Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 144 )

Teema: Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Postitas:
Kägu

Üks nüanss veel… Sünnitusmajast saadik on mees võtnud enda teha kakase pepu pesu, kuna mina ei jõudnud ega julgenud teda sedasi käes kraaniall hoida. Hiljem leidsin, et niiskete salvakatega saab parema tulemuse ja lihtsam teha ka.

Nüüd on siis nii, et kui ma mehele ütlen, et kakas, on ta valmis neid vahetama ja peput pühkima küll, aga seda siis mitte ilma minu assisteerimata… Hea, et talle punast vaipa lahti rullima ei pea, et tegeleks sellega. Saab perfektselt üksi ka tehtud selle protseduuri… Ja sellepärast enam tema poole sellega pöörduda polegi mõtet – kui ma niikuinii pean ka juures olema ja tegelema, siis parem ei raiska kahe inimese aega ja teen ise ära…

On teema ka tõstatatud, et saab ju üksi ka tehtud, aga mingit tolku sellest polnud. Ikka oli uut kilekotti vaja, sest teine sai kakaseks ja mida veel…

 

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

See naine kohtleb oma meest ise ka nagu last, pakkides tema mustad riided ja nõud mehe teisele emale pesta. Kes teeb nii? Millal mehe ema segamine enda suhtesse on üldse kunagi asju parandanud? Enamik teemasid siin foorumis otsib lahendust küsimusele, kuidas ämm vähem ellu sekkuks.
Mehe räpakus on siin väiksem probleem kui asjaolu, et mees ja naine pole teineteise jaoks võrdsed ega saa omavahel suheldud.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

See naine kohtleb oma meest ise ka nagu last, pakkides tema mustad riided ja nõud mehe teisele emale pesta. Kes teeb nii? Millal mehe ema segamine enda suhtesse on üldse kunagi asju parandanud? Enamik teemasid siin foorumis otsib lahendust küsimusele, kuidas ämm vähem ellu sekkuks.

Mehe räpakus on siin väiksem probleem kui asjaolu, et mees ja naine pole teineteise jaoks võrdsed ega saa omavahel suheldud.

Ma pole too ämmaga, aga kui mingid asjad on tükk aega tegemata jäänud, kus on mehe rammu vaja, olen küsinud, et kas pean kellegi teise (nt oma isa vms) kohale kutsuma, et see tehtud saaks – siis käib nagu piisavalt uhkuse pihta, et hambad ristis tehtakse ära see asi kuidagi.

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

Oli juba selge, meest koheldakse nagu last, vajadusel ähvardatakse õpetaja/emme-issiga, suureks ta kasvanud ei ole. Eks paljud mehed ongi sellised ja paljudele naistele ka meeldib see emme-sündroom

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

See naine kohtleb oma meest ise ka nagu last, pakkides tema mustad riided ja nõud mehe teisele emale pesta. Kes teeb nii? Millal mehe ema segamine enda suhtesse on üldse kunagi asju parandanud? Enamik teemasid siin foorumis otsib lahendust küsimusele, kuidas ämm vähem ellu sekkuks.

Mehe räpakus on siin väiksem probleem kui asjaolu, et mees ja naine pole teineteise jaoks võrdsed ega saa omavahel suheldud.

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

Oli juba selge, meest koheldakse nagu last, vajadusel ähvardatakse õpetaja/emme-issiga, suureks ta kasvanud ei ole. Eks paljud mehed ongi sellised ja paljudele naistele ka meeldib see emme-sündroom

Iga kord algab asi sellest, et oodatakse, et täiskasvanud mees ise märkab ja teeb mingid asjad ära. Kui seda ei juhtu, siis tuleb kuidagi pehmelt nügida, viisakalt küsida. Kas see on nagu lapse kohtlemine? Või mis see lahendus on? Lahendan probleemi ilma piuksumata? Siis kah ju probleem, jälle mehel uhkuse pihta, et ta ju ka võimeline tegema.

Aga näed, pehmelt küsimise peale hakkab tavaliselt kauplemine pihta. Et küll ma hiljem teen (millal hiljem?), kas sa ise ei saa, ma praegu ei saa, miks sa ise ei tee…

Ja noh, kui ongi asi, mida ise teha ei saa või kategooriliselt ei taha või jaksa, ilusasti küsides midagi ei muutunud, mis siis üle jääb? Elame probleemi ümber nagu palava pudru? Äkki muidu mees arvab, et ma kohtlen teda nagu last?

