Teema: Personalitöötaja- ettevõtte kõige mõttetum töötaja!

Personalitöötajaid on täitsa seinast seina sõltuvalt sellest, millised on ettevõtte vajadused ja ettekujutused sellest, mida personalitöötaja peab tegema. Ühes kunagises töökohas oli 2 personalineiut, kes olid minu ja paljude teiste arvates sama mõttetud tegelased nagu TA kirjeldas. Ühes teises töökohas tegelesid personalitöötajad ainult töökuulutuste haldamisega, kandidaatide otsimise, väljasõelumise ja hilisema kirjavahetusega, sest intervjuusid viisid läbi ja lõpliku otsuse langetasid osakondade inimesed ise. Praeguses töökohas on personaliosakonnas jällegi väga asjalikud inimesed, kes ka reaalselt personalitööd teevad.

Loodan, et sind ei valita. Uss.

Personalitöötajatel on erinevad ülesanded. Kunagi keskkoolis käisime klassiga külas ühes tuntud suures firmas, sest nad said mingi kvaliteediauhinna. Ja siis personalitöötaja tutvustas firmat. No püha jumal, mida tema kõik tegema pidi: kogu suure firma personaliotsing, olemasoleva personali motiveerimine, kogu ürituste korraldamine, firma tutvustamine, mainekujundus, personalipoliitika, personaliprobleemid, no tema ülesannetel ei tulnudki lõppu. Lisaks umbes pool disainer ka veel, sest ka kontori kujundus oli personalipoliitika osa (kaasamine, hoiakute ja väärtuste kujundamine jne). Ei jäänud küll muljet, et tal vähe tööd oleks.

Teisel korral käisin jälle ühes tuntud personaliotsingufirmas, kus tutvustati oma tööd. Neist jäi küll mulje kui muidusööjatest. Kõigepealt hakkas töö pihta internetiotsinguga, et mis firma see meie klient siis on ja mida see ametikoht, kuhu peab inimese leidma, üldse tähendab. Siis teeme mingeid ei tea mis teste (pole teaduspõhisust, ei ole nende töötajatel tõlgendamise õigust), et ikka oleks näidatud, et suur töö on tehtud, mille eest arvet esitada. Siis piiname seda kandidaati veel sajal võimalikul moel, et oma eksistentsi õigustada. Siis lõpuks laseme inimese ka õige firmaga tutvuma üldse, siis võib selguda, et talle see firma ja sealsed inimesed ei meeldigi. Sellest “tutvumisest” õppisin küll seda, et kui personaliotsingu firma mängus, siis pigem hoia eemale. Ei tea nemad sellest firmast midagi, kus see töö üldse pihta hakkab ja teiseks sind peedistatakse täiesti mõttetult. Ei ole need testide parimad sooritajad kunagi parimateks töötajateks osutunud.

TA, mis viga? Keegi ei tunnusta sind töö juures, sest oled üks mõttetu personalitöötaja?

Kas TA on pidevalt töökohta vahetanud, paljudel intervjuudel käinud või teed järelduse ainult ühe intervjuu põhjal, kas sind ei valitud või mis on sinu probleem, et juba intervjuul sildistad kellegi ametit

#3751693:

Räägin väiksematest firmadest, kus on töötajaid alla 100. Selliste firmade personalitöötajad on tühjad ajaraiskajad ja muidusööjad jalakõlgutajad- kohvitajad.

Käisin ühes ettevõttes tööintervjuul. Minuga vestles osakonnajuhataja ja personalitöötaja. Osakonnajuhataja oli igati asjalik, oskas vastata eriala puudutavatele küsimustele, tööspetsiifikat tundis hästi.

Personalitöötaja siis üritas ka end vajalikuks teha- hakkas küsima nn õpikuküsimusi. Kirjeldage oma unistuste tööd, kellena näete end 10 aasta pärast jne. Mõttetu inimene! Kui neid asju tõesti on vaja teada, siis selle küsimisega saab hakkama ka osakonnajuhataja. Mulle tundus, et ka osakonnajuhatajat ajas see pläkutaja närvi.

täiesti nõus, et tegemist oli ebapädeva personalitöötajaga. pädev oleks juba sinu cv-d lugedes pidanud läbi hammustama, millise inimesega on tegemist ning su cv saatma prügikasti, mitte osakonnajuhataja meilile kui võimaliku kandidaadi

Mul on oma personalijuhiga kokkupuudet olnud täpselt nii palju, et olen tervisetõendi temale viinud. Lisaks on ta broneerinud aja kohustuslikule arstilkäigule ja öelnud, et vali oma puhkus ära (käib süsteemi kaudu). Mingi paberimajandus seal on, raamatupidaja on küll eraldi. Otseselt minul temaga palju asja ei ole, nii et ma ei kujuta ette, mis tema tööülesannete hulka täpsemalt kuulub. Asutust tutvustavad juhtkonnainimesed. Töövestluse viis ka läbi kaks inimest juhtkonnast.

