Teema: Perekoolis emmetamine

RE: Perekoolis emmetamine

Tead, maailmas on väga palju hullemaid probleeme, milleks tüli kiskuda ja kellegi olemist halvemaks teha?

Minu meelest on ainult tore kui kodune ema inimesena end oma tegevusele niivõrd pühendab, mis sest siis on, kui ta ei suuda rollist mõnda aega väljuda, ega see nii ei jää.

rohkem sallivust:)

RE: Perekoolis emmetamine

Tegelikult on asi väga tõsine. Inimesel polegi iseenda mina. Ongi ainult roll, mida täidab. Enda äraandmisest mingile rollile algab nii mõnigi suurem jama.

RE: Perekoolis emmetamine

mees läheb naisi otsima ja temast saab lapseisa- kas pole vahva sõna? kindlasti on see sõnavärd emmetajate poolt välja mõeldud.

RE: Perekoolis emmetamine

mind ajas haiglas närvi kui mulle öeldi, kallis emme…mis mõttes? Kes sa oled, et mind emmetada. Ma olen ema ja seda ka oma lapse jaoks. Mul ei ole poja, nunnut jne. Mul on poeg. Kiisusid, kutsusid ja aua-sid jne jne meil ka pole.

RE: Perekoolis emmetamine

teemaalgataja, need \”emmetajad\” on ju rubriigis \”Beebi\”. need on värsked õnnelikud emad, las nad siis emmetavad. nad alles elavad emarolli sisse ja kogu nende maailm keerleb ümber beebi. muudes rubriikides pole massilist emmetamist tähele pannud, vaid väga üksikud juhtumid.

RE: Perekoolis emmetamine

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Paljud siin emmetavad teisi naisi. \”Emmed, palun teie nõu\”, \”Kas siin on teisi emmesid\” jne jne. Ma hakkasin mõtlema, et kes need emmetajad on, kas ainult kodused naised, või on emmetajate seas ka töölkäivaid naisi, kes suure osa päevast täiskasvanute seltskonnas on. Ma mõtlen just, et kas see teine variant ka võimalik on.[/tsitaat]Jah on küll võimalik.
Sõna \”emme\” saab kasutada nö ametinimetusena. Võrdle:
Elektrikud, soovitage pistikut
Filoloogid, kuidas siis õige on
Autoomanikud, aidake marki valida
Õpetajad, palju te siis palka saate
Emmed, andke nõu

RE: Perekoolis emmetamine

Minu meelest perekooli sobivad emmed väga, autokooli, koertekooli mitte eriti.

RE: Perekoolis emmetamine

Minu arust sobib sõna \”emme\” ikka lapse ja ema vaheliseks suhtluseks. Teiste poole pöördun ikka nö \”ematades\” (nt: \”Mardi ema, kas te annaksite mulle nõu ?). Lasteaia kasvatajale helistades ei teata ma, et olen X-i emme, vaid, et olen X-i ema ning lisan oma nime. Samuti räägin teiste emade kohta kasvatajaga ikka ema, mitte nt \”kuidas teised emmed sellise juhtumi puhul talitanud on?\”.
Foorumis võin ka küsimusi esitada nt 2 lapse emadele, mitte emmedele, sest need, kel lapsed, on kindlasti EMAD. Küll aga pole kindel, kas nad kasutavad ise enda kohta ning lapsega suheldes sõna \”emme\”.
Veel, mina kutsusin oma ema väiksena (mitte päris titena) \”mamultshik\”, \”mumm\”, \”mamulj\” (ma ei ole venelane, ega vene sugemetega). Kuidas oleks, kui ma foorumis pöörduks emade poole nii: \”Mamuljad, andke nõu !\” 😀

RE: Perekoolis emmetamine

mu meelest ka on seda va kanakibedust siin juba liiga palju!
Kuidas siis püüda just emade tähelepanu, kui mitte nimetada just seda kõige olulisemat märksõna pealkirjas..

no võib ju ka, et

\”naised, kes te olete lapse sünnitanud, andke nõu..\”

aga selle asemel miks mitte panna emmed, või emad vms.

isegi haiglas ütlevad arstid lapse emale – \”ema\”, ega nad siis seda naist enda emaks seepärast pea.