Ei saa siidkinnastega, ei saa ilma kinnasteta. Ühtepidi probleem, teispidi probleem.

Vaevalt sul keegi nullist ämmaga ähvardama hakkab. See tuleb ikka siis, kui kõik muu on nagu haneselga vesi läinud.

Teema alustasingi sellepärast, et ma absoluutselt EI NAUDI delegeerimist, mikromanageerimist, arvepidamist, kauplemist, kaklemist ja vaidlemist.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

See naine kohtleb oma meest ise ka nagu last, pakkides tema mustad riided ja nõud mehe teisele emale pesta. Kes teeb nii? Millal mehe ema segamine enda suhtesse on üldse kunagi asju parandanud? Enamik teemasid siin foorumis otsib lahendust küsimusele, kuidas ämm vähem ellu sekkuks.

Mehe räpakus on siin väiksem probleem kui asjaolu, et mees ja naine pole teineteise jaoks võrdsed ega saa omavahel suheldud.

Ma pole too ämmaga, aga kui mingid asjad on tükk aega tegemata jäänud, kus on mehe rammu vaja, olen küsinud, et kas pean kellegi teise (nt oma isa vms) kohale kutsuma, et see tehtud saaks – siis käib nagu piisavalt uhkuse pihta, et hambad ristis tehtakse ära see asi kuidagi.

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

Sa ei oska suhelda mehega, aga su suhe on nagunii õhtal. Aastake veel ja lähete lahku, sest milline mees tahab olla suhtes naisega kus naine on nagu mingi ülemus kes käsutab, õiendab, teeb draamat. Kasva sa ise parem suureks.

+2
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

+4
0
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

Tore jutt.

Palun nüüd ütle KUIDAS peaks saama mehe iseenda ja 0.5 lapse jagu kodutöid tegema?

Ma ei näe tegelikult muud lahendust kui lahutus ja jagatud hooldusõigus, aga ka sel juhul hakkab üsna pea mõni naine mehe asemel olmega tegelema.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

Tore jutt.

Palun nüüd ütle KUIDAS peaks saama mehe iseenda ja 0.5 lapse jagu kodutöid tegema?

Ma ei näe tegelikult muud lahendust kui lahutus ja jagatud hooldusõigus, aga ka sel juhul hakkab üsna pea mõni naine mehe asemel olmega tegelema.

Ei peagi tegema. Kooselu peaks olema harmoonia, rõõm teineteisest ja perest. Kui seda ei ole, siis pole mõtet seda kooselu üldse pidada. Naine kes jahub ainult kodutöödest, siis selle naisega pole midagi peale hakata, ta on robot. Las elab üksi ja koristab end segaseks, kuigi enamus eelistab elada seapesas sest on depressioon ja ei jõua voodistki tõusta.

Mis hooldusõigus? Isa maksku elatis ära ja unustagu see laps, naise projekt. Mees on ju ainult bioloogiline sigitaja, ega ta pole lapse omanik.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

Tore jutt.

Palun nüüd ütle KUIDAS peaks saama mehe iseenda ja 0.5 lapse jagu kodutöid tegema?

Ma ei näe tegelikult muud lahendust kui lahutus ja jagatud hooldusõigus, aga ka sel juhul hakkab üsna pea mõni naine mehe asemel olmega tegelema.

Ei peagi tegema. Kooselu peaks olema harmoonia, rõõm teineteisest ja perest. Kui seda ei ole, siis pole mõtet seda kooselu üldse pidada. Naine kes jahub ainult kodutöödest, siis selle naisega pole midagi peale hakata, ta on robot. Las elab üksi ja koristab end segaseks, kuigi enamus eelistab elada seapesas sest on depressioon ja ei jõua voodistki tõusta.

Mis hooldusõigus? Isa maksku elatis ära ja unustagu see laps, naise projekt. Mees on ju ainult bioloogiline sigitaja, ega ta pole lapse omanik.

Ja kuidas täpselt see harmoonia välja näeb majapidamises kus keegi mitte midagi ei tee, isegi mitte süüa?

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

Tore jutt.

Palun nüüd ütle KUIDAS peaks saama mehe iseenda ja 0.5 lapse jagu kodutöid tegema?

