Teema: Peresuhted peale lahkuminekut

Lapse isaga oled ikka rääkinud sellest? Rahulikult ja ratsionaalselt. Tood välja argumendid, miks on oluline ka tema juures reeglitest kinni pidada. Ma ei tea kas tal südametunnistus eksisteerib, aga võiks kuidagigi, anda panuse, seda enam, et sina 100% kasvatad, toidad ja katad tema järeltulijat.

Paraku nii ongi, et laps näeb seda mõnepäevast tralli paradiisina ja päriselu tundub selle kõrval liiga piirav. Suurt muud polegi teha kui lihtsalt oodata, et laps kasvaks, suuremana oskab juba aru saada, et isegi kui isa juurde koliks, ei oleks iga päev selline pidupäev, vaid peaks kah hakkama hambaid pesema ja oma sokke ise mustapesukorvi viima. Kannatlikkust, kannatlikkust, mis muud!

Mehega rääkida muidugi võiks selles osas, et olulised asjad võiksid ka tema juures paigas olla, näiteks hammaste pesu. Muus osas pole suuremat parata, sest kui ta ainult korra kuus oma last näeb, siis ilmselt tahab vahepealse aja tasa teha ja kõik nänn ja muu tore, mis muidu kuu peale ära jaguneks, tuleb nende paari päevaga kätte.

Elatis tuleb sul ametlikult välja nõuda, töötuks jäämine ei ole mingi vabandus – lapsel on sööki ja peavarju ikka vaja ning see ei peaks ainult ühe lapsevanema rida olema. Kui välja nõutud elatist ei maksa, saab laps vähemalt tulevikus tõestada, et isa pole teda toetanud. Kes teab, kas ja millal seda vaja võib minna.

Kas siis mees on 3 aastat töötu olnud, kust see nänni jaoks raha tuleb siis? Muus osas tuleb rahulik olla, ka tavalistes peredes hakkavad suuremad lapsed halvemini käituma ja mossitavad, kui beebi majja tuleb. Kärgperedes ongi raske. Kunagi noorena vaatasin oma sugulase elu, kes õpetajapalgast kasvatas üksi kolme last. Laste isa läks teise naise juurde elama ja lastega kohtus kaootiliselt. Ja kui ema pidi rabelema, et lastel üldse süüa oleks ja hädavajalikud kulud kaetud, siis isa tuli ja maksis lõdva randmega mingi kalli jope või mänguasja eest, mida ema kuidagi lubada ei saanud. Mõtlesin kogu aeg, et issand jumal kui ebaõiglane. Aga ema oli tubli, ei kibestunud sellest olukorrast, isast halba ei rääkinud, kasvatas hästi oma lapsi. Lapsed on nüüd suured ja edukad, väga hoiavad oma ema, külvavad nüüd tema kinkidega üle. Isasse suhtumine on nii ja naa.

Stop! Kus te võtate seda, et teemaalgataja on 100% õigus ja isast parem kasvataja? Millega te seda paremust mõõdate? Kus te teate, et laps isa juures ainult magusat sööb?- kas ema käib akna taga piilumas?
Äkki hoopis laps isa juurde ja emale elatis peale- miksmitte! Lapsele tahame me ju parimat!

#3303227:

Olen lihtsalt nõutu antud olukorras. Nüüd vaheajal läheb laps nädalaks isa juurde,ei taha mõeldagi mis siis pärast koju tulles saab ????

Siis ei olegi rohkem midagi teha.
Ajad oma joont edasi, et norm. inimesed pesevad hambaid ja kogu moos. Vahel lased ise ka laup. hommikul või õhtul “üle”, ei juhtu tema hammastega midagi.
Laps kasvab ja asjad muutuvad.

#3303244:

Sul endal naisena/emana nagu ei tekiks küsimus, et mis seal kodus nelja seina vahel tegelikult toimub? Kas tõesti soovib laps isa juurde ainult selle pärast minna, et hambaid ei peaks pesema? Kasva oma elatisest ometi ükskord välja.

Mis seal toimuda. Muidugi on ju lõbusam pühapäevaisa juures külas, kus käiakse harva. Oma kodus on beebi, võõras onu, tavaelu. See ei tähenda, et oma kodus oleks midagi halvasti või ema oleks halb ema. Minu lapsel on vanananemate kodu samasugune vahva koht, kuhu alati minna tahetakse, sest seal võib teha, mida laps tahab, reegleid pole, ollakse külas.

