Mis te arvate sellisest olukorrast, kui väikelapse (Eelkooliealise) emana läheksin nädalaks puhkusereisile üksida. Laps ja mees jäävad koju. Kas mul on nüüd üldseenam õigus sellisele puhkusele või on see liigne egoism ja kõlbaks vaid koos perega?
Loomulikult mine! Ära kuule neid tänitajaid. Kui su mees seda aktsepteerib, lapsehoidmisega kõik korras on – siis on kõik okei. Naudi ja puhka ka aegajalt!
Urmet lasi Jane 10 lapse juurest nädalaks puhkama. Või ma eksin, ütles ikka nädalaks?
Kui isa töötab nädal-kaks Soomes ja tuleb siis nädalavahetuseks koju, on kõik ok. Kui ema läheb nädalaks ära, siis on halb ema või?
Mina suhtun hästi. Ise pole nii kaua ära olnud, aga tuleks ilmselt kasuks küll 🙂
kui läheb naine, ema, siis on see puhkusereis.
kui läheb mees, isa, siis on egoism.
Tee, mis tahad. Keda peaks huvitama?
Muidugi see on ok. Kui ise kõhkled et nädal on palju, siis tee mõni väiksem reis nt paar päev kuskil Eesti spa-s.
Egoism? Mina läksin 2 lapse(6a.ja 7a.) juurest isegi 10 päevasele reisile, kusjuures, omast arust olen ma kanaema.
Olin nooruses palju reisinud ja ringi kolanud, aga see 10 päeva, see oli kuidagi väga teistmoodi. Ma kas lihtsalt köndisin mööda tänavaid vöi istusin kuskil välikohvikus…..loomulikult lastenurgast vöimalikult kaugel.
See reis andis aastateks mulle meeletu energia.
Minu jaoks pigem tuulutamine.
Vähemasti kui ma üksinda läheksin, siis ma suhtuksin niimoodi ja mis egoism see ikka oleks:)
Mul on kahju lapsi koju jätta (kah eelkooliealised kaksikud), seega võtan kaasa. Mees ütles küll, et mingu ma ilma lasteta (tema jaoks oleks see ka normaalne), aga ma ei raatsi:) Neile oleks ka päikeselaksu vaja.
Kui lapsega on kõik korras samal ajal, siis loomulikult mine. Eriti tore kui isa saab ka lapsega kahekesti olla. Kui mees kavatseb aga lapse viia oma vanemate juurde ja samal ajal samuti \”puhkuse \” võtta, siis ma väga kaaluks üksi minekut. Sellisel juhul võiks juba koos minna.
imetlen neid inimesi, kes seda suudavad – minul on kahju sellest, et ma võtan nädalal tööst vabaks ja ma ei ole koos oma lastega. Paar päeva maksimum suudan eemal olla, rohke mitte. Naudin oma vaba aega lastega ja nendega koos puhkan kõige paremini. Lapsed kasvavad nii ruttu ja varsti on see aeg käes nagunii, kui nad pesast väljalendavad. Praegu on töö-kooli-lasteaed rattal jooks, seega kui aja maha võtame -siis ikka kogu perega
Aga mida arvata sel juhul emast, kes sõitis üksinda Indiasse 1,5 kuuks ning jättis 4- ja 6-aastase tütre+ loomulikult kogu majapidamise abikaasa hooleks, viimasel pealegi veel oma firma juhatada ning magistratuur lõpetada?! Ema käis ära ning elavad siiani kenasti üksmeelse perena…
Normaalne ju. Meeste puhul peetakse seda normaalseks ja mehed-isad ka käivad kogu aeg oma hobidega seoses. Ka naise-ema puhul on see ainult väga tervitatav. Mina pean tublideks naisteks pigem neid, kes aeg-ajalt ka perest eemal suudavad puhata. On ka täielikke kanaemasid, kes ilma lasteta ei saa sammugi astutud. Neisse ei suhtu hästi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]imetlen neid inimesi, kes seda suudavad – minul on kahju sellest, et ma võtan nädalal tööst vabaks ja ma ei ole koos oma lastega. Paar päeva maksimum suudan eemal olla, rohke mitte. Naudin oma vaba aega lastega ja nendega koos puhkan kõige paremini. Lapsed kasvavad nii ruttu ja varsti on see aeg käes nagunii, kui nad pesast väljalendavad. Praegu on töö-kooli-lasteaed rattal jooks, seega kui aja maha võtame -siis ikka kogu perega[/tsitaat]
Mina olen alati reisil käinud lastega v.a 1 kord kui nad olid 4 ja 6 a. (1 nädalaks). Väga kole oli mul olla see nädal – see ei ole minu jaoks õige puhkus ma ei saa olla oma kõige kallimatega.
