasutada 15 kohvikruusi ja need mööda maja-aeda laiali jätta (nt duši seebialusele, külmkappi, trepile, et kas ma leian üles ja pesen ikka ära). Ja mina kraamisin. Ma pole pedant, aga ms ainult koristasin seda. Ja ühel päeval pakkisin asjad ja tulin ära.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõistan sind täielikult! Pm sama asjaga kimpus, meil 2 väikest last ja tunnen ennast nagu tühjaks pigistatud sidrun. Mees ei märka kodus omaalgatuslikult väga midagi. Olen rahulikult selgitanud, põhjendanud, rääkinud, et miks mind see häirib ja mis tundeid tekitab, ütleb, et saab aru ja püüab rohkem, mõneks päevaks on asi veits parem, aga siis kukub samasse vanasse mustrisse tagasi.

Ütlengi konkreetselt:”Kas sa palun peseksid nõud ära? Mul pole puhast potti, millega sulle süüa teha”. Kuigi pottide/pannide pesu ta võttis enda ülesandeks, sest ma kodus ainus, kes süüa teeb, aga siiski tuleb eraldi paluda.

Tegime isegi nimekirja kõigist majapidamistöödest, kuhu taha kirjutasime, et kelle ülesanne miski on, et oleks konkreetselt silme ees ja teada, mitte ei loodetaks pimesi teisele. Ja ofc see list ei toimi, sest temapoolsed kohustused jäävad tegemata või pean üle kontrollima, kas said ikka tehtud? Nt koerte/kasside söötmine, mis pidevalt tal ununeb.

Kohati vaimselt tundubki kergem ise need asjad ära teha, siis ei pea jälle teises pettuma või kukil istuma, aga no mis elu see on???

Soovitan lugeda raamatut “Vihatants”. Ma sain palju abi sellest raamatut ja pani sügavalt mõtlema suhtemustrite üle, kuhu pidevalt tagasi kukutakse.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees teeb samuti kodutöid ainult pahaga ja meil on ka alla aastane laps. Mees teeb, kui ta tegemata jätmise pärast peab kuidagi kannatama.

Ei ole rääkimisest kasu, oleme iga nurga alt rääkinud. Peale rääkimist max nädala üritab ja siis jälle kõik. Ja nii ma hoian pidevalt tüli üleval. Mul ei jäa muud üle, laps on väga kehv magaja ja suur kisaja, ma ise tõesti ei jõua.

Kogun mehe laiali jäetud täna prügikotti ja panen selle ämma juures maha, kui sinnakanti satun. Tema poeg, las peseb ise ta tasse. Nüüd kui mees märkab et tasse ja sokke on väheks jäänud, hakkab kohe koristama et ma mingil juhul ta emale asju ei viiks.

Teine asi on lähedusega. Kui mees tahab seksi, peab ta mulle ka midagi vastu pakkuma. Praeguses olukorras tahan ma magada ja üksi olla. Kui ta neid kahte ei võimalda mulle, ei võimalda mina talle seda mida mina tahan.

+4
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõistan sind täielikult! Pm sama asjaga kimpus, meil 2 väikest last ja tunnen ennast nagu tühjaks pigistatud sidrun. Mees ei märka kodus omaalgatuslikult väga midagi. Olen rahulikult selgitanud, põhjendanud, rääkinud, et miks mind see häirib ja mis tundeid tekitab, ütleb, et saab aru ja püüab rohkem, mõneks päevaks on asi veits parem, aga siis kukub samasse vanasse mustrisse tagasi.

Ütlengi konkreetselt:”Kas sa palun peseksid nõud ära? Mul pole puhast potti, millega sulle süüa teha”. Kuigi pottide/pannide pesu ta võttis enda ülesandeks, sest ma kodus ainus, kes süüa teeb, aga siiski tuleb eraldi paluda.

Tegime isegi nimekirja kõigist majapidamistöödest, kuhu taha kirjutasime, et kelle ülesanne miski on, et oleks konkreetselt silme ees ja teada, mitte ei loodetaks pimesi teisele. Ja ofc see list ei toimi, sest temapoolsed kohustused jäävad tegemata või pean üle kontrollima, kas said ikka tehtud? Nt koerte/kasside söötmine, mis pidevalt tal ununeb.

