Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Näitan 24 postitust - vahemik 121 kuni 144 (kokku 144 )

Teema: Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?

Postitas:
Kägu

Olen olnud vastupideses olukorras. Mees lastega kodus ja mina tööl. Tulen koju, tuba segi, hakka koristama, sest mees pole jõudnud mittemidagi teha. Või pole püüdnudki. Lihtsalt nutma ajas. Millal siis minu puhkus on. Ma ei saa tööl olles mittekuidagi midagi korrastada kodus. Tema on aga koha peal. Mõne asja saaks ikka tehtud? Ma nii tahtsin, et tulen koju, läheme jalutama ja oleme rõõmsad kõik koos. Selle asemel hakkasin ma kodus koristama. Ladusin pesu masinasse. Nõud masinasse. Tõmbasin põranda puhtaks jne.

Lapsega tegelemine on täiskohaga töö. Sina käid palgatööl puhkamas, anna oma mehele ka puhkust. Kodutööd peavad olema võrdselt jagatud, mitte et mees teeb kõik ära ja sina tuled koju nagu hotelli.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei näe/näinudki sellisel probleemil lahendust.

Lahkusin lõpuks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lasteaed. Ma tõesti sellise infantiilse täiskasvanuga koos ei elaks ja ühiseid lapsi ei teeks. Sry, kohe kindlasti mitte. Mina olen nõus intiimselt suhtlema vaid mehega, kes on täiskasvanu (ilma minupoolse pingutuse ja dressuurita).

Tore. Minu mees teeb kõiki töid, alates mähkmevahetusest kuni murutraktori remondi, nõudepesu, verivorsti valmistamise ja tualettpoti küürimiseni, meelsasti ja hästi. Lihtsalt ta võib süveneda näiteks Sirpi või mõnda raamatusse või spordivõistlusesse ning unustada. Seetõttu annangi talle ette kellaajad ja tööd, sest tema ju EI TEA näiteks töölt tulles, kas ma juba käisin koeraga, mida on vaja hakkida jne. Tõesti, ta ei torma esimese asjana mööda maja ringi nagu hagijas ega kontrolli, kas prügikast on täis ja lilled kastetud või peaks ta seda kohe teema. Seejärel ei nuputa ta vaikides, mida õhtuks sööme, kaua see küpseb ja kas oleks juba õige aeg hakata hakkima. Ma ei armasta inimesi ehmatada ja seetõttu on meie mõlema tegemised ajastatud, mitte ei pea keegi tähistaeva pealt ära arvama, kas laps on juba lõunaund maganud või tuleks ta alles panna. Suhtlemine on võtmesõna. Kuna mina tean, sest mina olin lapsea kodus, siis mina seda ütlengi.
Mulle ei ole mehega suhtlemine keeruline, vabalt võin öelda, et pane need juurikad palun ahju mitte enne nelja ja mitte pärast viit, sest sööma võiksime hakata kell kuus. Muidugi ma mõistan ka neid naisi, kelle mehed on selgeltnägijad ja seetõttu on ka intiimsuhtlus nendega parem. Meie…me räägime.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

Aga kui naine tahab koristada, miks ta ei või koristada, see on ju tema kodu. Sa üritad kõike mida naised teevad, halvaks pöörata. Lõpuks õige naine ei tohi üldse midagi teha, sest muidu on ta alaväärne kui teeb midagi. Koristamine oma kodus ongi ju enda tagant koristamine, teine võimalus on elada nii, et poleks vaja väga koristada. Aga osad ei oska nii elada.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

Aga kui naine tahab koristada, miks ta ei või koristada, see on ju tema kodu. Sa üritad kõike mida naised teevad, halvaks pöörata. Lõpuks õige naine ei tohi üldse midagi teha, sest muidu on ta alaväärne kui teeb midagi. Koristamine oma kodus ongi ju enda tagant koristamine, teine võimalus on elada nii, et poleks vaja väga koristada. Aga osad ei oska nii elada.

Ütle kui paljud naised TAHAVAD koristada.