Mina jätsin meie 4 last(9a,6a,3a ja 1a)mehe ja ämmaga ja käisin 8-päevasel puhkusereisil.Teisel õhtul tuli selline masendus,et olin valmis kohe koju lendama.Õnneks läks see järgmisel päeval üle ja edasist puhkust oskasin juba nautida.Kahju oli muidugi nii ära käia aga ka emadel on vahest puhkust vaja.
miks miinustatakse neid, kes ütlevad otse välja -et eelistavad lastega koos puhata, ega see ei tähenda et teised ei võiks ilma käia või olla. inimesed on lihtsalt erinevad.
[small]kaisukägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mida arvata sel juhul emast, kes sõitis üksinda Indiasse 1,5 kuuks ning jättis 4- ja 6-aastase tütre+ loomulikult kogu majapidamise abikaasa hooleks, viimasel pealegi veel oma firma juhatada ning magistratuur lõpetada?! Ema käis ära ning elavad siiani kenasti üksmeelse perena…[/tsitaat]
Mina arvan sellest emast ja perest väga hästi. Mulle on arusaamatu, miks sina neid arvustad, kas oled kade või?
Emad on ka inimesed ja ei kaota võimet unistada ja tahtmist oma elu elada seoses laste saamisega. Isad saavad väga hästi kodu ja perega hakkama, miks see peaks olema mingi kangelastegu? Tubli isa, normaalne naine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kaisukägu kirjutas:[/small]
Mina arvan sellest emast ja perest väga hästi. Mulle on arusaamatu, miks sina neid arvustad, kas oled kade või?
Emad on ka inimesed ja ei kaota võimet unistada ja tahtmist oma elu elada seoses laste saamisega. Isad saavad väga hästi kodu ja perega hakkama, miks see peaks olema mingi kangelastegu? Tubli isa, normaalne naine.[/tsitaat]
Aga miks sa arvad, et ma neid arvustan?! Ma just tõin selle näite kui äärmiselt julge ja positiivse ettevõtmise ning kinnitangi, et nad elavad rõõmsalt ja üksmeelselt edasi. Kus loed sa minu postituses kadedust välja?!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]miks miinustatakse neid, kes ütlevad otse välja -et eelistavad lastega koos puhata, ega see ei tähenda et teised ei võiks ilma käia või olla. inimesed on lihtsalt erinevad. [/tsitaat]
On natuke ohtlik, kui naine seob kogu oma edasise eksistentsi ainult perega ja muud enam tahta ei oskagi. Peaks ikka edasi ka iseseisvaks inimeseks jääma. Kasvõi seepärast, et olla huvitavam kaaslane nii mehele kui ka kasvavatele lastele. Küsimus pole niivõrd reisimises, vaid selles, et ei taha ega SUUDAGI enam midagi ise ja üksi teha, nagu mõned siin tunnistavad.
[small]kaisukägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga mida arvata sel juhul emast, kes sõitis üksinda Indiasse 1,5 kuuks ning jättis 4- ja 6-aastase tütre+ loomulikult kogu majapidamise abikaasa hooleks, viimasel pealegi veel oma firma juhatada ning magistratuur lõpetada?! Ema käis ära ning elavad siiani kenasti üksmeelse perena…[/tsitaat]
Hakkasaamine on üks asi, aga kuidas mõjub see 4-aastasele tütrele, et ema on ära poolteist kuud? Väikelapsele on see hiiglapikk aeg ja ilmselgelt liiga karm.
Ennast võib leida ka teisiti kui laste arvelt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]miks miinustatakse neid, kes ütlevad otse välja -et eelistavad lastega koos puhata, ega see ei tähenda et teised ei võiks ilma käia või olla. inimesed on lihtsalt erinevad. [/tsitaat]
See näitab, et inimene on liiga klammerdunud ühte elu aspekti, ega suuda-taha areneda isiksusena. Mitmekülgsus on igale inimesele kui ka tema järeltulijatele vajalikum ja kasulikum.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See näitab, et inimene on liiga klammerdunud ühte elu aspekti, ega suuda-taha areneda isiksusena. Mitmekülgsus on igale inimesele kui ka tema järeltulijatele vajalikum ja kasulikum.[/tsitaat]
Minule nt on vastuvõetamatu see, et jätan oma väikesed lapsed mitmeks nädalaks kellelegi kaela peale, et ise mehega reisile minne ja seetõttu reisimegi koos perega. Mingi isiksuse arenguga see küll ei ole seotud, ära hakka siin mingit kodukootud psühholoogiat ajama.
Jätsin 2,5 aastase poja kuueks nädalaks oma vanematega ja uskuge või mitte – keegi ei saanud traumat! Nüüd on sama laps 15 ja ikka normaalne 🙂
Naine läheb üskinda kuhugi klubidesse hoorama ja litutama? Ei iial, selline variant oleks välistatud. Saab kuskil hotellis kotte mingite murjanite käest seal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Naine läheb üskinda kuhugi klubidesse hoorama ja litutama? Ei iial, selline variant oleks välistatud. Saab kuskil hotellis kotte mingite murjanite käest seal. [/tsitaat]
Mehe puhul on ikka välistatud, eks ole?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
