Siin on hea mitu kägu, kes on suutnud andestada ning toime tulla ja suhet jätkata. Mina olen see medali teine külg, kellel see ei õnnestunud.
Petmise andestamisel ja suhte normaliseerimisel on kaks osapoolt – petja ja petetu. Andestamiseks ja koos jätkamiseks esimene eeldus on see, et mõlemad soovivad suhet jätkata ja see soov peab olema kindel ja selge. Niipea, kui ühel osapoolel on kõhklused selles osas, kas ta soovib jätkata või ei soovi, on vundament mõrane ja suhte ülesehitamine komplitseeritud.
Teine eeldus on see, et petja saab aru mida petetu tunneb ning see arusaam paneb teda tehtut kahetsema. Meie suhe eksiga lõppes selles punktis, kuna kahetsuse asemel olid vaid eneseõigustused ning “kõik mehed teevad” argument. Mul oli võimalik andestada petmise episood, kuid ma ei suutnud andestada sellele järgnevat suhtumist ja see tegi suhte jätkamise võimatuks.
Tegelikult ei lõppe lugu andestamisest üldse mitte siin, sest teise eelduse järel on kolmandaks eelduseks see, et petetu suudab oma hirmudest ja kontrollivajadusest lahti saada ning sammhaaval uuesti usalduskrediiti andma hakata. Kõrvalt olen näinud ka neid suhteid, kus petja kahetseb ning pingutab, kuid suhte keerab vussi lõpuks petetu, kes ei tööta mitte andestamise, vaid kättemaksu suunal. Lisaks olen sageli näinud neid paare, kus petja leiab, et kolmas punkt peaks tulema enne teist – selline järjekord aga tööle ei hakka. Andestamine on võimalik pärast kahetsust ja andeks palumist ja mitte vastupidi.
Neljas ja viimane eeldus suhtesse jäämiseks on see, et mõlemad osapooled suudavad leppida sellega, et nende suhe pole enam perfektne, vaid sellesse jäävad end vähem või rohkem meelde tuletavad armid kuni elu lõpuni.