Naised koristavad sest nad on kohusetundlikud, sest nad ei taha lapsi sita sees kasvatada, sest keegi peab. Lastega peres pole ka võimalust mitte koristada. Laps ei võta ise oma pluusi pealt plekke välja ega ime autoistme vahelt liiva, laps ei saa üksi voodipesu vahetamisega hakkama ega ulatu riiuli pealt tolmu võtma ja peeglit pesema.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

Aga kui naine tahab koristada, miks ta ei või koristada, see on ju tema kodu. Sa üritad kõike mida naised teevad, halvaks pöörata. Lõpuks õige naine ei tohi üldse midagi teha, sest muidu on ta alaväärne kui teeb midagi. Koristamine oma kodus ongi ju enda tagant koristamine, teine võimalus on elada nii, et poleks vaja väga koristada. Aga osad ei oska nii elada.

Ütle kui paljud naised TAHAVAD koristada.

Naised koristavad sest nad on kohusetundlikud, sest nad ei taha lapsi sita sees kasvatada, sest keegi peab. Lastega peres pole ka võimalust mitte koristada. Laps ei võta ise oma pluusi pealt plekke välja ega ime autoistme vahelt liiva, laps ei saa üksi voodipesu vahetamisega hakkama ega ulatu riiuli pealt tolmu võtma ja peeglit pesema.

Paljud tahavad, sest siis saab naine end naiselikuna tunda. Naine koristab, teeb süüa ja on mehele kui naine. Mees käib tööl ja on mees. Aga ühel hetkel naine tahaks et mees muutuks naiseks ja hakkaks ka koristama. Aga lõpuks pole see mees enam naise jaoks mehelik, sest ta teeb naiste töid, ta on suss ja pehmo. Sest tõeline mees ei korista, ega tee süüa. Kui ta teeks, võtaks naiselt ära võimaluse olla naine.

Naine ongi probleem ju. Ega mehed ei kurda kuidas nad kodus koristama peavad, ainuke kes alalõpmata kurdab on naine. Naised loovad meelega probleeme, näitamaks kui raske nende elu on.

+2
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

Aga kui naine tahab koristada, miks ta ei või koristada, see on ju tema kodu. Sa üritad kõike mida naised teevad, halvaks pöörata. Lõpuks õige naine ei tohi üldse midagi teha, sest muidu on ta alaväärne kui teeb midagi. Koristamine oma kodus ongi ju enda tagant koristamine, teine võimalus on elada nii, et poleks vaja väga koristada. Aga osad ei oska nii elada.

Ütle kui paljud naised TAHAVAD koristada.

Naised koristavad sest nad on kohusetundlikud, sest nad ei taha lapsi sita sees kasvatada, sest keegi peab. Lastega peres pole ka võimalust mitte koristada. Laps ei võta ise oma pluusi pealt plekke välja ega ime autoistme vahelt liiva, laps ei saa üksi voodipesu vahetamisega hakkama ega ulatu riiuli pealt tolmu võtma ja peeglit pesema.

Ma ka ju koristan oma kodus, pesen põrandaid, tõmban tolmuimejaga, pesen nõud kiiremini kui nõudepesumasin. Pesu panen pesema, kuivama, korjan ära teiste laiali jäetud asju. Poes käin, süüa teen, ära koristan. Kõike teen, sest see on minu kodu. Aga ma ei tule perekooli jonnima miks ma pean tegema, minu jaoks on see minu kodu, iseenesest mõistetav elukorraldus. Kas ma toodan neid mõttetuid teemasid ja virisen miks ma oma kodu pean koristama? Ei virise, teie virisete, teie elu on raske. Aga perekoolis olemiseks on aega küll. Tähendab te olete laisad ja rumalad, virilad.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sattusin ühe seltskonnas olema, kus tekkis koristamise teemal vaidlus ja siis just vanemad prouad (60+) oli arvamusel, et naine peab koristama ja mees võib teda aidata, siis noorem põlvkond naeris selle jutu lihtsalt välja – et, kui elatakse koos – siis on kohustus kodu korras hoida kõikidel st. mees mitte ei aita, vaid teeb oma osa kodu korras hoidmiseks. Vanemad prouad pööritasid sellepeale silmi.