#3303239:

#3303232:

Vot, just, minu laps läkski isa juurde elama, sest seal on palju vahvam! Tühja need õppimised, hammaste pesu ja tervislik toit. Teemaalgataja, ma ei oska sulle midagi lohutavat öelda, töötul isal võib tõesti tulla kaval mõte laps enda juurde üldse elama võtta, piisavalt suur ka juba laps, ei pea pidevalt valvama ja hoolitsema. See, mis sina oled andnud ja teinud, see ei loe ühel hetkel enam mitte midagi.

Aga mis siis juhtus kui laps isa juurde kolis? Peale sinupoolse armukadeduse muud ei midagi. See, mida sina pead ka edaspidi andma (elatist pean silmas) loeb ikka väga palju, mees peab ju nüüd topelt koormusega hoolitsema, lapsega haiguslehel olema, katma, toitma jne. Tugevat tervist sulle!

#3303249:

#3303244:

#3303235:

#3303232:

Tead, lapsed on lapsed. Nad on usaldavad, on siirad, nad ei tule selle peale, et sõnadel ja tegudel on tagamõtted. Laps võib vabalt tahta minna, sest talle on sealtpoolt lubatud nö vabamat elu. Ei pea koristama, ei pea õppima, ei pea hambaid pesema jne. Aga lihtsalt, mis on sellise inimese tulevik, kellele juba lapsena on õpetatud, et ei pea? Kas nii, et kui see “ei pea” laps saab kord omad lapsed, siis ta ei pea nende pärast ka hoolitsema? Nii nagu need super töötud issidki ei hoolitsenud siis, kui lapsed olid väikesed? Ei pea ju, tülikas on.

Kus sa seda kõike võtad? Mis on eesti naistel ometi viga? mis põhjusel nad ainult negatiivses valguses kõike näevad, halvustavad. Miks nad luulutavad asju kokku?
Isa veedab oma lapsega isa-lapse aega.

#3303251:

#3303239:

#3303232:

Vot, just, minu laps läkski isa juurde elama, sest seal on palju vahvam! Tühja need õppimised, hammaste pesu ja tervislik toit. Teemaalgataja, ma ei oska sulle midagi lohutavat öelda, töötul isal võib tõesti tulla kaval mõte laps enda juurde üldse elama võtta, piisavalt suur ka juba laps, ei pea pidevalt valvama ja hoolitsema. See, mis sina oled andnud ja teinud, see ei loe ühel hetkel enam mitte midagi.

Aga mis siis juhtus kui laps isa juurde kolis? Peale sinupoolse armukadeduse muud ei midagi. See, mida sina pead ka edaspidi andma (elatist pean silmas) loeb ikka väga palju, mees peab ju nüüd topelt koormusega hoolitsema, lapsega haiguslehel olema, katma, toitma jne. Tugevat tervist sulle!

Aitäh tervise eest! Peab ja teeb on erinevad asjad kahjuks. Kui loed teemaalgatust, siis sealt võib lugeda, et kohtutakse harva, elatist ei maksta. Aga, laps tahab seal olla. Meil algas kõik samamoodi. Kohtumisi polnud vahel kuude viisi. Lapse hakkamasaamine ei huvitanud. Aga ju tuli hea mõte, kuidas elatise näol enam võlg ei tõuse, vastupidi, nüüd saaks lausa teenida. Kui enne laps ei huvitanud, siis miks peaks hakkama huvitama? Haiguslehed haiguse tõttu? Need lapsed kes ära räägitakse on juba piisavalt suured, seda esiteks. Teiseks, mis haiguslehti see töötu võtab?

#3303212:

Lapse isaga oled ikka rääkinud sellest? Rahulikult ja ratsionaalselt. Tood välja argumendid, miks on oluline ka tema juures reeglitest kinni pidada. Ma ei tea kas tal südametunnistus eksisteerib, aga võiks kuidagigi, anda panuse, seda enam, et sina 100% kasvatad, toidad ja katad tema järeltulijat.

Tegelikult tuleks lapsega rääkida – miks hammaste pesemine on oluline, mida ebatervislik toit kehaga teeb, miks just see toit on tervislik ja teine ei ole, miks on oluline õigel ajal magama minna. Miks õppimine on oluline.

100% ta neid reegleid isa juures ei järgi, aga midagi jääb meelde ja peaks aru saama, miks ema neid asju nõuab.
See, et ta isa juurest tulles võimatult käitub – seda on paljud lahus elavad vanemad kurtnud. See võib olla lihtsalt stressi väljaelamine.
Aga kogu konteksti arvestades on tõesti ju päris hea see, et isa ei tahagi lapsega väga sageli kohtuda.