Kohati vaimselt tundubki kergem ise need asjad ära teha, siis ei pea jälle teises pettuma või kukil istuma, aga no mis elu see on???

Soovitan lugeda raamatut “Vihatants”. Ma sain palju abi sellest raamatut ja pani sügavalt mõtlema suhtemustrite üle, kuhu pidevalt tagasi kukutakse.

Olen ka üsna kompromissituks muutunud selles osas. Ja kui mees enese eest hoolitseda ei kavatse, siis saadan kuule.

Kui ta jätab kohustuse tegemata, siis jätan ka, ja see on söögi tegemine talle Ofkoos, tema asjade masinasse panemine. Unustasin. Palub poest midagi tuua, unustasin.

Mees ei pea sind mitte aitama, vaid enese järelt koristama.  naine pole ju ometi kokatädi. Valmistan toidu lastele. Korjan kokku laste, enda asjad. Kord nädalas koristan muna, kord tema.

Kummaline, et mehed peavad seda õeluseks, ise lasevad üle ja õelutsevad kordi rohkem.

 

 

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On need mehed siis pahased, kui miski kodus tegemata? Minu mees helistab, kas süüa on või ta sööb enne koju tulekut sööklas. Ka kodune korratus teda ei sega. Mind segab. Küsib et kes selle segi siis ajab, kui tema hommikul läheb ja õhtul tuleb.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees teeb samuti kodutöid ainult pahaga ja meil on ka alla aastane laps. Mees teeb, kui ta tegemata jätmise pärast peab kuidagi kannatama.

Ei ole rääkimisest kasu, oleme iga nurga alt rääkinud. Peale rääkimist max nädala üritab ja siis jälle kõik. Ja nii ma hoian pidevalt tüli üleval. Mul ei jäa muud üle, laps on väga kehv magaja ja suur kisaja, ma ise tõesti ei jõua.

Kogun mehe laiali jäetud täna prügikotti ja panen selle ämma juures maha, kui sinnakanti satun. Tema poeg, las peseb ise ta tasse. Nüüd kui mees märkab et tasse ja sokke on väheks jäänud, hakkab kohe koristama et ma mingil juhul ta emale asju ei viiks.

Teine asi on lähedusega. Kui mees tahab seksi, peab ta mulle ka midagi vastu pakkuma. Praeguses olukorras tahan ma magada ja üksi olla. Kui ta neid kahte ei võimalda mulle, ei võimalda mina talle seda mida mina tahan.

Loodetavasti su mehe elus on keegi, kes ei kohtle teda nagu koera.

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loodetavasti su mehe elus on keegi, kes ei kohtle teda nagu koera.

Vot see koera jutt käis meie kodust ka läbi, aga mismoodi on teise inimese käest abi ja koostöö ootus nagu koera kohtlemine? Kas teie kodus tõesti saab koer seksi alles siis, kui puud riita laotud ja aknaraam parandatud? 🙂

Kusjuures selle imetamise ja magamatusega, majapidamisstressi ja teadmatusega kuidas nüüd mingit probleemi käsitleda: samuti puudub igasugune isu füüsilise kontakti järgi, natuke vastikust tekitab lausa – aga siin pole midagi isiklikku… Hormonaalselt täiesti normaalne nähtus, nagu võõrkeelsest veebist saab lugeda (peale sünnitust räägiti ainult sellest, millal võib uuesti seksima hakata, aga kordagi ei mainitud seda, et ma ei pruugi seda üldse tükk aega isegi tahta – mis on minu meelest natuke imelik :)).

Koerajutuga tekkis kuidagi suluseis – kui midagi küsida teha ei või; ka minimaalsed ootused teisele täiskasvanule ja tema “panusele” igapäevatoimetustes muutub järsku mingiks koera kamandamise jutuks – sorri, aga minu jaoks täiesti arusaamatu. Lihtsalt mingi oma mugavuse väljavabandamine.

Ühest küljest on see koera jutt ja teisest küljest, kui midagi teha palun, pean olema valmis pm mikromanageerima, anna mulle või mängupult kätte, “nüüd liigu kaks sammu põhjapoole, üks samm vasakule, jah, näed, sealt silmadekõrguselt riiulilt leiad selle asja, mille ma sul endale tuua palusin, tõsta parem käsi, haara objekt, too tagasi” jne. (ok, natuke ülepingutatud, aga kes teab, see teab…).

