Kas kellegil 3 lapselisel perel oli veel see kuu väiksem toetus?
Mul vanem läks käib 11.klassis,keskmine 9.klassis ja väiksem 2.klassis. Kas väiksem summa võib olla sellepärast, et koolid pole nimekirja kinnitanud? Samas eelmine aasta septembrikuus oli tavapärane summa.
Sama lugu. Vanim laps on 17.
Kui vanad lapsed on? Kui suur oli erinevus võrreldes eelmise kuuga?
8- ja 15-aastase eest oleks pidanud kokku saama 120€ (60€/laps). 17-aastase kohta ilmselt oodatakse kooli kinnitust, et ikka õpib. Lasterikka pere toetus on ka nö kinni 17-aastase õpingute kinnituse taga.
See on olnud juba aastaid nii, et
kuna õppeaasta algab 1.sept ja lõpp on 31.august
siis
üle 16a lapse puhul kontrollitakse iga õppeaasta algul, et laps jätkab õppimist=tal on õigus lapsetoetusele.
Seda tehakse septembris (kool kinnitab/edastab nimekirjad 10. kuuäevaks) aga peretoetuste päev on ju juba 8. ja siis oktoobris saate taas iga lapse lapsetoetuse, 3- ja enamalapseline pere taas ka lasterikka pere toetuse jne ning LISAKS ka puudu jäänud osa, mis septembri algul ei tulnud.
Õppimise kohta andmete esitamine
Kui sinu kuni 19 aastane laps õpib Eestis, ei ole õppimise kohta tõendit esitada vaja – andmed laste õppimise kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). EHIS-esse kannavad lapse õppimise kohta andmed koolid.
Kui andmed lapse õppimise kohta ei ole uue õppeaasta alguses peretoetuste maksmise ajaks veel EHIS-esse jõudnud (näiteks juhul, kui laps on vahetanud kooli vms), võib juhtuda, et toetuste maksmisse tekib väike paus. Maksame toetuse tagantjärele välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.
Kui laps õpib välisriigis, siis neid andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole ning välismaal õppimise kohta tuleb igal aastal esitada meile koolitõend. Koolitõendi palume saata elektroonselt aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee, posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn või tuua teile sobivasse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.
Kui laps lõpetab mingil põhjusel õpingud õppeaasta keskel, palume sellest meile esimesel võimalusel teada anda. Kui lapsetoetust saab edasi laps, kellel selle saamiseks enam õigust ei ole, peame liigselt makstud toetuse hiljem tagasi nõudma.
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Jah, kui peres on ainult 2 lapsetoetust saavat last, siis pere on kahelapseline st lasterikka pere toetust ei saa.
Tegelikult olukord, et 17-18-19a laps ei õpi on erand, enamus õpib. Olgu gümnaasiumis või kutset omandamas. Aga kui ei õpi, lastetoetust ei saa.
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Jah, kui peres on ainult 2 lapsetoetust saavat last, siis pere on kahelapseline st lasterikka pere toetust ei saa.
Tegelikult olukord, et 17-18-19a laps ei õpi on erand, enamus õpib. Olgu gümnaasiumis või kutset omandamas. Aga kui ei õpi, lastetoetust ei saa.
Minu laps on 18 ja õpib ülikoolis. Sellisel juhul ka enam toetust ei saa. See, et 19-aastane enam kutsekoolis või gümnaasiumis ei õpi, pole küll kuigi suur erand.
Teatati ju, et seekord tulevad peretoetused mitmes osas:
Nii et ei maksa pabistada, küll ülejäänu ka tuleb.
Hommikul tuli kahe lapse eest, hetk tagasi ülejäänu kahe gümnasisti eest. Nii et ei pea kuu lõpuni ootama, kannavad jooksvalt 🙂
Seda küll- mul 2 last hetkel veel 18a(kohe 19) ja astusid kõrgkooli. Aga 17-18a reeglina siiski õpivad ja kuna mõni 19a veel gümnaasiumis, siis on tehtud seadus, et 16-19a edasiõppimisel(kesk- või kutseharidust omandades9 saab lapsetoetust.
Minu laps on 18 ja õpib ülikoolis. Sellisel juhul ka enam toetust ei saa. See, et 19-aastane enam kutsekoolis või gümnaasiumis ei õpi, pole küll kuigi suur erand.
Rate this item:Submit Rating00
Vabandan rumalust aga.. lapsed 8, 11 ja 15. Tulemata jäi summa 19,18.
