Teema: Perekoolis emmetamine

miks \”armas inimene, kui vana on teie laps\” on paslikum kui \”emme, kui vana te laps on\”.

tema laps on? on
naine on? on
järelikult on tegu emaga ehk hellemalt emmega.
muidugi võib ka küsida – lugupeetud kodanik, kui vana see laps on?
taunitavam ja tõeliselt matslik oleks, kui küsija päriks – kuule, vana libu, vana see titt sul ka on.

emme sõnana ei ole ju solvang. ja pole ka midagi nii intiimset nagu oma pepust või muust asjast rääkides, mis tõesti magamistuppa või arstikabinetti võiks jääda.

see emme häbenemine on midagi sarnast, kus esimese klassi junsu ütleb emmele koolimaja juures – ära hoia mul siin käest kinni, teised vaatavad, ega ma mingi titt ole.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]miks \”armas inimene, kui vana on teie laps\” on paslikum kui \”emme, kui vana te laps on\”.

tema laps on? on
naine on? on
järelikult on tegu emaga ehk hellemalt emmega.
muidugi võib ka küsida – lugupeetud kodanik, kui vana see laps on?
taunitavam ja tõeliselt matslik oleks, kui küsija päriks – kuule, vana libu, vana see titt sul ka on.

emme sõnana ei ole ju solvang. ja pole ka midagi nii intiimset nagu oma pepust või muust asjast rääkides, mis tõesti magamistuppa või arstikabinetti võiks jääda.

see emme häbenemine on midagi sarnast, kus esimese klassi junsu ütleb emmele koolimaja juures – ära hoia mul siin käest kinni, teised vaatavad, ega ma mingi titt ole.[/tsitaat]

Miks peab võõrast inimest hellitusnimega kutsuma?
Oma ema (71a, ma ise 41a) kutsun ikka avalikult emmeks, aga ta on ju mulle kallis! Miks mul peaks olema hellad tunded võõra naisterahva vastu, kellel on laps?

Nii võikski asja suhtuda, et ühed emmetavad, teised ei emmeta ja kumbki rühm pole teisest halvem või ärritavam. See pole midagi sellist, mille pärast üksteise kallal õiendada.

Mina ei saa aru jällegi \”meietamisest\”. Emme värk on kuidagi talutav aga kui ikka – meie juba käime – ja teised – meie juba käputame -, läheb süda pahaks.

ma olen siinse teema peale nüüd küll üllatusest kummuli. kust küll sellised kombekusereeglid pärit on? ise mõtlete neid välja või?

ma võin aru saada küll, et mõnele ei meeldi, kui tema poole pöördutakse tema teatud rollinimega. mõnele ei meeldi teietamine, mõnele sinatamine, mõnele kullatamine, mõnele meietamine. juhtub. tavaliselt sellega käib kaasa mingi isiklik ebakõla. aga võrrelda emme-sõna kätega kausist söömisega ja muu matslusega on… ma ei teagi kohe, mida öelda… veider.

hämmastav koht on ikka see perekool. no mis järgmine kompleks siit välja imetakse?

emmetamise suhtes tundlikusel võib olla vist kaks peamist põhjust – emmeks olemine on midagi nii üliprivaatset, et selliselt kellegi poole pöördudes tunneb kõnetatu ehk, et tema intiimsfääri on tungitud, või siis peljatakse, et emmeks olemine on nagu märk otsa ees, su ajutegevus on ajutiselt kahjustunud ja selles rollis olevana ei ole naine tõsiselt võetav, seega emmeks olemine valmistab piinlikust.

mai tea, saage üle. ise targad ja kenad inimesed, aga põevad nii nõmedaid asju. mingi eestlaste kiiks jälle.

elades UK-s, ei ole ma siiani sellele tulnud, et kui algkooli õpetaja pöördub vanemate poole, et \”mommies and daddies, could you please help us to organize the event…\”, et see oleks kuidagi kohatu ja kombelõtv.

las inimesed meietavad, kullatavad ja emmetavad ja nännutavad. selle tagajärjel ei sünni kellelegi mitte mingisugust kahju. ma arvan, et rohkem ninnutamist ja nännutamist tuleks hoopis kasuks. ehk noorem põlvkond eestis oleks siis vähe elutervema psühhikaga.