Aga kui naine tahab koristada, miks ta ei või koristada, see on ju tema kodu. Sa üritad kõike mida naised teevad, halvaks pöörata. Lõpuks õige naine ei tohi üldse midagi teha, sest muidu on ta alaväärne kui teeb midagi. Koristamine oma kodus ongi ju enda tagant koristamine, teine võimalus on elada nii, et poleks vaja väga koristada. Aga osad ei oska nii elada.

Ütle kui paljud naised TAHAVAD koristada.

Naised koristavad sest nad on kohusetundlikud, sest nad ei taha lapsi sita sees kasvatada, sest keegi peab. Lastega peres pole ka võimalust mitte koristada. Laps ei võta ise oma pluusi pealt plekke välja ega ime autoistme vahelt liiva, laps ei saa üksi voodipesu vahetamisega hakkama ega ulatu riiuli pealt tolmu võtma ja peeglit pesema.

Paljud tahavad, sest siis saab naine end naiselikuna tunda. Naine koristab, teeb süüa ja on mehele kui naine. Mees käib tööl ja on mees. Aga ühel hetkel naine tahaks et mees muutuks naiseks ja hakkaks ka koristama. Aga lõpuks pole see mees enam naise jaoks mehelik, sest ta teeb naiste töid, ta on suss ja pehmo. Sest tõeline mees ei korista, ega tee süüa. Kui ta teeks, võtaks naiselt ära võimaluse olla naine.

Naine ongi probleem ju. Ega mehed ei kurda kuidas nad kodus koristama peavad, ainuke kes alalõpmata kurdab on naine. Naised loovad meelega probleeme, näitamaks kui raske nende elu on.

Sel juhul see mehelik mees peab oma naist ja lapsi ainuisikuliselt ülal pidama. Maskuliinselt. Alla 2x keskmist teeniv mees pole seega mees. 2keskmise pealt läheb piir kus mees endale peret saab lubada. Aga ka see piir kust mehed juba nii palju peaga mõtlevad et endale samaväärset naist soovivad kelle eneseteostus ei piirne brülee ja bideega.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koristamine ei ole naiselik, see on ikka orja töö.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Probleem ei ole selles, et ei taha või ei viitsi – vaid kui mingil eluperioodil tõesti ei jaksa ise kõike ära teha ja teine ei ole suuteline ise piisavalt isealgatuslik olema.

Mul on peale viimast vestlust muidugi olukord paranenud, eks näis, kui kauaks 🙂

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koristamine ei ole naiselik, see on ikka orja töö.

50-datel olid küll naiselikud 🙂

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees ohib ja puhib iga kord kui peab koristama või isegi poes käima. Ta teeb seda, aga alati kaasneb sellega mingi ohkimine. See siis vastuseks sellele Käole, kes arvas, et mehed ei hädalda. Ja veel kuidas võivad hädaldada!

Samas nōudepesu teda ohkima ei pane, teeb seda alati ise kohe. Masin meil on, aga pole kasutusel.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ka ju koristan oma kodus, pesen põrandaid, tõmban tolmuimejaga, pesen nõud kiiremini kui nõudepesumasin. Pesu panen pesema, kuivama, korjan ära teiste laiali jäetud asju. Poes käin, süüa teen, ära koristan. Kõike teen, sest see on minu kodu.

Naised, nagu üldse inimesed, on siiski erinevad. Küsimus oli, kas sa tahadkoristada, mitte kas sa pead. Tahad siis või?
P.s. Nõudepesumasina osas on võrdled valesti. Peaksid võrdlema aega, mis sul kulub nõude pesemisele ja kuivatamisele nende masinasse paneku ja väljavõtmise ajaga. Ikka kiirem?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahjuks ei oska öelda, kuidas seda mugavust välja harjutada. Enamasti ongi seotud sellega, et neil pole mudelit ees olnud, kus peres mõlemad teeks asju ja kui lisada sinna natuke laiskust ja meeste vaikimisi tähtsamaks pidamist ning koduste asjade pisendamist, siis ongi paras taidlemine.