Ehk siis selle peale ei tulda, et mingit käskimist ja palumist ei peaks üldse olemagi, kui mees ise vastava pilguga aeg-ajalt ringi vaataks. Aga noh, mis teha… Juutuubi jms vastu on kodul võimatu konkureerida.

On need mehed siis pahased, kui miski kodus tegemata? Minu mees helistab, kas süüa on või ta sööb enne koju tulekut sööklas. Ka kodune korratus teda ei sega. Mind segab. Küsib et kes selle segi siis ajab, kui tema hommikul läheb ja õhtul tuleb.

Kas selleks, et teine inimene kodus abistada võiks, tõesti peab ta enne pahaseks saama? Kodus, kus asjad on omal kohal ja pinnad ei kleepu, tolmukollid ringi ei tantsi, kõik vabad pinnad musta- või pestud pesu täis kuhjunud pole jne, on ikkagi kõigil parem olla.

Ühiselt kasutatavaid pindu siin kodus ikkagi jagub – tuleb töölt, peseb kraanikausis nägu, enda meelest vist puhastab karvad ja mustuse ära ka, aga juu ikka nii kiiruga-kiiruga, et pool jääb enda järgi ikka siit- puhastamata, sealt-koristamata – ja nii see sodi kuhjub.

Ja ma pole teab mis pedant, et koguaeg peaks kõik klants ja kliin olema. Aga võiks vähem seapesa meenutada.

Näiteks noh… Meil on praegu neljapäeva õhtust saadik kraanikausis hallitanud kurkide purk, mille ta sinna pani… Mis sellest siis saab… Millal? Ennustusi?

*Päris nii ei ole, et ta üldse midagi omaalgatuslikult ei tee – tõesti ehk nii palju, et söögitegemisega saab hakkama (mille olen ka kõigi jaoks lihtsamaks teinud kuumaõhufritüüri ostmisega jne); passiivagressiivselt kusagil sööklas seda tegema ei pea. Õnneks oma tööriided peseb/kuivatab ise (sest muudu on oht, et ei saa õigeks ajaks valmis).

Peale lapse tulekut, kui samuti oli mul juba vähemalt korra kaane pealt löönud, suure nutuga jne, tegi isegi hommikuti munapuljongi valmis, aga sellest tegevusest kauples ta ka ennast juba varsti välja ja arvas, et ta ei *peaks* söögitegemisega üldse tegelema (tööl miski mees oli imestanud ja kommenteerinud midagi vist, et tema küll ei pea – samas, tema lapse jutu järgi (mida kandis edasi mu mees, kui sama mehega tööl mingi tüli oli) on tema naine samamoodi hädas – viimati oli lausa mingile lapse kasvatamise ja enese eest hoolitsemise kursusele läinud – aga siin mu kallis lapseisa juhet kokku ei vii, et olukord pole nii erinev :)). Noh, minupoolne vastutulek, sest mul lihtsalt pole võimalik veel vaaritamisega tegeleda, ostsin masina ja katsetasin lihtsamad retseptid ära. Pole probleemi…

+

Igatahes – tore näha, et ma pole üksi, aga samas ka minu kaastunne teile teistele, kes sarnases mustris…

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogun mehe laiali jäetud täna prügikotti ja panen selle ämma juures maha, kui sinnakanti satun. Tema poeg, las peseb ise ta tasse. Nüüd kui mees märkab et tasse ja sokke on väheks jäänud, hakkab kohe koristama et ma mingil juhul ta emale asju ei viiks. Teine asi on lähedusega. Kui mees tahab seksi, peab ta mulle ka midagi vastu pakkuma. Praeguses olukorras tahan ma magada ja üksi olla. Kui ta neid kahte ei võimalda mulle, ei võimalda mina talle seda mida mina tahan.

Lasteaia tasemel võimumängud. See pole normaalne suhe ja kooselu.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On need mehed siis pahased, kui miski kodus tegemata? Minu mees helistab, kas süüa on või ta sööb enne koju tulekut sööklas. Ka kodune korratus teda ei sega. Mind segab. Küsib et kes selle segi siis ajab, kui tema hommikul läheb ja õhtul tuleb.