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Jah, kui peres on ainult 2 lapsetoetust saavat last, siis pere on kahelapseline st lasterikka pere toetust ei saa.
Tegelikult olukord, et 17-18-19a laps ei õpi on erand, enamus õpib. Olgu gümnaasiumis või kutset omandamas. Aga kui ei õpi, lastetoetust ei saa.
Minu laps on 18 ja õpib ülikoolis. Sellisel juhul ka enam toetust ei saa. See, et 19-aastane enam kutsekoolis või gümnaasiumis ei õpi, pole küll kuigi suur erand.
tänapäeval enamus 18aastasi siiski õpib veel gümnaasiumis ja ülikooli 19-aastaselt. Sest juba pikemat aega on lapsed läinud 7-aastaselt kooli ja lõpetavad keskkooli 19-aastaselt. Üksikud lapsed on need, kes 6-aastaselt kooli lähevad
Vabandan rumalust aga.. lapsed 8, 11 ja 15. Tulemata jäi summa 19,18
See summa oligi kuni 8 aastastele.
Copyn:Lisaks maksame 19,18 eurot kuus iga 3-8 aastase lapse kohta, kui:
peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps
peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last
Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.
Vabandan rumalust aga.. lapsed 8, 11 ja 15. Tulemata jäi summa 19,18
See summa oligi kuni 8 aastastele.
Copyn:Lisaks maksame 19,18 eurot kuus iga 3-8 aastase lapse kohta, kui:
peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps
peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last
Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.
Mul pole kolme last, aga igaks juhuks küsin. Kas kui peres on kolm last, siis lisaks 60+60+100 ja 300 saavad nad iga kuni 8-aastase lapse eest veel 3×19,18 eurot? Ja kui vanim saab 8 (tema ka 1.klassi lõpuni), siis kahe lapse eest jne? Siis toetatakse küll hästi ju. 578,16 eurot riigi poolt.
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Jah, kui peres on ainult 2 lapsetoetust saavat last, siis pere on kahelapseline st lasterikka pere toetust ei saa.
Tegelikult olukord, et 17-18-19a laps ei õpi on erand, enamus õpib. Olgu gümnaasiumis või kutset omandamas. Aga kui ei õpi, lastetoetust ei saa.
Minu laps on 18 ja õpib ülikoolis. Sellisel juhul ka enam toetust ei saa. See, et 19-aastane enam kutsekoolis või gümnaasiumis ei õpi, pole küll kuigi suur erand.
tänapäeval enamus 18aastasi siiski õpib veel gümnaasiumis ja ülikooli 19-aastaselt. Sest juba pikemat aega on lapsed läinud 7-aastaselt kooli ja lõpetavad keskkooli 19-aastaselt. Üksikud lapsed on need, kes 6-aastaselt kooli lähevad
Eks see on sisetunde asi, kust maalt algab erand. Kuna gümnaasium lõpetatakse juunis ja gümnaasiumi lõpetanu eest ei saa peretoetusi juba juulikuus ning koolikohustus algab 1. oktoobriks 7-aastaseks saanud lastele (mõned saavad ehk pikendust, aga mõned lähevad ka varem kooli või jätavad mõne aasta vahele), siis ligikaudu veerand lastest ei ole 19-aastaselt enam õpilased ning ei saa mingit peretoetust. Mina seda erandina ei rõhutaks.
Aga kas siis, kui 16-aastane ei lähe enam edasi õppima, kaob kolmelapselisel perel ära ka suurperetoetus? St siis on pere kahelapseline?
Jah, kui peres on ainult 2 lapsetoetust saavat last, siis pere on kahelapseline st lasterikka pere toetust ei saa.
Tegelikult olukord, et 17-18-19a laps ei õpi on erand, enamus õpib. Olgu gümnaasiumis või kutset omandamas. Aga kui ei õpi, lastetoetust ei saa.
Minu laps on 18 ja õpib ülikoolis. Sellisel juhul ka enam toetust ei saa. See, et 19-aastane enam kutsekoolis või gümnaasiumis ei õpi, pole küll kuigi suur erand.
tänapäeval enamus 18aastasi siiski õpib veel gümnaasiumis ja ülikooli 19-aastaselt. Sest juba pikemat aega on lapsed läinud 7-aastaselt kooli ja lõpetavad keskkooli 19-aastaselt. Üksikud lapsed on need, kes 6-aastaselt kooli lähevad
Eks see on sisetunde asi, kust maalt algab erand. Kuna gümnaasium lõpetatakse juunis ja gümnaasiumi lõpetanu eest ei saa peretoetusi juba juulikuus ning koolikohustus algab 1. oktoobriks 7-aastaseks saanud lastele (mõned saavad ehk pikendust, aga mõned lähevad ka varem kooli või jätavad mõne aasta vahele), siis ligikaudu veerand lastest ei ole 19-aastaselt enam õpilased ning ei saa mingit peretoetust. Mina seda erandina ei rõhutaks.