ROHKEM SALLIVUST!!!

RE: Perekoolis emmetamine

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui nüüd õpetaja-näide võtta, siis on ka normaalne, et kutsume neid õpetajateks, mitte õpsideks. Õps on sõna, mida õpilased omavahelises suhtluses kasutavad ja on imelik kui lapsed õpetaja poole pöörduvad:\”Õps, …\”, veel hullem kui seda teevad lapsevanemad.[/tsitaat]Emme ja õpsi võrdlus ei ole päris õige.
Sõnast ema on mitu võimalust: neutraalne ema, hellitav emme, slängiline emps.
Sõnast õpetaja vahepealne võimalus puudub: õpetaja, ……, õps.

RE: Perekoolis emmetamine

Mina isiklikult ei kasuta teiste naiste poole pöördumiseks kõnetusi \”emme\”, ja kui võimalik siis ka \”ema\” mitte. Ega \”tädi\”.ja mulle absoluutselt ei meeldi, kui arstid või õpetajad mind niimoodi kutsuma peaksid. Ja siin pole mingit seost töölkäimisega.
Aga perekooli emmetamine sobib : ))),
Jätkake rahumeeli issitamist, emmetamist ja minupoolest ka tibutamist. See siin on ju perekool, mitte mõni surmtõsine koht!
Emmerolli ning lapsele pühendumist üritavad mõned inimesed lausa demoniseerida : ) nagu oleks tegu mingi ohtliku haigusega. Minu meelest võib iga naine rahumeeles mõned aastad oma elust emmerollile pühenduda. Nagunii te üle 1-2 lapse ei saa ju elus?
Hoopis imelik on see, kui titeema oma normaalsuse tõestamiseks ihust-hingest kuhugi kõrtsi, baari või peole jookseb. Või siis kramplikult mingile tööle või hobile pühendub, et mitte liiga emme näida. Ühiskond, mis ootab, et noor ema käituks nagu polekski ta ema, on minu arust haige.

RE: Perekoolis emmetamine

mina ei saa jälle aru, miks nii paljusid eestlasi ärritavad sellised avalikumad intiimsused nagu ema-isa vaheline emmetamine-issitamine. mis selles halba on või kellele see kurja teeb? miks peab alati olema kahe teineteist armastava ja oma rolle perekonnas hindava inimese suhtlus olema ametlik ja võõrandav. miks häbenetakse hellasid emotsioone?

ja mina võin öelda, et emmetajad ei ole mitte alati kodused naised ega koduste naiste abikaasad. on lihtsalt inimesed, kes näevad end väga edukalt mitte ainult indiviidina, vaid ka perekonna olulise, armsa ja vajaliku osana, mida ühendab ja pühendab laste olemasolu. perekondlikud ülesanded on sama olulised, kui nn ühiskondlikud. kuigi, ilma perekondateta, mis imelik ühiskond see lõpuks oleks? mingi kommunistlik unelm, kus vanemad ehitavad kommunismi ja riik kasvatab lapsi. perekonda aga pole vajagi.

iga naine ei ole ema, aga iga ema on naine niikuinii. see on staatus perekonnas. perekond on üksus ja igal ühel on seal perekonnas roll täita. iga uue generatsiooni peale tulemisega see muutub. muide, mina kutsun nüüd oma emmet tihti vanaemaks hoopis, kuigi on ju tegu minu emaga. lihtsalt tema perekondlik positsioon muutus aste kõrgemaks pärast lastelaste sündi. no ei täida ta ju ka enam emarolli, vaid ikka vanaema osa. mina olen suur juba ju. nüüd olengi mina ema. ja kõik meie perekonnas emmetavad mind. mis siis! nad armastavad mind ja nad hindavad mu osa meie perekonnas. tean ka, et paljud hakkavad oma emasid nende vanaema-ikka jõudes memmeks või mammaks kutsuma. ja nii ongi armas.