Ma ei näe tegelikult muud lahendust kui lahutus ja jagatud hooldusõigus, aga ka sel juhul hakkab üsna pea mõni naine mehe asemel olmega tegelema.

Ei peagi tegema. Kooselu peaks olema harmoonia, rõõm teineteisest ja perest. Kui seda ei ole, siis pole mõtet seda kooselu üldse pidada. Naine kes jahub ainult kodutöödest, siis selle naisega pole midagi peale hakata, ta on robot. Las elab üksi ja koristab end segaseks, kuigi enamus eelistab elada seapesas sest on depressioon ja ei jõua voodistki tõusta.

Mis hooldusõigus? Isa maksku elatis ära ja unustagu see laps, naise projekt. Mees on ju ainult bioloogiline sigitaja, ega ta pole lapse omanik.

Ja kuidas täpselt see harmoonia välja näeb majapidamises kus keegi mitte midagi ei tee, isegi mitte süüa?

Mis su IQ siis on kui sa ei suuda välja mõelda kuidas saada söönuks kui kumbki süüa ei tee?
Äkki sa peaks veel kasvama, nagu 5 aastasele nüüd seleta milline on harmooniline kooselu.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

Tõsisesse suhtesse astumise ja laste saamise vahele võiks ju veidi aega jääda ometi! Ei kolita ju kokku alles siis kui ups-laps tulemas. See enne lapsi kahekesi kooselu aeg ongi tuvastamise, nurkade lihvimise ja teineteisega sobitumise periood.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

Tõsisesse suhtesse astumise ja laste saamise vahele võiks ju veidi aega jääda ometi! Ei kolita ju kokku alles siis kui ups-laps tulemas. See enne lapsi kahekesi kooselu aeg ongi tuvastamise, nurkade lihvimise ja teineteisega sobitumise periood.

No kaks aastat kestab see armumise periood, siis saab see läbi. Kui laps tuleb selle esimese kahe aasta sees, siis ongi roosad prillid veel ees. Kui kaks aastat saab läbi, siis mõlemad hakkavad teist nägema läbi reaalsuse prisma. Siis teine enam ei meeldigi, aga laps on olemas. Paljud lahutavadki oma kooselu 3-5 aasta jooksul.

Need paarid kes lapsed teevad pikemas suhtes, võivad ka kohe lahku minna, sest nad ei oska tekkinud pingetes elada. Aga kuna suhte lammutajaks on naine, siis naine alateadlikult tahabki suhet lõhkuda ja sellest vabaneda.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

sest vaba aeg, kus beebi on natukeseks kaaslase käes, tuleb kiiresti pesus käia, riided pessu/kuivama, nõud pesta, köök pühkida jne jne).

Miks natukeseks? Peale rinnaga toitmise ei ole mingit muud põhjust, miks beebi pool aega mehe käes pole.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sorri. Siin käis jutt sellest kuidas alla aastase lapse, aka imiku, ema ütleb mehele et tal on vaja vahest välja magada ja lapsevaba aega. See oli brutaalselt öeldud aga tegelikult väga inimlik baasvajadus igal inimesel. Kui mehel endal ei tule pähe sellist asja oma väikese lapse emale pakkuda, pole see mees ka seksikandidaat.

See naine kohtleb oma meest ise ka nagu last, pakkides tema mustad riided ja nõud mehe teisele emale pesta. Kes teeb nii? Millal mehe ema segamine enda suhtesse on üldse kunagi asju parandanud? Enamik teemasid siin foorumis otsib lahendust küsimusele, kuidas ämm vähem ellu sekkuks.

Mehe räpakus on siin väiksem probleem kui asjaolu, et mees ja naine pole teineteise jaoks võrdsed ega saa omavahel suheldud.

Ma pole too ämmaga, aga kui mingid asjad on tükk aega tegemata jäänud, kus on mehe rammu vaja, olen küsinud, et kas pean kellegi teise (nt oma isa vms) kohale kutsuma, et see tehtud saaks – siis käib nagu piisavalt uhkuse pihta, et hambad ristis tehtakse ära see asi kuidagi.