#3751725:

Ok. Personalitöötaja on see, kes su palga kokku arvestab, kes su puhkuse kokku lööb ja puhkuserahad maksab, kes su graafikud teeb ja maksud arvestab, puhkustegraafikud koostab, koondamisrahad arvestab, alimendid(!) kinni peab kohtutäituri nõudel, lõpetades sellega, et paneb lehte surmakuulutused kaastundeavaldustega töötajate lähedaste surma puhul jnejne. Ju siis sul pole seda kõike vaja vaja tõesti. Eriti väikeettevõtetes, kus pole selle jaoks eraldi raamatupidamise töötajat ja personalijuhti pole ammugi vaja. Personalijuht vastutab dokumentatsiooni eest igas etapis, et maksuameti, töötukindlustuse, töövaidluskomisjoni, haigekassa jms jaoks oleks kõik korrektne.

(endine personalisekretär tundis ennast puudutatuna)

Aga kuna kaugele on aru saada, et sul pole personalitööst nagunii aimugi, siis pole mõtet rohkem seletada.

Sa räägid suures osas raamatupidaja tööülesannetest. Miks sina neid täitma pidid, ei tea, aga palgaarvestus ei ole personalitöötaja ülesanne ühestki otsast.

#3752145:

Kui kandidaat kirjeldab enda unistuste tööd sellisena, et see on lausa teises seinas võrreldes pakutavaga, siis:

* teda tuleks liiga palju ja pidevalt motiveerida, ta ise seda ei suuda, sest see töö ei huvita teda eriti. Võib-olla ainult palk.
* ta ilmselt püsiks töökohal väga lühikest aega, max aasta – kaks
* ilmselt ei viitsisks ta süveneda kõigisse detailidesse ja saada selle töö süvaspetsialistiks, sest see ju ei huvita teda eriti
* töötaja, kes teeb oma töö küll ära hindele 4, aga kiirgab seda, et teda ka paremini tegemine ei huvita ja ta mõtted on väga mujal – selline inimene tõmbab tervet kollektiivi tagasi

Minust jäid need sellised inimesed küll ukse taha.

Ouliselt kauemaks jäid need, kes vastasid näiteks, et ei tea, kus nad viie aasta pärast tahaksid olla. Praegu tahaks teha seda tööd nii hästi kui võimalik ja siis eks ole näha, kuhu suunas areng liigub.

Meile otsiti kunagi osakonna assistenti. Olin ühe vestluse juures. Kandidaat vastas sellisele küsimusele, et talle meeldibki assistenditöö. Teda ei võetud, sest personalijuhi arvates peaks inimene ühte organisatsiooni kandideerides nägema ennast seal edasi liikumas, a la ütlema, et tulevikus näeb end seal projektijuhi tööd vmt tegemas. Et nad ei peaks kõrgemale positsioonile inimesi väljast võtma, vaid n-ö koolitaksid alt üles.

Ei võetud ka neid, kes ei osanud öelda, kus nad viie aasta pärast tahaksid olla. Öeldi, et sellised inimesed ei tea, mida nad tahavad.

Võeti lõpuks see, kes rääkis, et talle meeldib selle organisatsiooni tegevusvaldkond ja eelistab konkurentidele just seda organisatsiooni, kuna xxx – rääkis pikalt organisatsiooni ajaloost ja tegemistest, oli end hästi kurssi viinud. Ja ütles, et viie aasta pärast näeks ennast üles töötanuna just selles organisatsioonis.

#3751725:

Ok. Personalitöötaja on see, kes su palga kokku arvestab, kes su puhkuse kokku lööb ja puhkuserahad maksab, kes su graafikud teeb ja maksud arvestab, puhkustegraafikud koostab, koondamisrahad arvestab, alimendid(!) kinni peab kohtutäituri nõudel, lõpetades sellega, et paneb lehte surmakuulutused kaastundeavaldustega töötajate lähedaste surma puhul jnejne. Ju siis sul pole seda kõike vaja vaja tõesti. Eriti väikeettevõtetes, kus pole selle jaoks eraldi raamatupidamise töötajat ja personalijuhti pole ammugi vaja. Personalijuht vastutab dokumentatsiooni eest igas etapis, et maksuameti, töötukindlustuse, töövaidluskomisjoni, haigekassa jms jaoks oleks kõik korrektne.

(endine personalisekretär tundis ennast puudutatuna)

Aga kuna kaugele on aru saada, et sul pole personalitööst nagunii aimugi, siis pole mõtet rohkem seletada.