No aga 19-aastane ei olegi ju enam laps, vaid täiskasvanu. Milleks talle enam lapsetoetus?
No aga 19-aastane ei olegi ju enam laps, vaid täiskasvanu. Milleks talle enam lapsetoetus?
Küsimus ei ole selles, kas ta on juriidilises, füsioloogilises või vaimses mõttes laps, vaid kas ta on objektiivsetel põhjustel endiselt oma vanemate ülalpeetav. Kas riigile ja ühiskonnale tervikuna on kasulik, kui ta on nendel põhjustel jätkuvalt oma vanemate ülalpeetav. Kuni vanemate poolne jätkuv ülalpidamine on riigile kasulik, riik saab selle tulemusena produktiivsema maksumaksja ning ühiskond kvaliteetsema kodaniku, on õigustatud ka ootus riigipoolsele jätkuvale panusele sellesse ülalpidamisse.
No aga 19-aastane ei olegi ju enam laps, vaid täiskasvanu. Milleks talle enam lapsetoetus?
Küsimus ei ole selles, kas ta on juriidilises, füsioloogilises või vaimses mõttes laps, vaid kas ta on objektiivsetel põhjustel endiselt oma vanemate ülalpeetav. Kas riigile ja ühiskonnale tervikuna on kasulik, kui ta on nendel põhjustel jätkuvalt oma vanemate ülalpeetav. Kuni vanemate poolne jätkuv ülalpidamine on riigile kasulik, riik saab selle tulemusena produktiivsema maksumaksja ning ühiskond kvaliteetsema kodaniku, on õigustatud ka ootus riigipoolsele jätkuvale panusele sellesse ülalpidamisse.
Lisaks on vanematel ka seadusega määratud kohustus oma õppivat last ülal pidada kuni 21-aastaseks saamiseni.
Minu meelest ongi see kõige jaburam, et kõrgkoolis õppivad noored pole enam lapsed, st ei saa lapsetoetust, kuid samas loetakse nad vanemate leibkonna liikmeteks ja seega ei saa nad ka toimetulekutoetust taotleda. Ja samas on neil noortel kulud enamasti oluliselt suuremad kui lastel, eriti kui nad õpivad teises linnas.
No aga 19-aastane ei olegi ju enam laps, vaid täiskasvanu. Milleks talle enam lapsetoetus?
Küsimus ei ole selles, kas ta on juriidilises, füsioloogilises või vaimses mõttes laps, vaid kas ta on objektiivsetel põhjustel endiselt oma vanemate ülalpeetav. Kas riigile ja ühiskonnale tervikuna on kasulik, kui ta on nendel põhjustel jätkuvalt oma vanemate ülalpeetav. Kuni vanemate poolne jätkuv ülalpidamine on riigile kasulik, riik saab selle tulemusena produktiivsema maksumaksja ning ühiskond kvaliteetsema kodaniku, on õigustatud ka ootus riigipoolsele jätkuvale panusele sellesse ülalpidamisse.
Lisaks on vanematel ka seadusega määratud kohustus oma õppivat last ülal pidada kuni 21-aastaseks saamiseni.
Minu meelest ongi see kõige jaburam, et kõrgkoolis õppivad noored pole enam lapsed, st ei saa lapsetoetust, kuid samas loetakse nad vanemate leibkonna liikmeteks ja seega ei saa nad ka toimetulekutoetust taotleda. Ja samas on neil noortel kulud enamasti oluliselt suuremad kui lastel, eriti kui nad õpivad teises linnas.
Kõrgkoolis või ülikoolis õppival noorel on võimalus käia tööl ja teenida endale elamiseks raha juurde. Riigi panuseks on juba see, et neil on võimalus tasuta õppida ja ennast harida. Ja see riigile maksumaksja kasvatamine on ajuvaba – lapsi võiks ikka enda jaoks teha, mitte riigile.
No aga 19-aastane ei olegi ju enam laps, vaid täiskasvanu. Milleks talle enam lapsetoetus?