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

Sa ei oska suhelda mehega, aga su suhe on nagunii õhtal. Aastake veel ja lähete lahku, sest milline mees tahab olla suhtes naisega kus naine on nagu mingi ülemus kes käsutab, õiendab, teeb draamat. Kasva sa ise parem suureks.

lol võta nüüdkaks sammu tagasi, tõmba hinge ja proovi uuesti 😀

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

Tõsisesse suhtesse astumise ja laste saamise vahele võiks ju veidi aega jääda ometi! Ei kolita ju kokku alles siis kui ups-laps tulemas. See enne lapsi kahekesi kooselu aeg ongi tuvastamise, nurkade lihvimise ja teineteisega sobitumise periood.

enne lapse tulekut oli aasta käimist, 1 aastat kooselu, 2 aastat abielu. ema on sul ups laps. kuidas ühele või teisele inimesele lapse lisandumine ellu mõjub, ei ole ikka päris sedasi ennustatav, et deitimise ajal kohvipaksult loed.

mina näen seda nii, et inimene elab täpselt nii mugavalt, kui tal lastakse – miks mina ise mugavam pole? sest korra pidamine on ka lugupidamine teise inimese vastu. miks teisest inimesest seda välja väänama peab selle asemel, et ise märkaks ja teeks – tahaks mõista, kas on midagi, mida saan omalt poolt ära teha, et see poleks probleem.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah. Ei oska head nõu anda, olen ise samas olukorras. Kuigi ajaga on see veidi paremaks muutunud. Mis mind paneb imestama ja on mõistmatu-kuidas tema saab rahulikult ja süümekateta istuda, kui mina päev läbi koristan. Ma küll nii ei saaks olla. Kuigi ajaga ma ka olen end taltsutada püüdnud. Ei lähe enam appi mingeid nn meestetöid tegema. Sellest aga sünnib see et tema teeb meestetööd. Mina need naistetööd. Aga neid viimaseid on iga päev. Ei ole nii et puud riidas, aken värvitud ja tehtud!

Päev läbi koristad? Mis elamine see on, mida ei saa max paari tunniga puhtaks? Kui nii rikkad ollakse, et mitusada ruutu koristada, siis parem juba koristaja palgata…

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

ps, paistab, et siit perekoolist on hoopis hea näha, kui küüniliseks ja kibestunuks veel muutuda saab, kui probleeme võimalikult varakult ära ei lahenda ja alla annad 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas täpselt sa ise ümber käiksid sellise eksemplariga kellega rääkimine ei toimi?

Ega siin ongi raske nõu anda, vaid pigem teistel õppust võtta sellest:

kodus kujunenud nõnda

Varem polnud see kas probleem, või lihtsalt ise ei märkanud

Hetkel on kahjuks kujunenud nõnda

Naised, ärge tehke tubli naine olla tahtes mehele tutvumisel kõik ette-taha ära

Kas see probleem ei alga juba sellisel juhul juba mehe enda lapsepõlvekodust, kus ema on kõik ette-taha ära teinud…

Nii see samsara-ratas veereb, olude sunnil võib sama suhtumise ohvriks saada ka selle ema lapselaps jne x)

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

30 aastat üksikemadust jätab ju jälje, pole isasid paljudel, paljud poistest saanud mehed ei teagi mida peaks kodus tegema, sest pole eeskuju olnud. Aga pange vunki juurde üksikemadusele, sest siis saab perekooli vähemalt teemasid tehtud ja kui oled juba 105 teemas sama nõu andnud, saad perekoolilt medali.

Tore jutt.

Palun nüüd ütle KUIDAS peaks saama mehe iseenda ja 0.5 lapse jagu kodutöid tegema?

Ma ei näe tegelikult muud lahendust kui lahutus ja jagatud hooldusõigus, aga ka sel juhul hakkab üsna pea mõni naine mehe asemel olmega tegelema.

Ei peagi tegema. Kooselu peaks olema harmoonia, rõõm teineteisest ja perest. Kui seda ei ole, siis pole mõtet seda kooselu üldse pidada. Naine kes jahub ainult kodutöödest, siis selle naisega pole midagi peale hakata, ta on robot. Las elab üksi ja koristab end segaseks, kuigi enamus eelistab elada seapesas sest on depressioon ja ei jõua voodistki tõusta.

Mis hooldusõigus? Isa maksku elatis ära ja unustagu see laps, naise projekt. Mees on ju ainult bioloogiline sigitaja, ega ta pole lapse omanik.