Tasub ka lapsele hakata selgitama, kuidas peres rahaasjad käivad ja et keegi peab tööl käima ja raha teenima ja milleks see raha kõik kulub – pane kasvõi paberile või tee mänguliseks ülesandeks. Üür, kommunaalid, toit, riided.

Ning jah, võibki juhtuda, et ta tahabki lõpuks isa juurde elama kolida, katsu ta siis selleks ajaks võimalikult hästi varustada teadmiste ja oskustega normaalse elu elamise kohta. Eks lapse kasvatamine ongi küllaltki pimeduses kobamine.

#3303239:

See, mis sina oled andnud ja teinud, see ei loe ühel hetkel enam mitte midagi.

See, mida hooliv lapsevanem saab anda ja teha, ei seisne asjades, peavarjus ja kehakattes vaid elus toimetulekuks vajalikes oskustes ja põhimõtetes. Ja kuna torm on ähvardavalt tulekul, siis tuleb need oskused ja põhimõtted anda võimalikult kiiresti, et lapsel ka demoraliseerivates oludes oleks siiski võimalik inimeseks kasvada.
Kuna nende oskuste ja põhimõtete omandamine on tülikas ning pole enamasti lõbus, siis ei pruugi see lapsele meeldida, ta võib selle vastu protestida, ega see ei tähenda, et ta neid hiljem ei kasuta.

#3303330:

#3303258:

Kus on kirjas, et isa-lapse aeg peab ainult lõbutsemistest koosnema? Miks isa ei võiks lapsega teha ka midagi sellist, millest laps midagi kasulikku õpiks? Kasvõi koos linnumaja ehitada? Miks koos meeldiva aja veetmine peab otsekohe välistama tervisliku toidu ja hammaste pesu? Mingit kainet loogilist põhjust pole.

Ma küsin uuesti, kus teemaalgataja teab, mida täpselt isa ja laps teevad? Käib ise kohal? Mille põhjal teemaalgataja jagab hinnanguid? Laps ei saagi ju kodus rääkida, et nad isaga linnumaja ehitasid, siis on ju emmel kohe suu kõver ja paha tuju. Ema küsib kindlasti esimese asjana, kas kommi anti. No anti. No on värdjas, mõtle andis lapsele kommi. Kas peale kapsalehe ka midagi sõite. Sõime. No on debiil. (ma olen neid sõnu siin foorumis näinud. Väga hirmus oli neid siia kirjutada. Oh issand, paha hakkas kohe)
Aga kui teile keegi, kallis külla tuleb, teete midagi teisiti. Ei tee. No seda ma arvasingi!

#3303353:

Laps ei saagi ju kodus rääkida, et nad isaga linnumaja ehitasid, siis on ju emmel kohe suu kõver ja paha tuju.

Seda arvad sina. Sa ei tea. Sa oletad. Ja oletad rohkemat ja pahatahtlikumalt kui siia toodud andmed võimaldavad.

#3303353:

No on värdjas, mõtle andis lapsele kommi. Kas peale kapsalehe ka midagi sõite. Sõime. No on debiil.

Ka seda arvad ainult sina. Andmeid sul ei ole.

Ma olen pealt näinud näiteks seda, kuidas kallis vanaema lapselapse ära rikkus, võimaldades talle absoluutselt kõike, ilma kriitika ja ilma kasvatuseta, mida ta (kaunis kopsakas) rahakott vähegi lubas. Tal oli lapselapsi veel, hellitas ta ainult seda ühte, kuniks lapselaps läks tema juurde elama ja kui lapse nooremas eas võis veel öelda, et “sa ju ei tea, kas ta kasvatab”, siis hiljem oli kahjuks kaugele näha – kuna kõik liiklustrahvid ja muud pahandused ja lapse tekitatud pidutsemisvõlad maksis helde vanaema kinni, siis see laps ei õppinudki majandama ega oma elu eest ise vastutama.
Ma olen ka pealt näinud, kuidas hooldusperesse antud lapse elu rikkus samalaadse totaalse hellitamise ja piiride täieliku puudumisega ära tema puberteedieas ootamatult uuesti platsi ilmunud lihane ema, kes sai külastusõiguse.

Ma tean, et eemal elaval vanemal on päris palju võimalusi lapse iseloomu ja kasvatust rikkuda ja muidugi tehakse seda enamasti lihtsalt mõtlematusest, mitte pahatahtlikkusest, aga tulemused on ju samad.