Teema: Perekonnatuttav flirdib mu mehega, kui mind lähedal ei ole:(

Mees muigab, et ärgu ma põdegu, see naine ei ole kuskilt tema maitse.

See on küll pisuke ohumärk. Et oleks tema maitse, siis oleks tükki teine tera?

Näiteks Facebookis talle märku anda, et proovigu end veidi tagasi hoida mu mehega suheldes?

Ei, see oleks küll väga madal käitumine. Sellega kangastub kohe selline teise eesti joodikmutt, kes on siidriballoonist veidi julgust kogunud ja Võsareporteris oma ossmehe pärast teiste naistega kaklemas käib.
Ta ei ole sinu omand ja ta ei ole sinu laps, et sina tema ja tema eluvalikute eest seisma/vastutama peaksid. Kui teda päriselt see olukord häirib, ju ta vōtab ise midagi ette ja selgitab olukorda. Või ei lase sellisel flirdil enam korduda.

Aga et mis mina teeksin? Tead, mitte kui midagi. Päris ausalt. Kui mees on aumees ja sina teda usaldad, siis säilita oma eneseväärikus ja las see teine mära indleb. Ja kui “illikuku” mees peakski selle “vastiku armukese” juurde ära eksima, siis oleme ausad – ega ta siis suurem asi mees oleks kah.

Mulle meenus sellega üks lugu.

Minu õele kirjutas ca pool aastat tagasi facebooki mingi naine, kes käskis tal tema mehest eemal hoida, et mehel on juba ammu pere ja see, et mees temaga kunagi koos oli, ei tähenda, et nad edasi peavad suhtlema ja kokku saama, kui mu õde Muhus käib. Mu õel polnud õrna aimugi, kes see mees on, ammugi pole kunagi koos olnud ja mu õde Muhus samuti ei käi. Facebooki profiilide järgi tundusid väga madala haridustasemega, mingid joomapildid jne. Ülimadal on see kellelegi teisele kiunuma minek, et jäta mu mees rahule. Õde veel mõtles korra, et teeb nalja ja vastab, et mees armastab tegelikult teda ja neil ka laps tulemas, aga ei hakanud samale tasemele laskuma ja ütles viisakalt, et vale inimene teil.

Minu abikaasa just sellise krõhva juurde läks, kes arvas, et tema seda tahab meest ja tema peab selle mehe saama. Ja oma naiseliku kavaluse ja nõksudega meelitas teise ära. Meil sündis just 1.5 kuud enne lahutuse küsimist beebi, kolmas laps ja see üks, kelle meisterdamine terve aasta võttis, teised tulid kergemalt ja pigem ootamatult. Ja nüüd ta hülgas meid. Mees pole miski illikuku olnud, aga siiani oli pere tema jaoks alati väga oluline. Nüüd tahab ta oma elu elada ja see, et lapsed sellega katki teeb, jätab külmaks. Lastele rääkimiseks valis järgmise päeva peale laste vanaema, minu ema surma. Keegi ei suuda tema käitumist mõista..

#3206753:

Näiteks Facebookis talle märku anda, et proovigu end veidi tagasi hoida mu mehega suheldes?
Sellega mürgitaksin ma oma suhet kui mees saab teada, et M teab tema edasirääkimist minule.

Kui keegi võõras samasuguse teema teeks, mida sa siis arvaksid asjast?
Oluline on siinkohal ju see, kuidas sina oma mehega läbi saad ja kuidas sinu mees ligitikkujasse suhtub. Kui mehele see naine peaks meeldima hakkama, siis ei aita sinu ee… märguandmised mitte midagi. Kui asi on aus, siis sa tõesti rikud enda ja mehe suhted, kui ise midagi organiseerima hakkaksid.

Pigem on huvitav hoopis see, miks sinu mees sulle midagi sellist üldse rääkis. Kas ta tahab sind su sugulasega tülli ajada või lihtsalt oma ego upitada? Mõtle natuke järele, mida ta sellest rääkimisest võitis?

Teoreetiliselt on täiesti võimalik, et mees valetab ja mingit ligitikkumist pole olnud. Mees lihtsalt mängib sinuga. Huvitav on ja natuke naljakas. Saab näha, mida sa siis teed. Ja kui õnnestub sinu ja sugulase suhted ära rikkuda – jälle kasud sees, sest manipulaatorist mees on huvitatud, et naisele enam ühtegi lähedast ei jääks.