Ja kuidas täpselt see harmoonia välja näeb majapidamises kus keegi mitte midagi ei tee, isegi mitte süüa?

Mis su IQ siis on kui sa ei suuda välja mõelda kuidas saada söönuks kui kumbki süüa ei tee?

Äkki sa peaks veel kasvama, nagu 5 aastasele nüüd seleta milline on harmooniline kooselu.

Ja siin on üks tüüpiline mehe arvamus kooselust.

Elatakse õhust ja armastusest ja nii on.

 

Ma viiks ise ka su mustad sokid su emale pesta kui sellist juttu tuleksid ajama.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah. Ei oska head nõu anda, olen ise samas olukorras. Kuigi ajaga on see veidi paremaks muutunud. Mis mind paneb imestama ja on mõistmatu-kuidas tema saab rahulikult ja süümekateta istuda, kui mina päev läbi koristan. Ma küll nii ei saaks olla. Kuigi ajaga ma ka olen end taltsutada püüdnud. Ei lähe enam appi mingeid nn meestetöid tegema. Sellest aga sünnib see et tema teeb meestetööd. Mina need naistetööd. Aga neid viimaseid on iga päev. Ei ole nii et puud riidas, aken värvitud ja tehtud!

Päev läbi koristad? Mis elamine see on, mida ei saa max paari tunniga puhtaks? Kui nii rikkad ollakse, et mitusada ruutu koristada, siis parem juba koristaja palgata…

Majapidamistööde hulgas on asju, mida koristajat tegema ei pane.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sellist asja üldse tuvastada enne tõsisesse suhtesse astumist?

Tõsisesse suhtesse astumise ja laste saamise vahele võiks ju veidi aega jääda ometi! Ei kolita ju kokku alles siis kui ups-laps tulemas. See enne lapsi kahekesi kooselu aeg ongi tuvastamise, nurkade lihvimise ja teineteisega sobitumise periood.

Mitte miski ei valmista ette selleks, mis juhtub peale laste sündi. Meil oli esimese mehega 6 aastat kooselu, oleme koos paksust ja vedelast läbi käinud kuid sellist kodust koormust ja väsimust nagu väike laps, ei anna ükski teine olukord.

Naine on solvunud ja üksi kogu argikoorma all, mees on solvunud ja üksi sest tema tuleb õhtul koju ja päev läbi üksi kodus lapsega mänginud naine ei taha lähedust ja söök on ka tegemata.

Suhte lõhkujad on tõesti naised tänapäeval. Sest nüüd on see võimalik. On väga uued ja rasked ajad meestele, nad peavad päriselt olema normaalsed inimesed suhtes püsimiseks. Naised saavad käia tööl, omada kinnisvara, saavad hakkama ja keegi ei vaata ka enam ludrist lahutamise pärast viltu. See on täiesti uus olukord ja kulub veel veidi enne kui mehed maa peale tulevad.

Minu jaoks polnud muud lahendust kui lahutus ning elu muutus märksa lihtsamaks. Jagasime hooldisõiguse ning peale seda mees alla aasta jaksas lapsega poole ajast tegelda, peale seda tulid ettekäänded ja aga mul on vaja tööd ka teha.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kuidas ühele või teisele inimesele lapse lisandumine ellu mõjub, ei ole ikka päris sedasi ennustatav, et deitimise ajal kohvipaksult loed.

Jah, sul on õigus. Naine on muutunud, mitte mees. Enne sobis mehe järel koristada, enam mitte. Äkki peaks hoopis mees kurtma?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju, et lihtsalt küsimise peale ei saa mingid elementaarsed asjad tehtud… Peab ikka uksele suruma ja ei tea mis draamat ja tsirkust tegema, et midagigi liikuma hakkaks.

Oli juba selge, meest koheldakse nagu last, vajadusel ähvardatakse õpetaja/emme-issiga, suureks ta kasvanud ei ole. Eks paljud mehed ongi sellised ja paljudele naistele ka meeldib see emme-sündroom

Iga kord algab asi sellest, et oodatakse, et täiskasvanud mees ise märkab ja teeb mingid asjad ära. Kui seda ei juhtu, siis tuleb kuidagi pehmelt nügida, viisakalt küsida. Kas see on nagu lapse kohtlemine? Või mis see lahendus on? Lahendan probleemi ilma piuksumata? Siis kah ju probleem, jälle mehel uhkuse pihta, et ta ju ka võimeline tegema.