Küsimus ei ole selles, kas ta on juriidilises, füsioloogilises või vaimses mõttes laps, vaid kas ta on objektiivsetel põhjustel endiselt oma vanemate ülalpeetav. Kas riigile ja ühiskonnale tervikuna on kasulik, kui ta on nendel põhjustel jätkuvalt oma vanemate ülalpeetav. Kuni vanemate poolne jätkuv ülalpidamine on riigile kasulik, riik saab selle tulemusena produktiivsema maksumaksja ning ühiskond kvaliteetsema kodaniku, on õigustatud ka ootus riigipoolsele jätkuvale panusele sellesse ülalpidamisse.
See loogika lonkab natuke. Mõned jäävadki aastateks õppima – õpib paar aastat ühel erialal, siis läheb teisele erialale, õpib seal jälle mõned aastad kuni võtab hoopis kolmanda eriala jne. Tänapäeval on ka suht tavaline, et 25-ne elab veel vanematega koos ja õpib. Talle peaks siis ka lapsetoetust maksma? Lihtsalt kuskilt on ikkagi piir tõmmatud ja hetkel on see 19 eluaastat.
Muidugi õpitakse terve elu. Äkki peaks hoopis mingi õppuri toetuse kehtestama? Just nendele 19+ vanuses õppuritele, kes enam lapsetoetust ei saa, aga õpivad täiskoormusega. Seda õppuritoetust võiks maksta kõikidele täiskasvanud õppuritele.
Ja see riigile maksumaksja kasvatamine on ajuvaba – lapsi võiks ikka enda jaoks teha, mitte riigile.
Tehaksegi enda jaoks ning kantakse 90% (540€) lapse vahetutest kuludest. See 10% (60€) mis riigilt lisaks “tasuta” haridusele (tegelikult minu enda kui maksumaksja kinnimakstud) saadakse, ongi ju lausa häbematult väike panus arvestades seda, kui suure osa riik pärast tema palgalt maksudeks võtab.
See loogika lonkab natuke. Mõned jäävadki aastateks õppima – õpib paar aastat ühel erialal, siis läheb teisele erialale, õpib seal jälle mõned aastad kuni võtab hoopis kolmanda eriala jne. Tänapäeval on ka suht tavaline, et 25-ne elab veel vanematega koos ja õpib. Talle peaks siis ka lapsetoetust maksma?
See loogika lonkab natuke. Kas riigile ja ühiskonnale tervikuna on kasulik, kui mõni aastate kaupa natuke seda ja natuke teist õpib? Riigile on kasulik, kui gümnaasiumisse pääsenu ja seal normaalselt edasijõudev inimene selle ka ilusti lõpetab. Riigile on kasulik, kui see inimene läheb edasi õppima ning valitud eriala algusest lõpuni nominaalajaga läbib. See oleks kasulik. Võibolla mitte jõukohane. Viimast tuleks siis ka avalikult tunnistada: “Riigile ei ole jõukohane tudengeid jätkuvalt ülalpeetavatena kohelda, ei ole jõukohane neid abivajajaina ülalpidada. Kuigi kõrgharitud on riigile kasulikud, eelistab riik kõrgharidust anda vaid neile, kellede vanemad on piisavalt jõukad, et neid ise ülal pidada. Vaesed minge tööle.”
Ja see riigile maksumaksja kasvatamine on ajuvaba – lapsi võiks ikka enda jaoks teha, mitte riigile.
Tehaksegi enda jaoks ning kantakse 90% (540€) lapse vahetutest kuludest. See 10% (60€) mis riigilt lisaks “tasuta” haridusele (tegelikult minu enda kui maksumaksja kinnimakstud) saadakse, ongi ju lausa häbematult väike panus arvestades seda, kui suure osa riik pärast tema palgalt maksudeks võtab.
Tasuta arstiabi, hambaravi kuni 19aastani, tuletõrje, politsei, tasuta haridus, vanemahüvitis, sünnitoetused, lasteraha, kooliminekutoetus, tasuta bussisõidud jne – ma ütleks, et see kõik on kokku rohkem kui 10% laste kuludest. Riik ei ole mingi müstiline asutus, mis teeb mis tahab. Riik koosnebki meist (maksumaksjatest) ja paraku peab tegema otsuseid kuhu raha suunata, maksumaksjate rahakott ei ole põhjatu. Taaskord – 19aastane on piisavalt täiskasvanu, et suudab ka ise lisaraha teenida ja kui ei suuda (väljaarvatud puudega ja töövõimetud), siis peaks vanem endale otsa vaatama, et mis täpselt lapse kasvatuses valesti läinud on.