Ja mees käitub nagu paremini, kui koeraga, või majasokuga?

Süüa on või ei ole? Ei ole, ahah, söön mujal…

Loodan, et teie majas seksiga nii ei ole…

 

 

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on kindel süsteem, millest ka mehed arusaavad – laupäev hommikul on koristamine. Mees teeb tolmuimejaga toad puhtaks ja pese põrandad ja poisid teevad oma toad, mina tõmban tolmud, koristan vannitoa, WC ja köögi. Kindel aeg, kindel töölõik ja kõik on arusaadav.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kummaline lugeda, et kui mees käitub kodus nagu koertega, siis on see täiesti okei.

Koristama peab iga nädal ka siis, kui sa kodus absoluutselt mitte midagi ei tee – tolm ja sodi tulevad ise tuppa, piisab, kui mees ukse paotab ja sisse astub, tegelikult vähemastki.

Vaata mahajäetud maja, kas see on korras, kuna keegi ei kasuta ja ei aja sassi?

Ilmselt mees kodus kasutab ka dušši, wc potti ja voodit, siis neid tuleb enese järelt puhastada ja voodipesu vahetada.

Kodutööde delegeerimist tuleb õppida oma mehelt.

 

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ei tööta ka laupäevane koos koristamine. Siis on mehel häda miks peab kõik juhtuma siis kui mina ütlen ja nii nagu mina ütlen.

Koertest. Need koerad, kes ei oska elada perekonnas, leiavad lõpuks õnnetu lõpu õues ketis, varjupaigas, või veel õnnestuma lõpu. Kõigil on kohustused, minimaalselt on kohustus hästi läbi saada. Ning ka see tundub imelik, et kui naine peab kõike üksi tegema, siis tema peab ennast õnnelikuna tundma, seksi andma, kena häälega paluma sajandat korda enda järel koristamist. Aga mees vaeseke on nagu hulkuv peksa saanud koer, kui peale tööpäeva pesukäsna peab puudutama.

Meil on tööjaotus, kus mees teeb kiire tiiru peale sel ajal kui last magama panen õhtul. Kui ta seda ei tee, tellin terve järgmise päeva tema raha eest söögiks wolti. Ta enda pakutud kompromiss.

+7
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

See teema oli siin juba. Seal teemas oli teil koolilaps, keda peab üles äratama 2 h enne kooli.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igatahes – tore näha, et ma pole üksi, aga samas ka minu kaastunne teile teistele, kes sarnases mustris…

Läheduse (seksiga) kauplemist teised siiski ei maininud. See on kõiksuguste soovituste A&O, et seda mitte teha. Leiad ehk mingi teise variandi oma mehega või tõesti ise üldse lähedust ei taha?
(Tean su vastust, toad peavad enne korras olema, aga siiski).

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koristaja oli meie jaoks game changer. Ühelt poolt on kodu puhtam ja lihtsam sellel kontrolli hoida, teiselt poolt sai mees aru, et kodukoristus on kallis teenus, mitte midagi, mille naine peab tasuta une ajast ära tegema.

Meil käib 2x kuus koristaja ja mees ise ka koristab ise rohkem ja jooksvad tööd on lihtsamad, kui keegi suurpuhastust käib tegemas.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See teema oli siin juba. Seal teemas oli teil koolilaps, keda peab üles äratama 2 h enne kooli.

Tänan teemasse antud panuse eest, see foorumidetektiivi hulluajamine on küll meile kõigile toeks ja abiks 🙂

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koristaja oli meie jaoks game changer. Ühelt poolt on kodu puhtam ja lihtsam sellel kontrolli hoida, teiselt poolt sai mees aru, et kodukoristus on kallis teenus, mitte midagi, mille naine peab tasuta une ajast ära tegema.

Meil käib 2x kuus koristaja ja mees ise ka koristab ise rohkem ja jooksvad tööd on lihtsamad, kui keegi suurpuhastust käib tegemas.