Minul oli eeskuju, et kasuema ja isa mõlemad tegid kõike – koristasid, tegid süüa jne. Mul isa oli eriti kokandushuviline ja tänu sellele mina ka. Mehe peres süüa tegi siiski ema, aga koristamine oli meespoole teema.

Me olime 22 ja 23, kui kokku kolisime. See oli laupäevane päev. Pühapäeva õhtul panin mehele kirja hakklihakastme tegemise õpetuse ja palusin selle esmaspäeva õhtul valmis teha, sest mul oli väga pikk tööpäev. Valmis ta tegi, natuke mage oli (aga kiitsin ikka). Sealt peale ma ei võtnud kordagi positsiooni, et mina teen ja tema vaatab. Jah, tal polnud eriti kogemust, sest kodus ta oli aidanud köögis (nagu minagi), aga mitte väga palju. Nii et kaasasin teda kogu aeg söögitegemisse ja nii ta õppis vaikselt minu kõrvalt kõike tegema: teeb tavalised söögid, oskab ka kooki teha, marineerib aiasaadusi jne.

Ma ei oska öelda, kust mul see kangus tuli, aga mu mõte oli sedapidi, et kui me mõlemad käime tööl ja õpime ülikoolis, siis ei ole nii, et mul on “ekstra” aega saadaval, et kodu korras hoida ja tal mitte. Ma tegelesin õppimisega ikka tõsiselt, samuti tööga, nii et päevad algasid kl 6 ja lõppesid kl 23 – seega loogiline tundus jagada kõike muud nii, et mõlemad jäävad ellu. Seega kui üks ei saa, teeb teine ja vastupidi.

Ja kuna ma ei ole kunagi võtnud seda positsiooni, et ma vaikimisi vastutan majapidamise toimimise eest (mis külmkapis on, mis pesukorvis toimub), vaid olen lasknud tal ka ise mõelda ja otsustada, siis 14 aastat hiljem on elu täitsa lill. Ma ei pea midagi meelde tuletama talle, ta orgunnib ka pesu pesemist, koristamist, prügi teemat, toimetab lastega. Minu peal rohkem menüü planeerimine ja toidu tellimine või nimekirja tegemine talle. aga ta hea meelega kokkab, et saaksin puhata. Kuna meil väikese vahega lapsed ja üks neist oli totaalne takjas ja ärkas iga tunni tagant pikka aega, siis ma alles taastun kogu sellest asjast (võtan ravimeid), nii et ÕNNEKS mul on abikaasa, kes ei eelda, et ma pean teda teenindama, vaid näeb, et mul on veel raske ja teeb ise. Ja kui ma näen, et tal on raske, siis räägime, mida peaks muutma.

 

Ma saan aru, et mul on vedanud, et mees on nii mõistlik, et kunagi ammu ei hakanud ego pärast jaurama, et tema küll asju ei tee. Ülejäänu juba tiimitöö – väiksed lapsed pole naljaasi ja tiimitöö on oluline, et kõik ellu jääks. Nii et ma olen nõus, et ei tohi kohe võtta kõike enda peale – nii panedki paika mingid jõujooned, kust pärast on raske välja tagurdada.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekoosolekul majapidamistööd tabelisse kokku leppida, et kes mis tööd millisel  nädalapäeval teeb – https://tervis.postimees.ee/7556324/me-saame-hakkama-torkuv-vosuke-keeldub-kodutoodest (see artikkel sobib hästi nii laste kui mehe aktiveerimiseks)

Kui üks tööjaotust nahhaalselt rikub ja tahab teise kaela veeretada, siis teine ei tee oma osa ka. Veel parem oleks veidikeseks kodust üldse ära käia (iga nädal on emal üks kodutööde vaba päev kodust eemal), ega muidu mehel kodutöödest ja laste eest hoolitsemisest arusaamist ei teki.

Üldiselt praktika on see, et naine teeb üksi kõik kodused majapidamis- ja remonditööd ning lastega seonduva. Niiet kui mees ei taha oma kätega kodutöödes osaleda, tuleks tal enda asemele palgata kokk-koristaja-pesunaine-lapsehoidja-logistik-ehitaja-suhtekorraldaja-põetaja.