lõpetuseks, ma ei ole kodune emme, vaid spetsialist oma erialal. lisaks tegelen ka palju vabatahtliku tööga väljaspool koduseinu. ja ma ei pane pahaks, kui minuga rääkima tulles, kui tegu on minu perekonda puudutavate küsimustega, pöördutakse mu poole kui emme poole. seda ma olen. tööl olen muidugi see, kes ma tööl olen, juhataja kägu. vabatahtlikuna tööd tehes olen tädi kägu 🙂

ma mitte ei soovi rohkem sallivust, sest ma ei usu, et siin sallimatusega tegu on, vaid rohkem julgust armastada end, oma perekonda ja olla uhke selle üle, kes sa oled. kui emme, siis emme. parem ikka kui mõrd või bitch.

RE: Perekoolis emmetamine

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina ei saa jälle aru, miks nii paljusid eestlasi ärritavad sellised avalikumad intiimsused nagu ema-isa vaheline emmetamine-issitamine. mis selles halba on või kellele see kurja teeb? miks peab alati olema kahe teineteist armastava ja oma rolle perekonnas hindava inimese suhtlus olema ametlik ja võõrandav. miks häbenetakse hellasid emotsioone?

ja mina võin öelda, et emmetajad ei ole mitte alati kodused naised ega koduste naiste abikaasad. on lihtsalt inimesed, kes näevad end väga edukalt mitte ainult indiviidina, vaid ka perekonna olulise, armsa ja vajaliku osana, mida ühendab ja pühendab laste olemasolu. perekondlikud ülesanded on sama olulised, kui nn ühiskondlikud. kuigi, ilma perekondateta, mis imelik ühiskond see lõpuks oleks? mingi kommunistlik unelm, kus vanemad ehitavad kommunismi ja riik kasvatab lapsi. perekonda aga pole vajagi.

iga naine ei ole ema, aga iga ema on naine niikuinii. see on staatus perekonnas. perekond on üksus ja igal ühel on seal perekonnas roll täita. iga uue generatsiooni peale tulemisega see muutub. muide, mina kutsun nüüd oma emmet tihti vanaemaks hoopis, kuigi on ju tegu minu emaga. lihtsalt tema perekondlik positsioon muutus aste kõrgemaks pärast lastelaste sündi. no ei täida ta ju ka enam emarolli, vaid ikka vanaema osa. mina olen suur juba ju. nüüd olengi mina ema. ja kõik meie perekonnas emmetavad mind. mis siis! nad armastavad mind ja nad hindavad mu osa meie perekonnas. tean ka, et paljud hakkavad oma emasid nende vanaema-ikka jõudes memmeks või mammaks kutsuma. ja nii ongi armas.

lõpetuseks, ma ei ole kodune emme, vaid spetsialist oma erialal. lisaks tegelen ka palju vabatahtliku tööga väljaspool koduseinu. ja ma ei pane pahaks, kui minuga rääkima tulles, kui tegu on minu perekonda puudutavate küsimustega, pöördutakse mu poole kui emme poole. seda ma olen. tööl olen muidugi see, kes ma tööl olen, juhataja kägu. vabatahtlikuna tööd tehes olen tädi kägu 🙂

ma mitte ei soovi rohkem sallivust, sest ma ei usu, et siin sallimatusega tegu on, vaid rohkem julgust armastada end, oma perekonda ja olla uhke selle üle, kes sa oled. kui emme, siis emme. parem ikka kui mõrd või bitch.[/tsitaat]

Sa ei saanud üldse teemale pihta. Oma peres kutsuge end kuidas iganes. Aga miks peab täiskasvanu võõrale täiskasvanule emme ütlema?