Mnjaa, suurem osa sinu nimekirjast on puhas raamatupidamise töö. 🤷

#3751740:

Personalitöötajatel on erinevad ülesanded. Kunagi keskkoolis käisime klassiga külas ühes tuntud suures firmas, sest nad said mingi kvaliteediauhinna. Ja siis personalitöötaja tutvustas firmat. No püha jumal, mida tema kõik tegema pidi: kogu suure firma personaliotsing, olemasoleva personali motiveerimine, kogu ürituste korraldamine, firma tutvustamine, mainekujundus, personalipoliitika, personaliprobleemid, no tema ülesannetel ei tulnudki lõppu. Lisaks umbes pool disainer ka veel, sest ka kontori kujundus oli personalipoliitika osa (kaasamine, hoiakute ja väärtuste kujundamine jne). Ei jäänud küll muljet, et tal vähe tööd oleks.

Teisel korral käisin jälle ühes tuntud personaliotsingufirmas, kus tutvustati oma tööd. Neist jäi küll mulje kui muidusööjatest. Kõigepealt hakkas töö pihta internetiotsinguga, et mis firma see meie klient siis on ja mida see ametikoht, kuhu peab inimese leidma, üldse tähendab. Siis teeme mingeid ei tea mis teste (pole teaduspõhisust, ei ole nende töötajatel tõlgendamise õigust), et ikka oleks näidatud, et suur töö on tehtud, mille eest arvet esitada. Siis piiname seda kandidaati veel sajal võimalikul moel, et oma eksistentsi õigustada. Siis lõpuks laseme inimese ka õige firmaga tutvuma üldse, siis võib selguda, et talle see firma ja sealsed inimesed ei meeldigi. Sellest “tutvumisest” õppisin küll seda, et kui personaliotsingu firma mängus, siis pigem hoia eemale. Ei tea nemad sellest firmast midagi, kus see töö üldse pihta hakkab ja teiseks sind peedistatakse täiesti mõttetult. Ei ole need testide parimad sooritajad kunagi parimateks töötajateks osutunud.

Mul on kogemus, et keda on meie ettevõttesse läbi personalifirma valitud, on täiesti vale valik. Sobimatud inimesed töökohale. Juhtkond ise on valiku palju paremini teinud.

Saage tööle ja siis saate teada, et on olemas ka kvaliteediosakond. Terve osakond, kes takistab tööd.

#3752203:

Meile otsiti kunagi osakonna assistenti. Olin ühe vestluse juures. Kandidaat vastas sellisele küsimusele, et talle meeldibki assistenditöö. Teda ei võetud, sest personalijuhi arvates peaks inimene ühte organisatsiooni kandideerides nägema ennast seal edasi liikumas, a la ütlema, et tulevikus näeb end seal projektijuhi tööd vmt tegemas. Et nad ei peaks kõrgemale positsioonile inimesi väljast võtma, vaid n-ö koolitaksid alt üles. Ei võetud ka neid, kes ei osanud öelda, kus nad viie aasta pärast tahaksid olla. Öeldi, et sellised inimesed ei tea, mida nad tahavad. Võeti lõpuks see, kes rääkis, et talle meeldib selle organisatsiooni tegevusvaldkond ja eelistab konkurentidele just seda organisatsiooni, kuna xxx – rääkis pikalt organisatsiooni ajaloost ja tegemistest, oli end hästi kurssi viinud. Ja ütles, et viie aasta pärast näeks ennast üles töötanuna just selles organisatsioonis.

Neil inimestel tegelikult vedas, et te neid tööle ei võtnud. Küllap said nad tööle ettevõtetesse, kus nende spetsialistioskuseid hinnata osati. Mitte midagi pole viga kui inimesele meeldib assistenditöö. Üks hea assistent on ettevõttelle suur väärtus. Ja on terve hulk inimesi, kellele ei sobi projektide juhtimine või kes ei soovi ka juhiks saada, vaid kes teevad heameelega ja hästi oma spetsialistitööd ja arenevad selles.

#3752213:

Sellised inimesed tahavad rahulikult elada ja tuleviku pärast mitte liialt muretseda ja tegeleda probleemidega siis, kui need esile kerkivad, mitte enneaegu üle muretseda. Samas nad teavad, et kui inimene plaane teeb, siis jumal naerab, ehk  elus tuleb sageli olla paindlik ja kohaneda. Ilmselt ei ole need tõesti just kõige ambitsioonikamad inimesed, aga on ametikohti, kuhu sellised inimesed väga hästi sobivad. Aga muidugi oleks mõistlikum tööintervjuudeks mõni parem vastus valmis mõelda, kuna muidu ei saagi tööle.

Ma ise arvan, et tööintervjuul peaks silmas pidama, et sa ei annaks lühivastuseid, vaid oskaksid oma seisukohti põhjendada. Sellega avad sa oma seisukoha tagamaid, näitad oma silmaringi, suhtlemisoskust ja palju muud.