Aga näed, pehmelt küsimise peale hakkab tavaliselt kauplemine pihta. Et küll ma hiljem teen (millal hiljem?), kas sa ise ei saa, ma praegu ei saa, miks sa ise ei tee…

Ja noh, kui ongi asi, mida ise teha ei saa või kategooriliselt ei taha või jaksa, ilusasti küsides midagi ei muutunud, mis siis üle jääb? Elame probleemi ümber nagu palava pudru? Äkki muidu mees arvab, et ma kohtlen teda nagu last?

Ei saa siidkinnastega, ei saa ilma kinnasteta. Ühtepidi probleem, teispidi probleem.

Vaevalt sul keegi nullist ämmaga ähvardama hakkab. See tuleb ikka siis, kui kõik muu on nagu haneselga vesi läinud.

Teema alustasingi sellepärast, et ma absoluutselt EI NAUDI delegeerimist, mikromanageerimist, arvepidamist, kauplemist, kaklemist ja vaidlemist.

Oma isiklikus kinnisvaras võiks siiski naine majandada. Me ei ela enam viktooria-ajastul, kus maja kuulub mehele. Kui naisel on finantsvabadus ja oma maja, siis jaksab ka tööjõudu palgata, mitte ei peaks mehe püksisääre küljes rippuma.
Miks sellist lontut üldse peetakse? Mees midagi ei tee, kinnisvara ja raha on naise omad, seksi naine ise ei soovi, seda tehakse vaid mehe pealekäimisel. Mille jaoks üldse see mees?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma isiklikus kinnisvaras võiks siiski naine majandada. Me ei ela enam viktooria-ajastul, kus maja kuulub mehele. Kui naisel on finantsvabadus ja oma maja, siis jaksab ka tööjõudu palgata, mitte ei peaks mehe püksisääre küljes rippuma. Miks sellist lontut üldse peetakse? Mees midagi ei tee, kinnisvara ja raha on naise omad, seksi naine ise ei soovi, seda tehakse vaid mehe pealekäimisel. Mille jaoks üldse see mees?

Ei ole isiklik kinnisvara, üürikas on – kuna nii minu enda vanemate poolt päranduv ja tema poolt päranduvates kodudes pole hetkel meie vajadustele vastavalt palju ruumi.

Kui igaüks hakkaks kinnisvara sebima juurde ja juurde, ei tuleks ka selles maailmas enam mitte midagi välja 🙂

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole isiklik kinnisvara, üürikas on – kuna nii minu enda vanemate poolt päranduv ja tema poolt päranduvates kodudes pole hetkel meie vajadustele vastavalt palju ruumi.

Ahh? Vanemad on elus ja sa ajad sellist jama suust välja?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui igaüks hakkaks kinnisvara sebima juurde ja juurde, ei tuleks ka selles maailmas enam mitte midagi välja 🙂

Oma kinnisvara ei ostagi, elad üürikas ja ootad vanemate surma? Dziisas.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, sul on õigus. Naine on muutunud, mitte mees. Enne sobis mehe järel koristada, enam mitte. Äkki peaks hoopis mees kurtma?

Las mees võtab lapse ja läheb mõneks tunniks sõprade juurde või välja jalutama. Küll naine rahulikult toimetab.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole isiklik kinnisvara, üürikas on – kuna nii minu enda vanemate poolt päranduv ja tema poolt päranduvates kodudes pole hetkel meie vajadustele vastavalt palju ruumi.

Ahh? Vanemad on elus ja sa ajad sellist jama suust välja?

Kui igaüks hakkaks kinnisvara sebima juurde ja juurde, ei tuleks ka selles maailmas enam mitte midagi välja 🙂

Oma kinnisvara ei ostagi, elad üürikas ja ootad vanemate surma? Dziisas.

Vau… Ütlesin, et ootan kellegi surma?

Meil on mitmes kohas kaks tuba mis kuuluvadki meile, kuhu soovi korral ka ära mahume ja keegi selleks ära surema ei pea. Tulime üürikasse, kuna tegin kodust tööd ja oli kontori jaoks rohkem ruumi ja vaikust vaja, ok?

0
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 144 )


Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?