#3206879:

Minu abikaasa just sellise krõhva juurde läks, kes arvas, et tema seda tahab meest ja tema peab selle mehe saama. Ja oma naiseliku kavaluse ja nõksudega meelitas teise ära

Poleks seda krõhvat olnud, oleks mõni teine tulnud. Pole see mitte vaid krõhva süü, et sul selline litsmees on (oli?).

Oh ei, tegu pole üldse litsmehega, vähemalt siiani pole olnud. Illikuku selles mõttes, et igaühel omad vead ja meil jäi vajaka oskusi suhelda omavahel, tema on parajalt isekas olnud kogu aeg, minu on unarusse jätnud ja pole alati minuga arvestanud. Aga pere oli alati esikohal. Kuni tuli see eit..

#3206892:

Me oleme koos olnud pea kogu täiskasvanuaja, abieluski 9a, esimesed lapsed jõuavad juba pubekaikka. Pesamuna 2.5 kuud vana. Ta oli tavaline inimene, omade heade ja mitte nii kenade külgede ja omadustega. Nagu me kõik. Ringitõmbaja ta pole kunagi olnud. Aga ei. Mina ei leia, et ta oleks olnud maailma parim mees ja isa. Sest ükski isa ja abikaasa ei hülga oma pere nii õrnal ajal, nagu seda on beebi kasvamise aeg, ja nii raskel ajal, nagu seda on kalli inimese raske haiguse lõppjärk ja surm.. seega ei, kõik muu ma oleksin ju võinud andestada, kui talle kohale jõuab, millest loobus, aga petmist mitte. Eriti, et tema käib teise kaisus elu nautimas, kui oma pere rasket aega üle peab elama. Ja kurat, beebiga üksi ei ole lihtne!

Muidu täiesti nõus sinuga, aga … Ära nimeta teist naist EIDEKS, kui tegelikult on süüdi ju hoopis mees. Eit võib ju sinu silmis olla eit, moor või kes iganes, aga kui meest kisub vasakule, siis ei ole vahet, kas on tegemist konkreetselt selle eidega või mõne teise eidega. Mees”läheb” igal juhul.

#3206753:

Näiteks Facebookis talle märku anda, et proovigu end veidi tagasi hoida mu mehega suheldes?

See oleks küll hea mõte!
Võiksid ju lausa kirjutada, et kuule, eit, ma tean küll, et sa minu mehele ligi ajad, sest mees rääkis. Ja kas saad pisut end tagasi tõmmata, kuna see mees on juba minu oma. Said aru, eit?

Midagi taolist.
Pärast võiks teemaalgataja ka teada anda, mis edasi sai ja kas aitas.

Soovitan teil mehega koos midagi välja mõelda, et ta paika panna või käituma õpetada. kui mees juba seda näitlemist tunnistas sulle. Räägi mehega ja küsi, et kuidas tema suhtuks, kui üks ühine tuttav mees sinuga nii käituks, sarnaselt. Et kuidas reageeriks.
Üldiselt ei peagi aga midagi väga tegema, sest iga kord, kui selline olukord tekib, saab mees asja teha, ettekäände ja selle inimese juurest minma kõndida, kui ta ei taha otse öelda. Mina naisena ilmselt teeksin nii. Esiteks, ma ei oska flirtida ega flirdile vastata, ammugi ei taha ma sellises olukorras olla kõrvuti mehega, kes mulle ei ole ka meeldiv.

Esiteks, väga paljud naised suhtlevad meestega olles veidikene teistmoodi kui segaseltskonnas või naistekambas olles. See ei pruugi olla üldse mitte flirt kui selline aga selline natuke edvistamine, millega ei soovitagi miskit saavutada. Täpselt samamoodi käituvad paljud mehed naisteseltskonnas, a la kukk, kes kanakarjas end puhevile ajab ja tähtsaks teeb 🙂 Selle pärast hakata tõmblema oleks ikka väga ebakindel, madal ja tegelikult suisa piinlik.

Flirt kui selline on juba kahe inimese vaheline mäng. Eelnevas kommentaaris juba öeldi, et kuidas see naine ikka flirdib kui sinu mees tuima näoga vastu vahib, seega ega ta nii tuima näoga tegelt ei vahi ja mängib hoopis kaasa. Hoopis imelikum on aga see sinule rääkimine. Nüüd on küsimus, kas su mees on lihtsalt loll või on tal mingil põhjusel vajadus sind armukadedaks ajada? (mingid suhte alguse/ebakindluse mängud? oled ise samasuguseid asju teinud ja talle rääkinud?)

