ma ei mõista. oleme koos elanud 1.5 aastat. kohtumine ja armumine ja kurameerimine – ma pole mitte midagi nii head kogenud. lihtsalt igal sammul imestad et kui hästi võib sobida ühe inimesega. samamoodi on ka tegelikult praegu, kui mõtlen ta peale, analüüsin…ta teeb ja räägib selliseid asju nagu olen kogu elu oodanud. jah, oleme teisel ringil.
kui mõtlen, et kas see oli hea mõte, et lõin temaga suhte ja et elame nüüd koos…no oli, mu elus on tänu temale palju hea-ja õnnetunnet. ta armastab mind väga ja hoolitseb kuidas jaksab. on füüsiline lähedus, sarnane eluvaade, keemia. aga ikkagi tekivad nääklused. näiteks kõnnin koju ja mõtlen, et mul on maailma parim mees ja parim elu ning koju jõudes ta ongi nii armas ja kallis ja siis mingi lause, tegu vms lihtsalt keerab sekundi jooksul kõik pea peale. ma ei hakka edasi kirjutama, sest tunnen et jutt jookseb ummikusse ja muutub arusaamatuks, aga tahtsin välja kirjutada selle endast.
siiski..vahel mul on tunne, et peaksin iseenda iseloomu minema viskama, siis jälle tundub, et ta on nii ego et mõtleb kohati vaid endale. kui ära analüüsin, leian, et ta teeb kõike minu mitte enda pärast. üks hetk taban end mõttelt, et kas see minu eilne solvumine oli nüüd mingi nali, et küll olen ikka rumal. siis kahtlen, et ma ei saa ju jääda solvumata kui ta oli selles või selles asjas minu meelest ülekohtune.
kohati tundub et mina pole suureks saanud, siis jälle et tema pole suureks saanud.
kui me ei nääkleks, oleksime ideaalne paar. rahuperioodil on meil lihtsalt KÕIK olemas, mida üksteiselt vajame. kuramuse lasteaed ma ütlen. andke soovitusi, kuidas olla hea naine, kes ei tüüta meest oma tujudega…ehkki mõnikord nagu natuke peaks..:P
minu keevaline iseloom teeb mulle pidevalt karuteene. tulistan nii kiirelt, et ei jõua arugi saada. mees aga tunneb ennast siis kohe milleski süüdi.
Teema: pidev tülitsemine
Proovi paar näidet kirjutada. Raske on kommenteerida milles asi, kui midagi konkreetsemat pole.
Ma loeks täpselt nagu enda kirjutatud teksti. Me oleme 2,5 aastat koos olnud. Esimene pool aastat oli ehk okei aga siis hakkasid tülid pihta. Me ainult nääkleme, karjume, sõimame. Vahepeal on rahu ja siis hakkab jälle pihta. Tülid tekivad täiesti absurdsetest asjadest – ühest valest sõnast, sassis toast, väsimusest. No kõigest millest on vähegi võimalik. Ta teab väga hästi mis mind närvi ajab ja ta lausa mängib sellega. Siis manipuleerin jälle mina temaga samamoodi. Vahepeal oleme nädal aega teineteisega sõnagi suhtlemata. Samas olen absoluutselt alati mina kõiges süüdi. Enda süüd ei tunnista ta kunagi, isegi kui mina enda oma tunnistan.
Samas me armastame teineteist. Kui me tülis ei ole, siis me võime kudrutada nagu vastarmunud. Meie tunded on sõnades ja tegudes ja ilma teineteiseta ei saa kumbki hakkama.
Aga miks krdi pärast me kogu aeg tülitseme? Vahel ma surun enda viha maha, et tüli ära hoida aga siis ta kerib ja kerib kuni ma ikka plahvatan. Ta nagu naudiks seda. Samas vastupidist olukorda naudin ka mina.
Ma nii tahaks, et neid tülisid lihtsalt enam ei oleks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oehh. kõige naljakam on, et ei oskagi näiteid tuua. nääkleme, aga ei tea mille pärast:)
no näiteks, mees on päevast väsinud, tahab lihtsalt istuda ja telekat vaadata. mina soovin kaissu minna. kui tunnen, et mees teeb vähimagi ohhh häälitsuse, et raske vms 🙂 siis mul võib tekkida tõrjumise tunne. või kui ta juba paar õhtut järjest seksida ei soovi – jah see kõlab naljakalt, aga kooselu nii lühike alles. minul pole veel rutiini tekkinud.