Koristaja on muidugi tore, aga 2x kuus nõusid pesta pole nagu kah variant. Heal juhul jõuavad tassid-taldrikud tee kraanikaussi, aga vot oesu kukutab käed küljest. Masinat pole mõtet soovitada, on, aga ka selle täisladumine on mehe jaoks orjatöö.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on kindel süsteem, millest ka mehed arusaavad – laupäev hommikul on koristamine. Mees teeb tolmuimejaga toad puhtaks ja pese põrandad ja poisid teevad oma toad, mina tõmban tolmud, koristan vannitoa, WC ja köögi. Kindel aeg, kindel töölõik ja kõik on arusaadav.

Laupäev võiks olla puhkamiseks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koristaja oli meie jaoks game changer. Ühelt poolt on kodu puhtam ja lihtsam sellel kontrolli hoida, teiselt poolt sai mees aru, et kodukoristus on kallis teenus, mitte midagi, mille naine peab tasuta une ajast ära tegema.

Meil käib 2x kuus koristaja ja mees ise ka koristab ise rohkem ja jooksvad tööd on lihtsamad, kui keegi suurpuhastust käib tegemas.

Kuidas te suudate võõra inimese oma elamisse lasta?

Ma ntx olen kahelt erineva linna koristajat kuulnud kommentaare oma klientide kohta. Ühe linna puhul ma ka teadsin selle pere liiget.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga see, et üks läheb nüüd lapsega õue, teine teeb kodused toimetused ära, nii et kaks inimest ees ei passi (ja üks oma lapsega tegelemise kohustust sujuvalt ära ei unusta) – las mees ise valib, kumb rohkem meeldib?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Igatahes – tore näha, et ma pole üksi, aga samas ka minu kaastunne teile teistele, kes sarnases mustris…

Läheduse (seksiga) kauplemist teised siiski ei maininud. See on kõiksuguste soovituste A&O, et seda mitte teha. Leiad ehk mingi teise variandi oma mehega või tõesti ise üldse lähedust ei taha?

(Tean su vastust, toad peavad enne korras olema, aga siiski).

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas te suudate võõra inimese oma elamisse lasta?

Sama mõtlemine selle taga, miks ma koristajat palgata ei taha… Ei meeldi, et keegi võõras siin käiks ja toimetaks…

Läheduse (seksiga) kauplemist teised siiski ei maininud. See on kõiksuguste soovituste A&O, et seda mitte teha. Leiad ehk mingi teise variandi oma mehega või tõesti ise üldse lähedust ei taha? (Tean su vastust, toad peavad enne korras olema, aga siiski).

Mulle tundus, et see koerajutt siin foorumis algas kellegi postotuse peale, kus seksist ilmajätmine oli teemaks. Ise seksiga ei kauple… Ei ole nii, et põhimõtteliselt ei anna kätte, kui tunnen, et mees seda välja pole teeninud vms – sellist maksusüsteemi siin majas pole.

Kui mõtted on kinni seal, kuidas kodu sedasi paremini organiseerida, et siin seapesa poleks + hormoonid, siis pole isu ja ei teki isegi momenti ega valikuvõimalust, et nüüd lähen mehe juurde juutuubilt tähelepanu välja võitlema (vähemalt ei vaata pornot lol). Ta pole ka kurtnud ja pole ka ise kuidagi välja näitand, et tal seda nüüd kangesti vaja oleks; oleme sel teemal ka rääkinud – ja noh, kui ta on midagi väljendamata jäänud, siis kahjuks on see minu mure, aga midagi ma sinna (hetkel) parata ei saa.

+

Prügikast on täis, hommikul välja ei viida. Kui küsin, siis pärast pool tööd pean ikka ise tegema (kõigepealt viskan pissise mähkme tühja prügikasti, siis võtan välja, panen uue prügikoti, urisen omaette, et kas tõesti on NII raske see kohe ära teha (ja üritan välja nuputada, kuidas sellist imelikku ja ennekuulmatut *super special requesti* tupsununnult võimalikult pehmelt küsida, et jälle kraaksumiseks ei läheks).

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga see, et üks läheb nüüd lapsega õue, teine teeb kodused toimetused ära, nii et kaks inimest ees ei passi (ja üks oma lapsega tegelemise kohustust sujuvalt ära ei unusta) – las mees ise valib, kumb rohkem meeldib?

See kõlab juba nagu midagi rakendatavat, mediteerin sellel.

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 135 )


Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?