Ja sellise kirjutamisega ei saavuta sa mittekuimidagi, mees ei ole sinu omand, mees ei ole miski, millele sa saad peale pissida ja siis keegi teine ei tohi näppida. Ta on vaba inimene, kes on vaba ise oma otsuseid tegema. Mitte ükski “eit” ei saa vedada meest minema õnnelikust suhtest, kus ta ise olla tahaks kui see võõras ainult minema ei veaks.

#3206753:

Mees muigab, et ärgu ma põdegu, see naine ei ole kuskilt tema maitse.

Oi, kui sa teaksid, kui paljud mehed lähevad voodisse naistega, kes “pole üldse nende maitse”! 😀

Mõtle sellele ka, MIKS su mees seda sulle rääkis? Normaalne mees ütleks ligiajavale mõrrale ise ja vaikselt, et tõmmaku tagasi, pole lootustki. Mees aga mängib kaasa ja õrritab sellega sind. Ta teab ju hästi, et sa selle peale armukadedaks lähed, kes ei läheks.

Miks sa sellele naisele peaksid kirjutama? 😀 keegi mulle sellise kirja lambist saadaks, mul oleks kohe tükiks ajaks nalja kui palju. Enese häbistamiseks on muid viise ka.

#3207027:

#3206892:

Sest ükski isa ja abikaasa ei hülga oma pere nii õrnal ajal, nagu seda on beebi kasvamise aeg, ja nii raskel ajal, nagu seda on kalli inimese raske haiguse lõppjärk ja surm.. seega ei, kõik muu ma oleksin ju võinud andestada, kui talle kohale jõuab, millest loobus, aga petmist mitte

raamatus ilus lugeda, kuidas kahekesi õnnelikult beebit oodatakse ja siis õnnelikena titega toimetatakse, reaalses elus saavad paljud pered otsa just raseduse või imiku ajal, sest hormoonid möllavad, mõlemad on elumuutusest väsinud ja pinges ning nii hakkabki üks osapool ringi vaatama.

ega asjata öelda, et kui väikelapseiga õnnestub perena üle elada, siis elatakse veel kaua koos

Kaks korda saime hakkama, ise noored ja teadmatuses eesootavast, ja nüüd siis ei saa? See beebi on väga tubli, öösiti magab ilusti. Jah, päevak teeb teinekord see-eest topelt tralli. Aga härra meelest on ok jätta siis mind kolme lapsega üksi, et mina ju pole väsinud

#3207108:

#3207004:

Meil ei ole tegu küll pere tuttavaga, aga mehe endise nais töökaaslasega. Said nii hästi läbi, too naine saatis mu mehele isegi poole öö aeg sõnumeid ja helistas. Minul see muidugi ei meeldind, meil mehega olid pidevalt sellepärast tülid. Mees ütles, et nemad vaid sõbrad. Aga kes seda ikka usub.

Meil oli täpselt sama lugu. Kusjuures, tookord oli isegi lause sama “ta ei ole üldse minu maitse”. Ja lahku läksimegi, sest selgus, et oli ikka selle mehe maitse. Imelik, on see et väidetakse nagu ollakse parimad sõbrad ja siis üks hetk ikkagi hakatakse teineteist hoopis armastama. Ei saa siiski neid vastaspoolega sõbrustamisi uskuda. Tegelt ju ongi, et räägid ning arutad teisega igasugu teemadel ja tekibki vastastikune mõistmine ja hingesugulus ning kokku saadaksegi. ????

Ja kuidas flirt siia puutub?

#3206859:

Minu abikaasa just sellise krõhva juurde läks, kes arvas, et tema seda tahab meest ja tema peab selle mehe saama. Ja oma naiseliku kavaluse ja nõksudega meelitas teise ära. Meil sündis just 1.5 kuud enne lahutuse küsimist beebi, kolmas laps ja see üks, kelle meisterdamine terve aasta võttis, teised tulid kergemalt ja pigem ootamatult. Ja nüüd ta hülgas meid. Mees pole miski illikuku olnud, aga siiani oli pere tema jaoks alati väga oluline. Nüüd tahab ta oma elu elada ja see, et lapsed sellega katki teeb, jätab külmaks. Lastele rääkimiseks valis järgmise päeva peale laste vanaema, minu ema surma. Keegi ei suuda tema käitumist mõista..

Mul on sinust tõeliselt kahju, aga arvan, et suurem süü on siiski mehel. Jah, põlastusväärsed on kindlasti ka naised, kes suhtes mehele ligi tikuvad, aga oma toimiva suhte ja perekonna lõhub siiski teisele naisele järgi andev mees.

Ja oma isa pealt nägin, et kui n.ö juba võõras v..t pähe tõmmatud, siis mingiks ajaks muutub mees täiesti ebaadekvaatseks.