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Me elame maailmas, kus naine peab keskenduma karjäärile selleks, et end kindlustada, hankima enesele hariduse ja töö ning edendama karjääri, et end kindlustada.

Mees ei ole enam naise heaolu tagaja ja tema eest hoolitseda ja ta peab aru saama, et ka naine ei ole enam tema teenindaja. Küll ta saab ka, varem või hiljem, kergema või raskema hinnaga.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Kui jutt käib väikeste lastega perest,  ei ole võimalik jätta asju tegemata ning ka korra nädalas käiv koristaja pole lahendus. Väiksed lapsed = kodutööd. Ja päriselt peab kogu aeg midagi tegema kui on väikesed lapsed. Kui tahta lapsega üks ühele sega,  peab teine partner õla alla panema.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Me elame maailmas, kus naine peab keskenduma karjäärile selleks, et end kindlustada, hankima enesele hariduse ja töö ning edendama karjääri, et end kindlustada.

Mees ei ole enam naise heaolu tagaja ja tema eest hoolitseda ja ta peab aru saama, et ka naine ei ole enam tema teenindaja. Küll ta saab ka, varem või hiljem, kergema või raskema hinnaga.

Minu point oli, et elu ei pea olema pidev kannatus ja ränk töö ning elu saab vahel kergemalt võtta. Need kes kogu aeg kannatavad, võiks seda lihtsamalt võtmist õppida, mitte pidevalt stressata ja ka oma elu raisata kui see nii talumatult ebamugav või kaaslane nõme.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Nõus, et saab tellida koristaja ja lapsehoidja jne, mida üks partner ei viitsi ise teha. Mehed, palun tellige ja võtke lõpuks ka kodus vastutus!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Kui jutt käib väikeste lastega perest, ei ole võimalik jätta asju tegemata ning ka korra nädalas käiv koristaja pole lahendus. Väiksed lapsed = kodutööd. Ja päriselt peab kogu aeg midagi tegema kui on väikesed lapsed. Kui tahta lapsega üks ühele sega, peab teine partner õla alla panema.

Sellel väikelapsel on TÄIESTI ükskõik, kas esikupeeglil on sõrmejäljed, vannitoa kraanikauss ei olegi säravvalge või diivani taga on tolmurull 🙂

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellel väikelapsel on TÄIESTI ükskõik, kas esikupeeglil on sõrmejäljed, vannitoa kraanikauss ei olegi säravvalge või diivani taga on tolmurull

Harjumuste loomine algab väga varakult – ta ei pruugi sellest hoolida, aga see ikkagi mõjutab.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me elame maailmas, kus saab endale koristaja tellida. Me ei pea pidevalt nii elama, et ma pean kogu aeg koristama või midagi tegema. Ei pea. Mis siis juhtub kui see köök ongi mingi aeg natuke sassis või tolmurull on põrandal? Ja kui ühte ikka need mustad nõud või sokid närvi ajavad, siis tuleb päris põhjust mujalt otsida. Ma usun, et nii mõnigi tüli jääks ära kui naised ise ka asja natuke lõdvemalt võtaks. Või siis mehed.

Kui jutt käib väikeste lastega perest, ei ole võimalik jätta asju tegemata ning ka korra nädalas käiv koristaja pole lahendus. Väiksed lapsed = kodutööd. Ja päriselt peab kogu aeg midagi tegema kui on väikesed lapsed. Kui tahta lapsega üks ühele sega, peab teine partner õla alla panema.

Sellel väikelapsel on TÄIESTI ükskõik, kas esikupeeglil on sõrmejäljed, vannitoa kraanikauss ei olegi säravvalge või diivani taga on tolmurull 🙂

Eesti arstid teavad kahjuks tõesti hästi, kui palju sitatõvesid eesti lastel küljes on.

0
0
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 121 kuni 144 (kokku 144 )


Esileht Pereelu ja suhted Pereelu – kuidas delegeerida majapidamistöid?