tal on tõesti väsitav töö. tema loogika kohaselt me suhtleksime omavahel pigem ainult ndl vahetustel, aga mina tunnen end jälle pahasti. samas, ndl vahetustel ta on väga osavõtlik ja hea, üli hea mees. või kui hommikul ärgates ta poriseb millegi peale. mulle tundub üleüldse, et kui tema poriseb, siis mina juskui peaksin seda ignoreerima, sest ta on ju unine. kui mina porisen, siis justkui rikuksin meie päeva alguse ära oma unise pahura tujuga. ja siis on kogu hommiku paha tunne, et nõme on see porisemine ja torisemine, mõtled mehe heaks ja mees mõtleb minu heaks. kõik ongi juba nii hästi. õhtul on kõik korras ja siis magama minnes hakkab pihta. loomulikult mitte igal õhtul, aga korra või 2 ndl-s kindlasti.[/tsitaat]
Mulle tundub, et probleem on natuke sinu ebakindluses. Sa oled veel selle roosa pilvekese peal, mis armumisega kaasneb, aga mees on nagu rohkem igapäevaelu lainel juba. Ma tean seda tunnet omast käest. Sul pole muud teha kui anda talle natuke rohkem hingamisruumi. Proovi om mõtted mujale suunata ja rohkem muude asjadega tegeleda 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma loeks täpselt nagu enda kirjutatud teksti. Me oleme 2,5 aastat koos olnud. Esimene pool aastat oli ehk okei aga siis hakkasid tülid pihta. Me ainult nääkleme, karjume, sõimame. Vahepeal on rahu ja siis hakkab jälle pihta. Tülid tekivad täiesti absurdsetest asjadest – ühest valest sõnast, sassis toast, väsimusest. No kõigest millest on vähegi võimalik. Ta teab väga hästi mis mind närvi ajab ja ta lausa mängib sellega. Siis manipuleerin jälle mina temaga samamoodi. Vahepeal oleme nädal aega teineteisega sõnagi suhtlemata. Samas olen absoluutselt alati mina kõiges süüdi. Enda süüd ei tunnista ta kunagi, isegi kui mina enda oma tunnistan.
Samas me armastame teineteist. Kui me tülis ei ole, siis me võime kudrutada nagu vastarmunud. Meie tunded on sõnades ja tegudes ja ilma teineteiseta ei saa kumbki hakkama.
Aga miks krdi pärast me kogu aeg tülitseme? Vahel ma surun enda viha maha, et tüli ära hoida aga siis ta kerib ja kerib kuni ma ikka plahvatan. Ta nagu naudiks seda. Samas vastupidist olukorda naudin ka mina.
Ma nii tahaks, et neid tülisid lihtsalt enam ei oleks.[/tsitaat]
päris ausalt ma ei saa aru, miks sulle on plusse pandud. kui üks inimene on otsustanud lömitada enda mina teise inimese ees ja painutada enda elu sellisel määral ja sellised teemad on \”peres\” üleval juba 2,5 aasta jooksul, siis pikka pidu teile küll ennustada ei saa. mis te siis veel rutiinses elukorralduses teeksite, kui te juba seksiperioodil sellisel määral endast välja lähete ja üksteist üles krutite? kui lapsed tulevad, kas siis karjute end hingetuks? inimene, kes ei tunnista enda vigu ja ainult naudib teise lömitamist ja vabanduste palumist enda kõrval, ei saa ikka päris hästi aru, mis asi see armastus tegelikult on. armastus on ikka see, kui ka 15 aasta pärast ei tee ükski sõna ega tegu haiget, säilinud on austus ja eneseväärikus.
karjumine+sõimamine+vabandust mitte palumine = absoluutselt mitte kadestamist väärt elu. hea kepp seda kindlasti ei heasta, kui sind on vaimselt tümitatud enne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oehh. kõige naljakam on, et ei oskagi näiteid tuua. nääkleme, aga ei tea mille pärast:)
no näiteks, mees on päevast väsinud, tahab lihtsalt istuda ja telekat vaadata. mina soovin kaissu minna. kui tunnen, et mees teeb vähimagi ohhh häälitsuse, et raske vms 🙂 siis mul võib tekkida tõrjumise tunne. või kui ta juba paar õhtut järjest seksida ei soovi – jah see kõlab naljakalt, aga kooselu nii lühike alles. minul pole veel rutiini tekkinud.
tal on tõesti väsitav töö. tema loogika kohaselt me suhtleksime omavahel pigem ainult ndl vahetustel, aga mina tunnen end jälle pahasti. samas, ndl vahetustel ta on väga osavõtlik ja hea, üli hea mees. või kui hommikul ärgates ta poriseb millegi peale. mulle tundub üleüldse, et kui tema poriseb, siis mina juskui peaksin seda ignoreerima, sest ta on ju unine. kui mina porisen, siis justkui rikuksin meie päeva alguse ära oma unise pahura tujuga. ja siis on kogu hommiku paha tunne, et nõme on see porisemine ja torisemine, mõtled mehe heaks ja mees mõtleb minu heaks. kõik ongi juba nii hästi. õhtul on kõik korras ja siis magama minnes hakkab pihta. loomulikult mitte igal õhtul, aga korra või 2 ndl-s kindlasti.[/tsitaat]
kõige adekvaatsem oleks hinnata, kas mees ka sama teeks sinu heaks? see tooks su maa peale ja sa näeksid enda lömitamist. kas tema ka sinu torisemise peale sulle musi teeb? kas tema ka tülides vabandust palub või leppimist algatab? kui sina oled alati süüdi, siis kas tema ka vahel milleski süüdi on? minu meelest on tegu eheda emotsionaalse väljapressijaga, kellel silme ees vaid mugav teenindus ja hea seks. oma armumise ajast mäletan küll, et meil ei olnud ca kümmekond aastat mitte ühtegi tüli, klapp oli ja on siiamaani super. mõned üksikud tülid tulid alles peale lapsi, siis kui oli tegu ikka tõelise väsimusega, mitte selle sõnaga \”väsimus\”, mida sina ilmselt siin silmas pead. mul lööks küll kell kuklas kohutavalt, kui sellised teemad sisustaksid minu elu juba nii ülivarases suhte etapis.
Võibolla sa ei tahagi aru saada, et see mees tõesti ongi ego ja just emotsionaalne väljapressija. 1,5 aastat on tõesti sellisteks probleemideks liiga vara.
kui mina oleks mees, ma mõtleks ehk lahkukolimisele, sest naine ei mõista mind. ma teen öövalveid. seega ma tean, mis tähenab olla füüsiliselt väsinud. ma tõesti ei taha muud, kui et mu kallal ei tänitataks, ei oodataks midagi vaid et ma saaks puhata.
ääki sa räägid mehega valel ajal. mina küll ei taha rääkida, kui ma ei suuda kaasa mõelda, vaid olen lihtsalt väsinud. vastutulelikkusest seksida ka ei ta, nö kodurahu huvides. kodurahu huvides rääkida ka ei taha. st teeselda, et teema mind hetkel huvitab.
aga mehe porisemise (mis tundub mulle kui irisemine, et ma olen ta soovid täitmata jätnud), ma küll musi ei suudaks teha.
porisemise peale musi teha? ma pole ise iial selle peale tulnudki.
Meie ootused ja lootused on erinevad ning tihtilugu arvame, et teine mõistab meid sõnadeta. Ja kui ei mõista, siis oled sa \”ebakindel\” ja \”mõtle lahkukolimisele\”.
Teie mõlema ootused peaksid olema üksteisele teada. Oma ootustest tuleb viisakalt teada anda. Mitte, et \”mida sa ohid, kui ma tahan sulle kaissu pugeda\”, vaid \”mulle meeldiks sulle õhtuti kaissu pugeda\”.
Kui ta on õhtuti väsinud, siis võib seksiga tegelda ka hommikuti, kui ta on puhanud, või leppida kokku, millal on parim aeg teile mõlemale. Kui ühele on teada, mis teine asjast täpselt arvab, siis on võimalik oma kooselule ka oluliselt loomingulisemalt läheneda, sest kus on öeldud, et seks peab toimuma just enne magamaminekut.
Jube oluline on jääda viisakaks oma ütlemistes. Kui seda suudavad mõlemad, siis pole ka selliseid tülisid.
elasime elukaaslasega aasta aega koos, esimene pool aastat kõik ideaalne, siis algas tüli ja näägutamine. Tundus et ta teinekord ise otsis põhjusi miks mind närvi ajada. Ja mis selgus-mängus oli teine naine. Ja mees lihtsalt ei suutnud otsustada kummaga ta reaalselt tahab koos olla. Nii et nende teise ja kolmanda ringi meestega on ja jääb see oht, et nad pole oma endistest suhetest vabanenud.
Et nädalavahetus pole kaugel, siis saab sellega ehk laupäevani oodata:-)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oehh. kõige naljakam on, et ei oskagi näiteid tuua. nääkleme, aga ei tea mille pärast:)
no näiteks, mees on päevast väsinud, tahab lihtsalt istuda ja telekat vaadata. mina soovin kaissu minna. kui tunnen, et mees teeb vähimagi ohhh häälitsuse, et raske vms 🙂 siis mul võib tekkida tõrjumise tunne. või kui ta juba paar õhtut järjest seksida ei soovi – jah see kõlab naljakalt, aga kooselu nii lühike alles. minul pole veel rutiini tekkinud.
tal on tõesti väsitav töö. tema loogika kohaselt me suhtleksime omavahel pigem ainult ndl vahetustel, aga mina tunnen end jälle pahasti. samas, ndl vahetustel ta on väga osavõtlik ja hea, üli hea mees. või kui hommikul ärgates ta poriseb millegi peale. mulle tundub üleüldse, et kui tema poriseb, siis mina juskui peaksin seda ignoreerima, sest ta on ju unine. kui mina porisen, siis justkui rikuksin meie päeva alguse ära oma unise pahura tujuga. ja siis on kogu hommiku paha tunne, et nõme on see porisemine ja torisemine, mõtled mehe heaks ja mees mõtleb minu heaks. kõik ongi juba nii hästi. õhtul on kõik korras ja siis magama minnes hakkab pihta. loomulikult mitte igal õhtul, aga korra või 2 ndl-s kindlasti.[/tsitaat]
minuarust on sul lihtsalt suur kontrollivajadus. see ei lase sul meest jätta omapead vaid sa pead koguaeg temaga olema. kõik tema suhtlused on sinu kontrollivajadusele kui härjale punane rätik. tegelikult ei tohiks olla keeruline väljaselgitada, kes on suhtes suurem solvuja, tema peaks tegema endaga tööd.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
